Mittetulundusühing Viru Instituut        

põhikiri            

 

I Üldsätted

  1. Mittetulundusühing Viru Instituut (edaspidi Instituut) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute ühendus, mis tegutseb avalikes huvides.
  2. Instituudi nimi on Mittetulundusühing Viru Instituut, Inglise keeles INSTITUTE OF VIRU.
  3. Instituut on tulu mittetaotlev juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, UNESCO Maailma Kultuuri- ja Looduspärandi kaitse konventsioonist (Convention concerning the Protection of the World Cultural and Natural Heritage, 1972), UNESCO Vaimse Kultuuripärandi Kaitse Konventsioonist (Convention for the Safeguarding of the Intangible Cultural Heritage, 2003) ning  käesolevast põhikirjast.
  4. Instituudil on oma pangaarve, oma nimetusega pitsat ja sümboolika.
  5. Instituudi tegevuspiirkonnaks on ajalooline Virumaa.
  6. Instituut asub Rakvere linnas Lääne-Virumaal.

II Tegevuse eesmärk ja saavutamise vahendid

  1. Instituudi tegevuse peaeesmärk on:
    väärtustada Virumaa kultuuri ühiskondlikku tähtsust ja teadvustada, et kultuuripärandi hoidmine on ühiskonna arengu eeltingimus, mis mõjutab elanike elukvaliteeti, kultuurilist identiteeti ja majanduslikku arengut Virumaal.
  2. Instituudi tegevuse eesmärgid on:

8.1. Ajalooliselt ühtse Virumaa koostöö arendamine;
8.2. Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilimisele kaasaaitamine;

  • Virumaa kohaliku murdekeele kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilitamisele kaasa aitamine;
  • Virumaa kohanimede ja kohapärimuse kogumine, uurimine ja publitseerimine ja tutvustamine;
  • Virumaa traditsioonilise käsitöö uurimine ja edendamine;
  • Punktides 8.2, 8.3, 8.4 ja 8.5 nimetatud tegevuste koordineerimine, tutvustamine ja propageerimine.
  • Virumaa koolidele, kultuuriseltsidele, täiskasvanute koolitusasutustele ja kõigile teistele huvilistele kohaliku kultuuri ja murdekeele alaste uurimuste ning metoodiliste materjalide ja õppekirjanduse ettevalmistamine, publitseerimine või selle algatamine ja toetamine.
  • Pärimuspõhise uusloomingu (ilukirjandus, lavakunst, käsitöö jm) toetamine;
  • Virumaa elanike vaimse heaolu suurendamine, nende ajaloolise (sh kihelkondliku) enesetunnetuse ja identiteedi kinnistamine.  Traditsioonilise elamisviisi väärtustamise kaudu kohaliku vaimse ja ainelise elukeskkonna parandamine ning arengupotentsiaali suurendamise võimaluste uurimine ja üldsusele tutvustamine;
  • Virumaale iseloomuliku talu- ja mõisaarhitektuuri säilitamise toetamine.
  • loodusliku mitmekesisuse säilitamise toetamine.
  • kultuurilise mitmekesisuse säilitamise ja arendamise toetamine.
  1. Eesmärkide saavutamiseks Instituut:

9.1 teeb koostööd kõikide institutsioonide ning üksikisikutega, kes on huvitatud nende eesmärkide elluviimisest  kodu- ja välismaal;

9.2. koostab ja juhib arenguprojekte piirkonna arendamiseks lähtuvalt ühistest eesmärkidest;

  • korraldab EL tõukefondide ja muude vahendite kaasamist oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
  • on Virumaa kultuuripärandi aktiivseks teabekeskuseks, vahendajaks, konsulteerijaks, populariseerijaks;
  • aitab kaasa Virumaa kui ühtse turismipiirkonna  tutvustamisele, sh kohaliku kohapärimusega seotud olulisemate objektide märgistamine ja lülitamine turismi marssruutidesse;
  • aitab kaasa kohalike murrakute, kultuuri ja ajaloo  õppimisele ja õpetamisele;
  • koordineerib ja algatab uuringuid;
  • kirjastab ja levitab Virumaa kultuuriga seonduvaid trükiseid ja vahendab infot meediakanalites, kasutades kultuuripärandi tutvustamisel nii traditsioonilisi kui ka kaasaegseid võimalusi (trükiseid, fotosid, filme, CD-sid, DVD-sid, internetti jm), koostab vastavaid televisiooni- ning raadiosaateid või toetab neid;
  • loob ajutisi struktuurilisi allüksusi erinevate projektide ja programmide elluviimiseks;
  • osaleb või korraldab teabepäevi, seminare, konverentse, näitusi, kursusi, loomingulisi konkursse jms, vahendab lektoreid, konsultante ning lähetab stipendiaate, korraldab tuluüritusi (näitusmüügid, loteriid jms.);
  • võtab vastu annetusi, toetusi ja kingitusi;
  • määrab stipendiume, auhindu ja kingitusi;
  • arendab muud põhikirjaga kooskõlas olevat tegevust.
  • vajadusel moodustab üldkogu instituudi  juurde koostöökoja, nõukoja või fondi ning kinnitab selle tegutsemise korra.

 

 

III Liikmed

  1. Instituudi liikmeteks on juriidilised ja füüsilised isikud, kes tunnistavad Instituudi põhikirja ja oma tegevusega aitavad kaasa põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele.
  2. Juriidilisest isikust liige teostab oma liikmeõigusi esindaja kaudu.
  3. Liikmeks vastuvõtmise otsustab Instituudi juhatus soovija kirjaliku avalduse ja kahe Instituudi liikme soovituse põhjal.
  4. Liige võib Instituudist omal soovil välja astuda sellekohase kirjaliku avalduse alusel.
  5. Kui liikme tegevus on vastuolus põhikirjaliste eesmärkidega või kui ta ei täida oma kohustusi Instituudi ees või kahjustab oma tegevusega Instituudi nime või mainet, võidakse ta üldkoosoleku otsusega Instituudi liikmete hulgast välja arvata.

14.1. Instituudi liikmeskonnast väljaarvatud liikmeid teavitatakse  väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult.

  1. Instituudi liikmel on õigus:
    1. võtta osa liidu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja

ülesannetele,
15.2. tutvuda oma esindajate kaudu Instituudi juhtorganite ja  komisjonide koosolekute

protokollide ja muude dokumentidega;
15.3. kasutada Instituudi võimalusi vajalike koostööpartnerite leidmiseks oma projektide ja

tegevuse elluviimisel;
15.4. kasutada Instituudi sümboolikat oma toodetel, väljaannetel ja nende reklaamimisel

juhatuse otsuse alusel.

  1. Instituudi liikmed on kohustatud:
    1. järgima Instituudi põhikirja;
    16.2. täitma juhtorganite otsuseid ja toetama Instituudi tegevust;

16.3. osalema instituudi tegevustes;

16.4. tasuma liikmemaksu;

16.5. teavitama juhatust oma kontaktandmete muutustest.

.

IV Juhtimine

  1. Instituudi juhtorganid on Instituudi liikmete üldkoosolek ja Instituudi juhatus.
  2. Instituudi tegevust juhib kõrgeima organina Instituudi liikmete üldkoosolek (edaspidi

üldkoosolek);

  1. Üldkoosolek planeerib Instituudi tegevust ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle.
  2. Üldkoosolekul osaleb ja hääletab Instituudi liige või tema volitatud esindaja lihtkirjaliku

volituse alusel.  Liikmel võib olla korraga ainult üks volikiri.
21. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised.

21.1.Korralised üldkoosolekud toimuvad vähemalt kord poolaastas.

21.2. Kiireloomuliste küsimuste korral võib üldkoosolek toimuda ka e-posti teel või Skype

teel, juhatus korraldab koosoleku läbiviimise ning vastuvõetud otsuste kohta protokolli

koostamise üldkoosoleku poolt kehtestatud korras.

21.2.1.Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadab Instituudi juhatuse

esimees, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Instituudi liikmetele otsuse

eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja, mis

ei või olla lühem kui kolm tööpäeva.

21.2.2. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab üle poole Instituudi

liikmetest. Poolt- ja vastuhäälte võrdse arvu korral on otsustavaks juhatuse esimehe

hääl. Instituudi liige saadab vastuse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

21.2.3. Hääletustulemused protokollib koosoleku sekretär. Protokollile kirjutavad alla

Instituudi juhatuse esimees ja sekretär.

  1. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku Instituudi juhatuse esimees, teatades liikmetele

koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt 7 päeva enne koosolekut.

  1. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku:

23.1 Juhatuse ettepanekul;

23.2 Liikmete algatusel, kui seda põhjendatult kirjalikult nõuab vähemalt 1/3 liikmetest;

23.3 Revidendi või  audiitori nõudmisel;

  1. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole  Instituudi liikmetest.
    25. Üldkoosolek otsused on vastuvõetud kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul

osalevatest liikmetest või nende volitatud esindajatest.

  1. Instituudi tegevuse eesmärgi või põhikirja muutmise otsus on vastu võetud kui selle poolt

on hääletanud vastavalt üle  9/10 või 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende volitatud esindajatest.

  1. Üldkoosolek on pädev otsustama kõiki Instituudi tegevusega seonduvaid küsimusi.
    28. Üldkoosoleku ainupädevusse kuuluvad:

28.1. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine.

28.2. juhatuse liikmete tasu suuruse ja maksmise korra määramine
28.3. sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamine;
28.4. instituudi aastaeelarve ja tegevuskava kinnitamine ja selle täitmise kontrollimine
28.5. juhatusele nõusoleku andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad kinnitatud

eelarve või igapäevase majandustegevuse raamidest
28.6. instituudile eraldatud vahendite kasutamise üle otsustamine
28.7. vara kasutamise korra kindlaksmääramine;
28.8. liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine.
28.9. põhikirja täiendamine ja muutmine;
28.10. instituudi eesmärkide muutmine;

28.11. järelevalve teostamine teiste organite tegevuse üle;
28.12. revisjonikomisjoi või revidendi või audiitori valimine;

28.13. juhatuse ja revisjonikomisjoni/audiitori /revidendi  tegevuse aruande ärakuulamine

ja neile   hinnangu andmine;
28.14. Instituudi ümberkorraldamine või tegevuse lõpetamine.

      28.15. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või  

                 põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

 

V Juhatus   

  1. Instituudi juhatus on kolme(3) kuni seitsme(7)liikmeline vastavalt üldkoosoleku otsusele.

Juhatuse liikmed määrab  üldkoosolek  kolmeks aastaks.

  1. Juhatuse tööd korraldab juhatuse liikmete poolt valitud Instituudi juhatuse esimees.
  2. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kvartalis.
    32. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega kui juhatuse koosolekul osaleb üle

poolte juhatuse liikme. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

  1. Juhatuse liikmele makstakse üldkoosoleku poolt määratud tasu Instituudi tööülesannete

eest.

  1. Juhatuse ülesandeks on:

34.1. Instituudi juhtimine ja esindamine;
34.2. Instituudi eesmärkide täitmiseks tegevuskava koostamine ja selle täitmise

korraldamine;
34.3. Üldkoosoleku istungite ettevalmistamine ja igal korralisel üldkoosolekul ülevaate

andmine Instituudi tegevuskava täitmisest ja  majanduslikust tegevusest;

34.4. Instituudi liikmete arvestuse korraldamine.
35. Juhatuse esimees:
35.1. juhib juhatuse tööd. Tagab üldkoosoleku ja juhatuse korralduste täitmise;
35.2. käsutab Instituudi valduses olevat vara ja üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarvet;

35.3. korraldab asjaajamist.

  1. Instituudi revisjonikomisjon või revident või audiitor teostab kontrolli:

36.1. Instituudi juhatuse  tegevuse vastavust  üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;
36.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust Instituudi

eelarvele;
36.3. raamatupidamise õigsust ja vara kasutamise sihipärasust;
36.4. Instituudi poolt sõlmitud lepingute täitmist;
37.   Revisjonikomisjoni korral valitakse selle esimees komisjoni liikmete hulgast.

  1. Revisjoni komisjon või revident või audiitor koostab kontrolli tulemuste kohta aruanded,

mille esitab üldkoosolekule.

VI Vara ja asjaajamine

39. Instituudi vara moodustub:
39.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;
39.2. varalistest annetustest ja eraldistest;
39.3. fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
39.4. tuluüritustel saadud vahenditest;
39.5. tulust, mis saadakse vastavalt Instituudi põhikirjale mittetulundusühingute seaduses

ettenähtud sissetuleku allikatest.
40. Instituut võib oma vara kasutada üksnes põhikirjalistel eesmärkidel.
41. Instituudi raamatupidamist korraldab juhatus vastavalt raamatupidamise seadusele.
42. Instituudi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Pärast majandusaasta

lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses

sätestatud korras. Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates

majandusaasta lõppemisest.
43. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. Kinnitatud majandusaasta

aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

  1. 44. Instituudi dokumentatsiooni hoiab ja säilitab juhatuse poolt määratud isik.

VII Tegevuse lõpetamine

45. Instituudi tegevus lõpetatakse:
45.1. üldkoosoleku otsusega, kui selle poolt on hääletanud vähemalt 9/10 üldkoosolekul

osalenud või esindatud liikmetest;
45.2. liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses või põhikirjas sätestatud

suuruse.
45.3. kui käesolev põhikiri on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses

sätestatut.

  1. Instituudi tegevuse moodustab üldkoosolek  likvideerimise komisjoni, kes:
    46.1. korraldab võlausaldajate nõuete rahuldamise ja korraldab instituudi tegevuse

lõpetamise vastavalt seadustele;
46.2. pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist antakse vara üle sarnaste

eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele

isikule, tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja

liikmele ühegi erandita vastavalt tulumaksuseadusele.

Mittetulundusühingu Viru Instituut põhikiri kinnitatud asutamiskoosolekul 18.juunil 2008 Viru-Nigulas Lääne-Virumaal 12 asutajaliikme poolt,

põhikiri uues redaktsioonis kinnitatud 25.oktoobril 2017.a Moel üldkoosolekul 11 liikme poolt.

 

Juhatuse liikmed:

 

 

 

Aivar Surva                              Ingrid Rüütel                            Hilje Pakkanen

viru_instituudi_liikmeks astumise_avaldus pdf-fail

Avaldus palume saata kirja teel või tuua kohale
Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere 
Marge Lepik
mob 5054319
marge@viruinstituut.ee

Tegevuskava lähtub Viru Instituudi põhikirjalistest eesmärkidest ja arengustrateegiast 2022-2030.

Arengustrateegias 5 olulist strateegilist eesmärki:

  • Tugev liikmeskond ja partnervõrk.
  • Hea riigisisene positsioon ja  rahvusvaheline maine.
  • Eesmärkide täitmiseks optimaalsed ressursid.
  • Instituudi tegevused on mõjusad ja väärikad.
  • Kompetentne organisatsioon.

Põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks on aastateks 2022-2030 püstitatud järgmised eesmärgid:

1.Eesmärk: ajalooliselt ühtse Virumaa koostöö arendamine

Tegevused:

  • laiendada ja tugevdada koostööd uutel teemadel ja uute partneritega, sh noorte, Virumaa haridus- ja kultuuriühenduste, raamatukogude, muuseumide, külaliikumise esindajate, koduloo-uurijatega;
  • aidata kaasa kodulooringide taaskäivitamisele ja kodu-uurijate (sh ka noorte) kasvule ja nende tegevusele üle-virumaaliste ajaloo- ja koduloopäevade ( Rakveres ja Kohtla-Nõmmel), kokkusaamiste ja konkursside abil;
  • osaleda Ida-Viru ja Lääne-Viru ühisürituste ettevalmistamisel ja korraldamisel;
  • jätkata ja mitmekesistada koostööd Rahvakultuuri Keskuse ning Virumaa rahvakultuuri spetsialistidega, Eesti Rahvaluule Arhiivi, EKI, kõrgkoolide, Rahvusarhiivi, ERM-i, Rahvusraamatukogu, teiste kultuuriinstituutide ja Virumaa muuseumidega;
  • koostöö Keskkonnaameti, Looduskaitse seltsi ja Virumaa rahvusparkidega looduse ja pärandkultuuri teemadega ühendatud  retkete korraldamisel ( sh marsruutide väljatöötamisel);
  • tutvustada erinevaid piirkondi, Virumaaga seotud kultuuritegelasi, kodu-uurijaid (sh ajaloopäevadel ja kohtadel);
  • jätkata andmete koondamist ja info jagamist andmebaasidest (kodulehel vastava rubriigi alt, Facebookis ja listides) huvilistele, sh Virumaa kodu-uurijate kaardistamine ja vastava andmebaasi loomine. Luua Virumaa pärimuskaart;
  • noorte seas koduloo uurimise arendamiseks üle-virumaalise kodu-uurimise konkursi ja konverentsi korraldamine, kohtumised koolides ja noorte juhendajatega;

Tulemused:

  1. koostööpartnerite ring laieneb, sealhulgas on kaasatud noored, kogukondade esindajad ja kodu-uurijad.
  2. Virumaa kihelkondade (kantide) kohta kogutud materjalid on koondatud ja tehtud kättesaadavaks instituudi kodulehe, infolisti ning koostööpartnerite meediakanalite kaudu, samuti keskraamatukogude andmebaasi Kodulugu kaudu.
  3. kasvanud koolide ja noorte arv, kes tegelevad kodu-uurimisega ja osalevad vastavatel üritustel ja konkurssidel oma tööde tutvustamisega.
  4. on kasvanud ühistegevused erinevate partneritega, jätkuvad traditsioonilised ühisüritused (pärimuspäevad, kodu-uurijate päevad, konkursid, retked jmt).
  5. on järjepidevalt tutvustatud Virumaa ajaloos olulisi kultuuritegelasi .
  6. on kasvanud Virumaa kultuurilugu tutvustavate artiklite ja info hulk meedias; on tagatud regulaarne infovahetus koostööpartnerite vahel (listis, kodulehel, Facebookis).
  1. Eesmärk: Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilitamisele kaasaaitamine

Tegevused:

  • kohaliku keele, sh murdekeele uuringutele kaasaaitamine ja osalemine vastavates projektides (kirderanniku keel Lüganuse, Vaivara ja Jõhvi kandis);
  • ettevalmistus virukeelsete raadiosaadeteks (mulgi, kihnu ja setu näitel)
  • Viru keelte õppepäevade ja muude ürituste (keelepäevad Jõhvis, Rakveres ja Sillamäel jm) korraldamine;
  • (Lüganuse) murdesõnastiku koostamise lõpp-etapp ja tutvustamine;
  • kaasaaitamine vaimse kultuuripärandi nimistu täiendamisele;
  • Virumaa kohapärimuse uurijate koostöövõrgustiku toimimisele kaasaaitamine ;
  • kohapärimuse alase elektroonilise andmebaasi täiendamine kultuuri- ja haridusasutustele koostöös raamatukogudega;
  • andmebaaside regulaarne tutvustamine infopäevadel jt viisidel;
  • Virumaa inimeste, keele, lähiajaloo ja koha lugude kogumine ja jäädvustamine;
  • erinevates kihelkondades tutvustada regulaarselt Virumaa rahvatraditsioone, kodu-uurijate ja külalugusid (põhimõttel, et vähemalt üks neist toimuks aasta jooksul Ida- ja teine Lääne-Virumaal);
  • noorte kodu-uurijate juhendamine ja kaasamine koduloo jäädvustamisel;
  • koostöö arendamine ERA kui ka keskkonnaharidusega seotud asutuste ja ühendustega (pärand)kultuurilooliste õpperadade koostamiseks, sh lasteaia- ja koolilastele;
  • (pärand)kultuuriretkede ettevalmistamine ja korraldamine (nt kirjanduse, kunsti, looduse jm) koostöös teiste partneritega;
  • Tutvuda naabermaakondade tegevusega selles valdkonnas.

Tulemused:

  1. mitmekesistatud traditsioone ja töövorme pärimuskultuuri tutvustamisel ja kaasajaga seostamisel.
  2. vaimse kultuuripärandi nimistu täiendamisele on osutatud omalt poolt abi, kaasatud koostööpartnereid.
  3. algatud uusi projekte ja üritusi uutele huvigruppidele, noortele ja noortega pärimuskultuuri tutvustamisel ja kaasajaga seostamisel.

 

  1. Eesmärk: Virumaa koolidele, kultuuriseltsidele, täiskasvanute koolitusasutustele ja kõigile teistele huvilistele kohaliku kultuuri ja murdekeele alaste uurimuste ning metoodiliste materjalide publitseerimine, algatamine jne

 

Tegevused: 

  • õpetajatele, kultuuritöötajatele, koduloouurijatele ja teistele huvilistele regulaarsete infopäevade ja

täiendkoolituste korraldamine ning õppematerjalidega varustamisel abistamine;

  • Virumaa kultuuriloo tundmaõppimise propageerimine nii lastele kui täiskasvanutele erinevate tegevuste kaudu:
  • kohaliku keele ja lugude kogumine (Vaivara, Jõhvi, Lüganuse) ning murdesõnastiku koostamise jätkamine (Lüganuse), sh õpilastele lugude kogumise konkurss;
  • alustada Kirde-Eesti murdekeele töövihiku koostamist

Virumaa kultuuriloo kohta koostatud bibliograafia  täiendamine (2022-2023).

Tulemused:

  1. kasvanud on haridus- ja kultuuriasutuste arv, kus tutvustatakse Virumaa ja oma kodukoha kultuurilugu ning kus väärtustatakse Virumaa kultuurilooainelisi tegevusi (üritused, infopäevad, näitused jms.
  2. täiendatud õppematerjale kultuuriloo õpetamiseks ja õppimiseks haridus- ja kultuuriasutustele.
  3. on loodud uusi traditsioone ja töövorme pärimuskultuuri väärtustamiseks, tutvustamiseks.
  4. noorte kodu-uurimistööde tutvustamine instituudi kodulehel ja talletamine arhiivis.

 

  1. Eesmärk: Virumaa elanike vaimse heaolu suurendamine, nende ajaloolise (sh kihelkondliku) enesetunnetuse ja identiteedi kinnistamine. Traditsioonilise elamisviisi väärtustamise kaudu kohaliku vaimse ja ainelise elukeskkonna parandamine ning arengupotentsiaali suurendamise võimaluste uurimine ja üldsusele tutvustamine.

 

Tegevused:

  • kogukonna pärimusalase tegevuse elavnemisele kaasaaitamine (Viru toidu ja käsitöö tutvustamine,

traditsiooniliste haridus-, spordi- ja kultuuriühisürituste seostamine Virumaa kultuurilooga):

  • pärimuspõhise uusloomingu toetamine, sh noorte kaasamine läbi erinevate konkursside (nt näitused, meenete, videode ja filmide konkursid);
  • jätkata uute koostööprojektide algatamist laste ja noorte pärimusalase tegevuse edendamiseks, selleks kaasata noori kogumisesse, uurimisesse ja esitlusse (keelelood, Masingu õ-teemal, noorte kodu-uurimise konkurss ja konverents, näitused);
  • jätkata tegevusi „nutikas pärimuskultuur“ äppide tutvustamiseks, väljatöötamiseks ja rakendamiseks;
  • aidata kaasa projektide algatamisele, suurendamaks kultuurist osasaamise ja kultuuris osalemise

võimalusi piirkondades, kus kultuurisündmuste valik on piiratum, ning sihtgruppides, kellel ligipääs

kultuurile on raskendatud, kuid pärimuskultuuris on olnud suur panus (nt kultuuriretked, pärimuspäevad).

Tulemused:

1.kaasatud erinevaid sihtgruppe uute töövormidega, projektidega  ja üritustega kogukonna pärimusalasesse tegevusse.

  1. tutvustanud üldsusele Virumaa kultuuripärandit erinevates vormides, sh õppepäevad, videod, ümarlaud, foorum, kohtumised kultuurivaldkonna arvamusliidritega.

5.Eesmärk: Instituudi tegevuste koordineerimine, tutvustamine ja propageerimine

Tegevused:

  • erinevate rahvakultuuri valdkondade võtmeisikute kaasamine instituudi erinevate tegevustega;
  • instituudi koosolekud ja mõttekojad koostööpartneritega;
  • instituudi ja selle tegevuse regulaarne tutvustamine üldsusele erinevates meediakanalites;
  • sotsiaalmeedia ja kodulehe edasiarendamine interaktiivsemaks ja mahukamaks;
  • instituudi sümboolika täiendamine ( meened jm);
  • osalemine linnade, külade ja kihelkondade päevadel;
  • teiste kultuuriinstituutide kogemuste tundmaõppimine ning üleriigiliste ühenduste tegevustega tutvumine ( Seto).

Tulemused: Instituut on:

1.tutvustades oma tegevusi on saanud tuntuks üldsusele ja leidnud uusi partnereid.

2.arvestatav tegija ja koostööpartner Virumaa kultuuripärandi tutvustamisel ja propageerimisel.

3.tõstnud oma võimekust erinevate kultuuriühenduste seas.

  1. Eesmärk: instituudi kui organisatsiooni tugevdamine
  • liikmeskonna tugevdamine rahvakultuuriga tegelevate vabaühenduste esindajatega;
  • instituudi väljaarendamine  (sh Mulgi ja Seto instituudi näitel);
  • eesmärkide täitmiseks optimaalsete ressursside tagamine (sotsiaalse ettevõtluse ja tasuliste teenuste arendamine, uute rahastajate leidmine, sh ka annetuste kogumine).

Tulemused:

  1. 1. instituudi liikmeskond ja koostöövõrgustik on tugevnenud uute ja kompetentsete liikmetega.
  2. arendusprojektide toel on instituut suurendanud võimekust, leitud uusi tuluallikaid ja paranenud instituudi turundamine.