Aitäh vastuste eest. 

Viktoriini  „Virumaa ja virulastest“ keeleteemal saatsid taas häid vastuseid Aime Kinnep, Reet Markin, Ilor Teeväli ja Arne Timm. Kuigi murdekeele küsimused olid päris keerulised, saadi nendega hästi hakkama.

Loosi tulemusel saab selle kuu viktoriini heade vastuste eest auhinna Ilor Teeväli.   

Viktoriini “Virumaast ja virulastest”

Märtsikuu vastused

1. Nimetage, millise Virumaa kandiga on need isikud seotud ja milline on nende panus kultuurilukku.
Vastused:
a) August Martin – õpetaja ja koduloouurija, sünd. 1893 Jõhvi külakoolmeistri peres, lõpetas Jõhvi ministeeriumikooli juures pedagoogika klassi, sooritas õpetaja kutseeksami Narva gümnaasiumi juures, alustas õpetajana Kudrukülas, hiljem Narva Joaorus, Kiikla koolis. 1915.a. asus tööle Kaukaasiasse Ülem-Linda külla eesti asunduse emakeele õpetajaks. Tuli tagasi 1921.a.On olnud veel koolijuhataja ja õpetaja  Narvas, Kulinas, Pajustis, Kundas, Jõhvis, Laagnal, Mäetagusel. Ta tegi kaastööd ERM-ile, Kirjandusmuuseumile.Pidas oluliseks Hurda tööd ja indu ning kogus rahvalaule ja viise, ilmaendeid, fotosid, kõnekäände, Hurda kaastööliste elulugusid, talletas Kaukaasia eestlaste pärimust ning uuris Lüganuse, Iisaku ja Narva ajalugu. Ta oli rahvapärimuse ja kultuuriloo koguja.
b) Edgar Kask sündis 1930 Tapa vallas Näo külas. Oli eesti looduskaitsja, soode kaitsja,  kirjutas raamatuid soodest koos fotodega. Tema lemmikpaigaks oli Varessaare Ida-Virumaal Murakaraba põhjaservas, oli maaparandusinsener. Tema teemaks oli- inimene looduses ja loodus inimeses. Andis välja fotoalbume loodusest, avaldatud üle 60 artikli.
c) Lui Lätt – pedagoog ja kunstnik., sündis Virumaal 1902.a. Kadrina khk. Saksis. Õppis Saksi vallakoolis, Rakvere linna II algkoolis, Rakvere Õpetajate seminaris. Oli Aa algkooli juhataja kt., Sonda algkooli õpetaja ja juhataja 1944.a, oli 6.piirivalverügemendis, selle laialimineku järel oli õpetajana Saksi koolis ja varjas end NKVD eest. 1950.a leiti surnuna Porkuni lähedalt.
d) Gustav Kallasto – sündis Erra vallas Kaunurme külas, töötas tallipoisina, õppis lukksepaks ja töötas hiljem raudteel. Alates 1962.a. kogus koos Mary Kaasikuga rahvaluulet Virumaal, olles kirjandusmuuseumi kaastööline.
e) Rainer Brockmann – sündis Saksamaal 1609, surnud 1647 Kadrinas, kus oli pastoriks 1639-1647. Oli Narva-Alutaguse, Viru praostkonna abipraost ja praost. Oli praost, luuletaja ja tõlkija. Ta avaldas 1637. a neli eestikeelset pulmalaulu, oli esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja, varasem eesti juhuluule autor.
f) Lembit Kiisma – sündis 1929. a  Jõhvis ja elas seal kogu elu. Töötas raudteel ja 1980-ndate algul hakkas tegelema koduuurimisega. Huvialaks oli Eesti ja Jõhvi raudtee ajalugu, Narva ja Alutaguse maa ajalugu ja sõjandus. On kirjutanud Jõhvi linnast ja kirikust, kaasajast. Tegi fotonäitusi ja kaastööd ajalehtedele.

_____________________________
2. Kus asub ausammaste kivi, millest on tehtud ka emakeeleausammas?
Vastus:  Seidla Suurkivi ehk ausammastekivi Järvamaal Kaalepi lähedal Albu vallas. _____________________________
3. Nimetage eesti keelele ja kirjandusele pühendatud  traditsioonilised sündmused Virumaal. Millal, kus  ja kelle poolt on need traditsioonid alguse saanud?
Vastus:
a) Virumaa kirjandusauhind – 1989. a Virumaa Fondi nõukogu poolt, aastast 1998 annab auhinda välja Lääne- ja Ida- Viru Omavalitsuste Liit.
b) E. Vilde nim. kirjandusauhind asutati Pajustis E. Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi poolt 1965. a, nüüd jätkab Vinni Vallavalitsus.
c) F. J. Wiedemanni keeleauhinna algatasid 1988.a. Väike-Maarja õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild, auhinda andis välja Energia kolhoos, seejärel toetasid seda J. Sild, Väike-Maarja vald ja eesti keele sihtasutus. Alates 2004. a on see riiklik auhind. Auhinna laureaadid istutavad tamme Väike-Maarja Emakeeleparki.
d) Emakeelele on pühendatud Emakeele ausammas Sõna seob Kadrinas ajakirjaniku Rein Siku eestvedamisel 1994. a
e) Emakeelepäev kui riiklik tähtpäev Sonda kooli direktori ja emakeeleõpetaja Meinhard Laksi algatusel.
f) Viru Instituudi lugude kogumine viru keele ja virulaste kohta alates 2017.a .
___________________________
4. Millise Virumaa kihelkonna (murde)keeles on järgmised laused ja sõnad? Tõlkige tänasesse eesti keelde.
Vastused:
a) Mend, kie vei? / Kadunud, kes viis? Lüganuse
b) Villad on pankas. / Villad on tükkis. Jõhvi, Iisaku, Simuna. Villad vanusid ära. Lüganuse
c) Juuksed on siiras. / Juuksed on sassis. Lüganuse, Jõhvi, Iisaku.   Juuksed on turris. Viru-Jaagupi
d) Minel põhjal? / Mille põhjal, alusel? Haljala, Viru-Nigula, Lüganuse, Iisaku jt.
e) La ta kiegu. /Las ta keeb! Lüganuse.
f) vintsuli / Külili-pikali viskama. (Suokass, Viru-Jaagupi ja Roela keel)
g) taasik / tsinkplekist, sangadega lameda põhjaga kauss  (Suokass, Viru-Jaagupi ja Roela keel)
h) maalutama, maalutamma / Mauli maas olema ehk pikutama/ kõhuli lamama (K.Suokass). Rinda andes uinutama (Simuna, Viru-Jaagupi), vedelema, laisklema (Kadrina)
i) sassaparila / hanevits, taim  V-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Vaivara, Kadrina, Viru-Jaagupi

_________________________
5. Millises murdekeeles  on järgmine tekst:
„Siin senel rätsepil õli tuba ja küäk. Akna all õli suur laud, kus tüäd tegi, töise akna all õli õmblusmassin. Kaks vuadet õli taas, kaks lauda, üks pikk perjk, kolm veiket perjki, leivakapp, riidekirst. Muud tal sääl taas ei õldki. Küäkis õli süämälaud ja kaks pikkaperjki. Külä kui tuli, siis lükkäti kaks lauda küljäd vastamiste, ei õld ninda suurt lauda, ise istus jalad risti laua pääl. Mõnikord istus ikke tualipääl kaa, siis õlid jalad ka tualipääl. Lae lamp põles laes laua köhas. Sie pidi õlema suur lamp, et rätsep nägi. Kui omal ei õld lampi, siis mendi laineti küläst senestajast. Rätsepiga õli sedasi, et mõnikord tuli tuju ja kieras päiväl magama, magas öhtas saate, öhta tuli illäs ja tegi ommikuni.”

Vastus.  Alutaguse (kirderanniku) murre (Jõhvi murrak).  Tekst koguja  Salme Metsalt, Kohtla külast 1953, ilmunud Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi raamatus „Pajatusi põhjarannikult” (Tallinn, 1957).
Siinsel rätsepal oli tuba ja köök. Akna all oli oli suur laud, kus ta tööd tegi, teise akna all oli õmblusmasin. Toas oli kaks voodit, kaks lauda, üks pikk pink, kolm väikest pinki, leivakapp ja riidekirst. Muud tal seal toas ei olnudki. Köögis oli söögilaud ja kaks pikka pinki. Kui tulid külalised, siis lükati kaks lauda küljed vastamisi, sest nii suurt lauda ei olnud. Ise istus ta jalad risti laua peal, mõnikord ka tooli peal ja siis olid jalad ka ikka toolil. Laelamp põles laes laua kohal. See pidi olema suur lamp, et rätsep nägi tööd teha. Kui omal lampi ei olnud, siis mindi ja  laenati külast. Rätsepaga oli nii, et mõnikord tuli tuju ja ta  keeras päeval magama. Magas terve õhtu, siis tõusis (tuli) ülesse ja tegi hommikuni tööd.

_____________________________