Viru Instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös jätkuvad pärimusteemalised videoloengud. 2020. aastal valmis folklorist Mall Hiiemäe viieosaline loengusari Virumaa rahvapärimusest. 2021. aasta suvel lisandus Ingrid Rüütli loeng tema Virumaa-ainelistest uurimustest ja kogumikest.

Uue, Virumaa väikeste pärimusloengute sarja esimeses osas räägib folklorist Anu Korb Eesti rahvaluule suurkogumise alusepanija Jakob Hurda kaastöölistest Virumaal. Üle-eestilise kogumise algatas Hurt 1870. aastail,  1888. aastal avaldas  ta ajalehtedes „Olevik“ ja „Postimees“ oma tuntuima üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele“, millele vastas 33 virumaalast. Loengus tuleb juttu Mihkel Eljasest, Paulus Paurmannist, Kristjan Rauast, Julius Aleksander Rehbergist jt Virumaa rahvaluulekogujatest.

Virumaa väikeste pärimusloengute sarja teises osas kõneleb kohapärimuse uurija Jüri Metssalu Lahemaa rahvuspargi Viru sisemaakülade mälumaastike projektist, jagades välitöökogemusi ja arhiivitekste Palmse piirkonnast. Kuuleme Võsu külje all asunud Ullikjärvest, Huntkiviks põgenenud pruudist, Palmse väljadel ilmunud inglist ja uurijate jaoks uuest Võhma Hiieniinepuust. Virumaal intervjueeritud külaelanike hulgast toob Jüri Metssalu esile Ilumäe küla Vanapere talu vanaperemehe Villu Jahilo, kelle kaudu avaneb süvaühendus Palmse piirkonna ajaloo, pärimuse ja maastikega.

Virumaa väikeste pärimusloengute sarja kolmandas osas räägib folklorist Ave Goršič Virumaa kogujatandemist Mary Kaasikust ja Gustav Kallastost. Nagu tihti juhtub, alles pensionieas rahvaluulekogumisega alustanud kogujad tegid Kirjandusmuuseumiga koostööd 1960.–1970. aastatel, talletades selle aja jooksul üle 3300 lehekülje laule, lastepärimust, usundilist materjali, ajaloolist pärimust, kalendrikombestikku ja muud Virumaa folkloori. Loengus tuleb juttu nende kogumistööst ja kirjavahetusest muuseumi folkloristidega.

Virumaa väikeste pärimusloengute sarja neljandas osas tutvustab folklorist Mari-Ann Remmel Ida-Virumaal Vaivara kihelkonnas Hiiemetsa (endises Repniku) külas asuvat Hiiemäge, Kanepkaula kivi jt pühapaiga juurde kuuluvaid loodusobjekte. Kohapeal filmitud videos vahendatakse nii kirjalikest kui ka suulistest allikatest ammutatud teavet. Pärimustekste Repniku ja teiste Virumaa pühapaikade kohta on võimalik lugeda Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse andmebaasist Koobas (vt http://galerii.kirmus.ee/koobas/).

Virumaa väikeste pärimusloengute sarja viiendas osas räägib folklorist Risto Järv Virumaa muinasjuttudest, keskendudes ime- ja loomamuinasjuttudele. Virumaa on üks kolmest Eesti piirkonnast, kust on Eesti Rahvaluule Arhiivi jõudnud kõige enam imemuinasjutte. Huviline leiab esindusliku valiku muinasjuttudest Kirjandusmuuseumi infosüsteemi Kivike (http://kivike.kirmus.ee/) kogukonnaportaali „Virumaa veebivärav“ alajaotusest „Virumaa muinasjutud“. Lisaks Virumaa populaarsematele süžeedele on lühiloengu teemaks muinasjutud, mida jutustajad on žanrile ebatavaliselt seostanud Virumaa paikadega.

Loengud valmistasid ette Janno Simm (kaamera ja montaaž) ning Jaan Tamm (helitöötlus), projekti juhid olid Marge Lepik ja Risto Järv. Sarja valmimisele aitas kaasa Eesti Rahvakultuuri Keskuse meede „Virumaa pärimuskultuuri toetamine“. Kõiki loenguid saab vaadata Viru Instituudi leheküljel https://viruinstituut.ee/ ning Eesti Rahvaluule Arhiivi Youtube’i-kanalil https://www.youtube.com/eestirahvaluulearhiiv.