Kokkuvõtete kogumik

Pdf-fail kogumikust on siin.

Kokkuvõte II ülevirumaalisest koolinoorte kodu-uurimiskonkursist

Tänavu täitus 50 aastat õpilaste kodu-uurimiskonkurssidest Eestis. Nüüd  juba teist aastat korraldatakse Virumaa konkurss ja konverents koos Iisaku kihelkonna muuseumi ja Viru Instituudi eestvedamisel.

Gümnaasiumiõpilaste konverents Tapa linnaraamatukogus oli enam traditsiooniliste uurimistööde päralt, kuid teemade valik oli lai. Kunstnik Hando Mugasto perekonnapärandi , Kihlevere mõisa, Inju küla, Kadrina aleviku, Kadrina kihelkonna kõrtside, Rakvere valla  ajaloo uurimise kõrval oli tänapäevasemaid teemasid: koolikultuurist, ajakirjaniku R.Siku isikustiilist, 2017.a Kadrina vallavolikokku kandideerijate valimislubaduste keelelisest küljest, noorte teadlikkusest illegaalsete uimastitest, Rakvere gümnaasiumi piiriüleste projektidest, külade tühjenemisest.  Ka sel aastal oli mitmed tööd kooli ajalooga seotud (Kadrina keskkool vilistlaste pilgu läbi, Tamsalu gümnaasiumi 50.aastasest laulupidude traditsioonist, Tamsalu gümnaasiumi eelkäijatest).

Kuueteiskümnest gümnaasiumiõpilase tööst oli üheksa Kadrina keskkoolist, kus on pikaajalised kogemused erinevatel konkurssidel osalemiseks. Tublid on viimastel  aastatel  olnud veel Tamsalu ja Vinni-Pajusti, kuid harva tuleb töid Rakverest ja Väike-Maarjast. Mitmetel töödel on praktiline väärtus nii perekonna, kooli kui kogukonna loo jäädvustamisel. Koolid erinesid oma  heades töödes: näiteks kõige analüütilisemad uurimis-  ja  kõige teaduslikumad keeletööd olid Kadrina keskkooli õpilastelt ning kõige mahukamad ajaloolised kirjeldused õpetaja Maie Nõmmiku juhendatud Tamsalu ja Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpilastelt. Uudne oli Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi praktiline töö – viktoriin  „MINU IDA-VIRUMAA“  programmeerija töö ja  lõimumise seisukohalt.

Publiku lemmikud esinemisel olid Kadrina keskkoolist Birgie Bligzna (Kadrina koolikultuurist), Khristen Therese Murumägi ( Hando Mugasto pärandist) ja Birgit Klopp ( Kadrina kool vilistlaste pilgu läbi).

Võib öelda, et seekordne konkurss oli eripärane, sest noored pakkusid uurimistöödes uusi lahendusi ja meetodeid, millest võib kasu olla ka järgmistel uurijatel.

Lisaks traditsioonilistele uurimistöödele oli sel aastal mitmeid huvitavaid kodu-uurimuslikke loovtöid: Sõmeru kooli õpilase Marin Inno  sugupuu teemal koos enda koostatud raamatuga, Tapa gümnaasiumi pärandkultuuriringi laste uurimistöö Naistevälja kivikalmete kohta või  Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpilaste viktoriin“ Minu Ida-Virumaa“ .  Kõige enam oli uurimistöid õpilase oma suguvõsa  kohta, milledest mitmed sobivad ka Eesti Rahvaluule Arhiivi  kogumisvõistlusele „ Minu vanaema lugu“.  Kuna ülevirumaaline konkurss oli seotud Haljala kooli ja Õpetaja autähise konkursi“ Otsides oma juuri“, siis laekus põhikoolidelt enam töid ja korraldati eraldi konverents Haljala rahvamajas.  Ette kanti kahekümnest ainult 12 tööd , neist kõige enam Haljala koolist ja Lasila põhikoolist, koole autasustati SA Viru Muuseumide kinkekaardiga .  Publiku auhinna said Tapa gümnaasiumi pärandkultuuri ringi õpilased (Elle Kivisoo juhendamisel)  ja Säde-Liis Orujõe Haljala koolis (juhendaja  Külli Heinla). Õpetaja Autähise poolt autasustati konkursi“ Otsides oma juuri“ raames Lasila põhikooli õpilast Jelizaveta Kravtšenkot ja Haljala kooli õpilast Liisi Müllat .

Haljala kool suurte traditsioonidega kodu-uurimisel, selle üks eestvedajaid on olnud aastakümneid õpetaja Külli Heinla. Konverentsil autasustati teenekat õpetajat  nii Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tänukirjaga kui Haljala valla ja Viru Instituudi auhinnaga.

Kuna tööd olid kõik nii sisult kui vormilt omanäolised, siis paremusjärjestust ei tehtud, vaid tõsteti iga töö puhul esile just selle eripära. Tööde kohta saavad juhendajad komisjoni arvamuse ning tööde kokkuvõtted avaldatakse instituudi kodulehel. Samuti valitakse välja neist üleriigilisele konkursile kuni viis tööd vastavalt konkursi tingimustele.  Töödega saab tutvuda instituudi kaudu või siis hiljem Virumaa Muuseumides, kus on senini säilitatud kõiki õpilaste uurimistöid.

Tapa konverentsi üllatuseks oli  Järvamaalt Järva-Jaani gümnaasiumi õpilase  Eleri Aleksi  heal tasemel ja põhjalik uurimistöö „Lembit Keeruse elulugu“. Lembit Keerus oli kauaaegne mõisakooli juht Kiltsis. Õpilast juhendas  õpetaja  Ülle Jääger, kes soovitas ka õpilasel esineda Virumaa konverentsil.

Sellele üllatusele lisaks mängis konverentsil lõõtsapilli just Lembit Keeruse lapselaps Liisa  Jusupov.

Kõigi nende põhjalike ja omapäraste uurimistööde eest suur tänu juhendajatele õpetajatele.

Aitäh teile -Külli Heinla, Liivi Heinla, Maie Nõmmik, Siiri Seljama, Tiina Rumm, Evelin Tiiter  ja Siiri Kanarbik, et teil jätkub visadust aastast aastasse õpilasi juhendada ja konkurssidele suunata.

Soovime jaksu neile õpetajatele, kes on alustanud seda tänuväärset tööd.

Häid ideid ja huvilisi õpilasi teile, õpetaja Lea Salumets, Anneli Raud, Ingrid Vaikmaa, Reet Markin, Eve Kangur, Liis Otsus, Tiina Grauberg, Julie Smirnova, Oksana Nazarova,Maie Põdramägi ja Elle Kivisoo. Tänuväärt on ka teie tegevus  lapsevanemate kaasamisel kaasjuhendajatena.

Tööde hindajad Ene Luka ja Lemmi Karmin lugesid konkursi ja konverentsi kordaläinuks, sest  sel aastal olid ühtlaselt tugevad tööd. Hea meel on, et kõik noored mitte ainult mingite europrojektide järgi ei jookse, vaid oma kodukohta hindavad, tehes nii sisukaid töid

Tapal kuulas huviga gümnaasiuminoorte töid ka instituudi juhatuse liige Ingrid Rüütel, kes võttis kokku järgmiselt : „Mul on väga hea meel, et kooliõpilaste kodu-uurimistraditsioon Virumaal on järjepidev ja jätkub tõusujoones.  On kerkinud esile andekaid noori uurijaid, palju põnevat on päevavalgele toodud, palju ootab veel avastamist. Eraldi tahaks tänada õpetajaid, kelle panus uurimistööde kvaliteeti on silmnähtav.

Loodame, et me noored jätkavad edaspidigi kodu uurimist, panustades nii kodukoha kultuurilukku.“

Kohtumiseni III ülevirumaaliselt konkursil kõikide vanade juhendajatega ja uute koolide õpilaste ja juhendajatega.

Marge Lepik

projektijuht