Aitäh vastuste eest.
Viktoriini „Virumaa ja virulastest“ küsimused Väike-Maarja kihelkonna kohta koostas Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus.
Suur tänu kõigile, kes saatsid oma vastused. Kahjuks eksitas mõnda Wikipeedia ja muu interneti allikas, sest haldusreformijärgseid muudatusi valdade osas ei ole veel sisse viidud.
Ka seekord andsid head vastused Reet Markin, Külli Heinla, Ilor Teeväli, Arne Timm ja Aime Kinnep. Suur-suur tänu.
Auhinna saab kauaaegne osaleja Reet Markin.
Märtsikuu küsimuste vastused
Väike-Maarja kihelkond
1. Millal asutati Väike-Maarja kihelkond? Millise muinaskihelkonna koosseisu kuulus ta enne seda?
Vastus: Väike-Maarja khk. asutati 14.saj.keskel peale Taani võimu alla minekut. Enamik alasid kuulus varem Simuna khk. (Lemmu muinaskihelkonda, lääneserv aga Järvamaale). Eraldus Simuna khk. arvatavasti pärast 1346.a. Tänapäeval jääb tervikuna Lääne-Virumaale, loodeserv Tapa valda, enamik Väike-Maarja valda.
2. See Väike-Maarja kihelkonnas asuv küla on kunagi kandnud nime Ottenküll. Küla kasvas välja kunagisest rüütlimõisast. Tänapäevase nime on küla pärinud aga endiste mõisnike nimest. Külas on asunud viinavabrik, kauplus, lennuväli ja kool, mille vilistlaseks saab lugeda ennast ka spordimees Kristo Saage. Mis nime kannab otsitav küla täna?
Vastus: Triigi, eestikeelne nimi on tulnud XVII saj mõisaomanike Strykide järgi.
3. Väike-Maarja kihelkonnast võib leida peale arvukate mõisate ka lossi. Millist nime kannab endise nimega Schloss Ass tänapäeval? Kui palju mõisasid asus kihelkonnas ja palju neist on tänapäeval säilinud?
Vastus: Kiltsi mõis. Wikipeedia andmetel oli kihelkonna territooriumil 18 mõisa: 1 kirikumõis, 11 rüütlimõisast peamõisat koos 3 kõrvalmõisaga ning 3 poolmõisat. Sellele lisandus 6 karjamõisat. Veel on säilinud Kiltsi, Lammasküla, Müüriku, Põdrangu, Porkuni, Vao tornlinnus (mõisahoone hävinud) ja Väike-Maarja kirikumõis (pastoraat).
4. Esmakordselt avati Väike-Maarjas kihelkonnakool 1723. aastal, teist korda 1750. aastal, kuid püsima jäi alles 1873. aastal. Alates 1873. aastast kuni oma lõpuni asus kool ühes ja samas hoones. Mis asutus asub kunagises Väike-Maarja kihelkonnakooli hoones tänapäeval?
Vastus: Väike-Maarja muuseum, mis asutati 1986.a Väike-Maarja kolhoosi poolt. Paikkonna kultuuripärandit hakati koguma juba 1958. aastal, mil koolihoone raamatukoguruumis loodi koduloonurk. 1963-1970 kujunes sellest järk-järgult välja kooli muuseum.
5. Knüpfferite suguvõsast on sirgunud hulgaliselt kirikuõpetajaid. Kunagine Väike-Maarja kirikuõpetaja Carl Theodor Knüpffer on läinud eesti kultuurilukku seoses sellega, et pidas ühel tänapäevalgi meie jaoks olulisel üritusel peojutluse, mille sisuks oli 50 aastat talurahva pärisorjusest vabastamist. Millal ja millisel olulisel üritusel Carl Theodor Knüpffer jutluse pidas?
Vastus: Jutluse pidas esimesel üldlaulupeol Tartus, 1869. aastal
6. Väike-Maarja kirik on pühitsetud neitsi Maarjale, kes on kogu Eesti kaitsepühak. Kiriku järgi on oma nime saanud nii alevik, vald kui ka kihelkond. Väikesele vastandub suur. Kus asub nn Suure-Maarja kirik? Oletatavasti on küsitav asula oma nime saanud seal asuva kiriku järgi.
Vastus: Järvamaal, Ambla alevikus. Ladina keeles hüüti Ambla kirikut Amplae Maria, mis tähendab suurt/kõrgeaulist Maarjat.