Jaanuar

  • Instituut aitas kaasa Sihtasutus Virumaa Muuseumid koduloohuviliste teavitamisel Palmse mõisa ajaloost fotode kogumiskampaaniast.
  • Tallinna ja Tartu eeskujul  alustati koos Rahvusarhiivi Rakvere maja töötajatega arhiivitundidega Rakveres,. Tunde hakkas läbi viima Külli Kukk, tutvustades maja ja fonde.

Veebruar

  • Arhiivitunnis Rahvusarhiivi Rakvere majas Külli Kuke juhendamisel õpiti käsitlema AIS materjalide otsimiseks.
  • Instituut aitas kaasa info levitamisel  Kaitseliidu Viru Maleva ajaloo materjalide kogumiseks kavandava pildiraamatu jaoks.

Märts

  • Viru Instituut ja Kohtla-Järve Kultuurikeskus korraldasid juba teist korda koduloohuvilistele Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi toetusel ajaloopäeva, kus esinesid Vallo Reimaa, Anne Nurgamaa , Timo Kalmu, Kaja Toikka ja Kristen Suokass. Tutvuti ka Põlevkivimuuseumi valge saaliga. Ajaloopäev sai teoks Eesti Kultuurikapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi toetusele.
  • Tehti kokkuvõtteid Aseri Kooli poolt algatatud, kuid koostöös Viru Instituudiga,  O. W. Masingu 260.sünniaastapäeva auks  õõtamise ( õ-lugude kogumise) tulemustest. Lühikeseaja jooksul esitati 44 lugu, laekus mälestusi, luuletusi ja muid lugusid nii õpilastelt kui täiskasvanutelt.
  • 11. märtsil osalesid instituudi esindajad Maidla rahvamajas Baltica pärimuspeol, et leida ideid ettevalmistusteks suviseks Baltica 2023 osalemiseks Virumaa pärimustelgiga
  • 17. märtsil toimus keelepäev-koosolek Jõhvis arutamaks Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara kandi keele kogumise ja mälestuste jäädvustamise võimalusi. Esinesid J.Viikberg, P.Norvik, K.Toikka, K.Suokass, A.Nurgamaa.
  •  28. märtsil toimus keelepäev Rakveres linnakodaniku majamuuseumis. Esinesid ettekannetega Pärja Kesküla ja Kristen Suokass, Sirje Võsa tutvustas oma õ-lugu. Tutvuti muuseumi tööga ning arutati edaspidiseid tegevusi koduloohuvilistega. Keelepäeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp ja SA Virumaa Muuseumid.
  • Instituudi kutsel asusid koduloohuvilistest koostööpartnerid osalema SA Virumaa Muuseumid ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu korraldavatel loengutel, et saada mitmekülgset informatsiooni kodukandi kohta.

 Aprill

  • 5. aprillil toimus Jõhvis keelepäev, O. W. Masingu 260.sünniaastapäeva puhul  tehti kokkuvõtteid keele kogumisest Ida-Virus ja õ-lugude st ning tutvustati arhiivimaterjalide kasutamist keelekogumisel. Esinesid Pärja Kesküla (Aseri kool), Ave Gorsic ja Risto Järv ( Eesti Rahvaluule Arhiivist).  Keelepäeva läbiviimist toetas Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupp.
  • 14. aprillil osalesid instituudi esindajad Jõhvis  VI A. Tõnissoni ajalookonverentsil  koostööpartneri Jõhvi Muuseumi Seltsi kutsel.
  • 28. aprillil toimus instituudi üldkoosolek, kus kinnitati 2022.a tegevus-ja majandusaruanne, määrati juhatuse esimees ka tegevjuhi ülesannetesse ning aruati instituudi 15. aastapäeva tähistamist.
  • 28. aprillil toimus instituudi üldkoosolek, kus määrati juhatuse esimees Aivar Surva ka tegevjuhiks, kelle esimeseks suuremaks ettevõtmiseks oli pärimusfestivaliks ettevalmistamine.

Mai

  • instituudi liikmed ja koostööpartnerid osalesid Kadrina koduloohuvilistega retkel Vohnja mõisa.
  • Samuti osaleti SA Virumaa Muuseumid ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu korraldatud erinevatel loengutel ( Rakvere vanad koduaiad, Rakvere maa-alune linn, A.Alliksaare meenutades, virumaa kivikalmed jm), Kadrinas  Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdekeelse luuleraamatu esitlusel.

Juuni

  • 15 aasta suurimaks üllatuseks instituudile oli Baltica 2023 pärimusfestivalist osavõtt instituudi oma
    telgiga, kus esitleti nii instituudi kui ka Virumaa pärandkultuuriga seotud tegevusi-
    pärimusmuusika, rahvarõivad, käsitöö, keel, mängud ja toit.
  • Instituut tähistas oma 15.sünnipäeva külastades 28.juunil Kultuuriministeeriumi
    rahvakultuurinõuniku Eino Pedaniku kutsel ministeeriumi, arutamaks koos Eesti Rahvakultuuri
    Keskuse esindajate Margit Salmari ja Piret Koorepiga instituudi tuleviku arengusuundi, kuidas
    pärandkultuuri paremini tutvustada ja jäädvustada Virumaal.
    Hiljem kohtuti Ingrid Rüütliga, kes andis 2005. aasta kevadel Ida-Viru ja Lääne-Viru maavanemale
    idee ühise Virumaa kultuuriseltsi loomiseks.
  • Instituut käis külas Kohtla-Nõmme ajalooringil ja osales nende korraldatud tänuretkest, mis on
    omapärane vorm tutvustada oma kodu lugu.
    Instituudi liikmed ja koostööpartnerid jõudsid veel osaleda Kadrina kandis Neeruti seltsi kutsel
    retkedel endistesse mõisatesse.

Juuli

  • Koostööpartner MTÜ Rohu Park korraldas taas omapärase sündmuse. Seekord jagati Rohu küla
    mõisapargis toimuval ajaloopäeval teadmisi kohalikust kultuuripärandist ja nauditi
    puhkpillimuusikat. Instituudi poolt oli esinejaks Timo Kalmu, kes rääkis Simuna kandi keelemurdest
    naljalauludes ja mõistatustes koos illustreerivate näidetega.
  • Valmis O.W.Masingu 260. a sünniaastapäeva puhul kaartide komplekt õpilaste töödest õ-tähe
    kohta.

August

  • Grupp instituudi liikmeid ja kauaaegseid abilisi külastas Vormsit, tutvus selle kandi kultuuri-ja
    ajalooga ning kohalike kodu-uurijatega.
  • Samuti kohtuti augustis veel Porkuni ja Simuna kandi koduloohuvilistega ja kandiga, et kavandada
    tulevikus ühisprojekte.
  • Masingu aasta puhul kohtuti Viru-Nigulas ning tänati paremaid õõtajaid osavõtuga
    suvelavastusest OTTÕ.
  • Taas alustati koostöös Rahvusarhiivi Rakvere maja töötajatega arhiivitundidega, sel korral teemaks
    uus AIS.
  • Masingu aaastaga seotud isikud tegid kokkuvõtteid senikorraldatud sündmustest ja kavandati veel
    sügiseks Lohusuus sünnipäevaseminari ja õõtamise lugude kogumist.

September

  • 9. septembril osales instituut koos kodu-uurijatega Tamsalu konverentsil, tähistamaks 125 aastat esimese ringahju valmimisest Tamsalus, 20 aastat lubjapargi rajamise algusest, 5 aastat 100 tamme pargi ja lubjatööstuse ajalugu tutvustava ekspositsiooni avamisest Kukelossis.
  • 17. septembril korraldasid Neeruti Selts ja Viru Instituut juba kaheksandat korda Neeruti seltsi sünnipäeva puhul pärimuskonverentsi, sel korral teemal „Saun läbi aegade” Kadrina rahvamajas.
  • 22. septembril osales instituudi essindaja Kadrinas-Neerutis lasteaedade juhtide õppepäeval, tutvustades instituudi tegevusi ja tuleviku plaane Virumaa pärimuskultuuri tutvustamisel.

Oktoober

  • 3. oktoobril tutvusid Virumaa kodu-uurijad Kohtla-Nõmme ja Sompaga, teemaks ajalooringi ja kaevandusmuuseumi tegevus, endise Sompa kaevanduse külastus.
  • 4. oktoobril osalesid instituudi esindajad Sõmeru keskusehoones Eesti Rahvakultuuri Keskuse koolitus- ja arutelupäeval “Kultuurikorralduse hetkeseis ja väljavaated”.
  • 5. oktoobril külastasid instituudi esindajad Võru instituuti, et vahetada kogemusi ja saada teavet oma edasiseks tegevuseks pärandkultuuri, keele tutvustamisel ja õpetamisel.
  • 11. oktoobril osales instituudi esindaja Rakke haridusseltsi nõupidamisel, et l koos tähistada 2024.a Helmut Joonuksi 100.sünniaastapäeva. Koostati tegevuskava, milles on oma osa ka instituudil maakonna kodu-uurijate kaardistamisel ja nende kohta mälestuste kogumisel.
  • 19. oktoobril tähistas instituut koos Lohusuu Rannakultuuri Seltsi ja koostööpartneritega O.W.Masingu sünnipäeva koos instituudi 15.aastapäevaga.
  • 21. oktoobril külastasid instituudi esindajad Laagnal maarahvaseltsi Vanatare, et koos arutada pärimuskaardi koostamist ja kohaliku keele uurimist.
  • 24. oktoobril osalesid instituut ja ta koostööpartnerid koolitusseminaril „Elav pärand ja jätkusuutlikkus” Roela käbimajas.

November

  • Instituut kuulutas välja suurmeeste F.R.Faehlmanni ja F.R.Kreutzwaldi sünniaastapäevade puhul sünni(aasta)päevatervituste kogumise.
  • 9. novembril toimus politseimuuseumi hoones VII noorte ülevirumaalise kodu-uurimiskonkursi kokkuvõtete tegemine.
  • Seoses Helmut Joonuksi 100. sünniaastapäevaga kutsus instituut kõiki koguma lugusid ja mälestusi Virumaa koduloo-uurijatest, et kaardistada ja jäädvustada Virumaa kohalikud uurijad, nii varasemast ajast kui praegu tegutsevaid.
  • 16. novembril toimus Kohtla-Nõmme ajalooringi algatusel kohtumine Toivo Haugiga Vaivara kihelkonna keele ja kohanimede teemal.

Detsember

  • 13. detsembril toimus jõhvis lasteaedade õpetajate 1. pärimuspäev, mis juhatas sisse instituudi tegevused lähiaastatel lasteaedadega koostööks Virumaa pärimuskultuuri tutvustamisel ja õpetamisel.

Jaanuar

  • Koroona piirangute tõttu toimusid põhiliselt arutelud ja koosolekud veebis, sh võeti osa Rahvusarhiivi uurijatundidest.
  • Jätkus instituudi viktoriin “Virumaa ja virulased“, jaanuaris teemal Lüganuse kihelkond.
  • 12. jaanuaril osalesid instituudi esindajad Roela rahvamajas Roela ajaloopäeval „Suured ja väikesed viidad. 200 aastat haridust Roelas“ .

Veebruar

  • Tegevused olid veebi vahendusel, keskenduti info edastamisele kodulehel, facebookis ja listides koostööpartneritele erinevatelt institutsioonidelt nii koolituste kui muu teave kättesaadavuse tagamiseks.
  • Osaleti Rakveres uurijatunnis, et saada juhiseid, kuidas uurida oma suguvõsa.
  • Jätkus instituudi viktoriin “Virumaa ja virulased“ Viru-Jaagupi kihelkonna kohta Vinni vallamuuseumi koostatud küsimustega.
  • Küsitleti Virumaa koole koolimuuseumide ja kodu-uurimisalase tegevuste osas.
  • Instituut aitas kaasa SA Viru Muuseumide poolt korraldatavate Rakvere linna aastapäeva loengute sarja tutvustamisele, kaasates osalejaid oma koostööpartnerite seast.
  • Instituudi asutajaliige ja Viru pärandkultuuri vardja Ingrid Rüütel sai teaduse elutööpreemia.
  • Instituudi kauaaegne koostööpartner ja Virumaa vaimuvara  vardja Mall Hiiemäe sai Tartu linna aukodaniku tiitli.

Märts

  • Virumaa pärimuskultuuri projekti raames jätkati Kaja Toikka eestvedamisel Lüganuse murdesõnastiku koostamisega ja Vaivara murraku uurimist, materjalide kogumist Piret Norviku ja Anne Nurgamaa poolt. Tehti ettevalmistusi uue keeleprojekti –Jõhvi murraku kogumiseks, uurimiseks ja jäädvustamiseks.
  • Jätkus instituudi viktoriin “ Virumaa ja virulased “teemal Väike-Maarja kihelkond.
  • 3. märtsil toimus ajaloopäev Kohtla-Järve kultuurikeskuses, kus esinesid Vallo Reimaa, Uno Trumm ja Helgi Kopliorg, külastati Ukraina ja põlevkivimuuseumi.
  • 9. märtsil osaleti veebi vahendusel Rahvusarhiivi uurijatunnis teemal „ Kuidas uurida oma kodu lugu“.
  • 12. märtsil osaleti Sillamäe ajalookonverentsil „ Tundmatu Sillamäe“, kus esines ka instituudi poolt Vaivara murdekeele projekti liige keeleteadlane Piret Norvik .
  • 24. märtsil toimus Jõhvis keelepäev, kus tehti kokkuvõtteid Lüganuse ja Vaivara keele projektide tegevustest ja kavandati tegevusi edaspidiseks ka uue Jõhvi murraku projekti teostamiseks. Esinesid Kaja Toikka, Vallo Reimaa ja Jüri Viikberg.

Aprill

  • 6. aprillil tutvusid instituudi liikmed ja koduloohuvilised Rehbinderi majaga V.Visseli juhatusel. Tutvustati maja ajalugu ning muuseumi tulevikku selles majas mööblimuuseumina.
  • 7. aprillil  tunnustati XXIV Virumaa laste luulekonkursi tänuüritusel luuletuse autoreid ja osalenud koole. Konkursile esitati 226 tööd 18 koolist. 50 luuletust avaldati luulekogumikus  „Värvid minu elu“.  Viru Instituut tõstis esile kahe õpilase tööd ja ühe õpetaja-juhendaja. Adrian Lulla tekst on üllatavalt filosoofiline ühe 6. klassi õpilase kohta. Liisa Teidla luuletus torkas silma oli erilisem teemavaliku – mood poolest. Jõhvi põhikooli õpetaja Õnne Kaskema on juhendanud paljusid noori.
  • 13. aprillil osalesid koduloohuvilised Rahvusarhiivi uurijatunnis, kus esines Muinsuskaitseameti muuseumide infosüsteemi arendusjuht Triin Aadli MuISi eesmärkidest, kasutamisest ja tulevikust.
  • 21. aprillil toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogus koduloohuvilistele kodu-uurimispäev „Kodu-uurimine eile, täna, …“ Lektoriteks Uno Trumm (ajaloo uurimise allikatest), Heiki Koov (e-monumentide kataloogist) ja Vahur Pulk (Ajapaik kodu-uurimisel abiks). Tutvustati ka kodu-uurimist raamatukogus, väikemuuseumis, külas ja koolis, samuti õpilaste uurimistöid. Arutleti koos ja jagati ideid tulevasteks tegevusteks.
  • 22. aprillil osales instituut  Jõhvi kontserdimajas kindral Aleksander Tõnissoni sünniaastapäevale pühendatud ajalookonverentsil „Kaitsetahe“, mille korraldas Jõhvi Muuseumi Selts korraldab koostöös Alutaguse Malevaga.

Mai

  • 11. mail tutvusID Rahvusarhiivi uurijatunnis koduloohuvilised perekonnaarhiivide korrastamise, kirjeldamise ja säilitamise põhimõtetega.
  • 14. mail osales instituut koos koduloohuvilistega osales  ilmakuulsa saksa näitekirjaniku, prosaisti, publitsisti ja teatrijuhi August Friedrich Ferdinand von Kotzebue (1761-1819) sünniaastapäeva tähistamisel Alutaguse valla Kiikla rahvamajas, kus etendus dramaturg Urmas Lennuki ja rahvamaja juhataja Ruth Linnardi ühisloominguline näitetükk “August ja Julia”.

Juuni

  • 4. juunil sai Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonna kutsel instituut koos koduloohuvilistega tutvuda Vallo Reimaa abil Kose kandi kultuuri- ja loodusvaatamisväärsustega, ka August ja Otto Kotzebue tegevusega seal kandis .
  • 10.–12.juunini osalesid instituudi liikmed ja koduloohuvilised Rakvere linnapäevade raames linna retketel.
  • Õppeaastalõpuks esitati järjekordselt õpilaste uurimistöid Virumaa noorte kodu-uurimiskonkursile. Laekus 30 tööd.
  • Juunis aitas instituut kaasa O.W.Masingu sünniaastapäevale pühendatud õ näituse korraldusele, et hiljem koostada kogumik.
  • Juunis Rakveres  keskraamatukogus toimunud Lääne-Virumaa koolide õpilaste käsitöö, tehnoloogia ja kunsti näituse korralduses oli käsitöö ja kodunduse aineühendusele instituut koostööpartneriks. Instituut otsis õpilastööde hulgast töid, mis sobiksid meeneteks või auhindadeks instituudi sündmustel. Esile tõsteti instituudi poolt viis tööd omapärasuse eest.

Juuli

  • Instituut oli kaasatud Viru-Nigula kirikus ja muuseumis ning  Vasta koolis toimunud õ-näituse korraldamisele, avamaks  Otto Wilhelm Masingu sünniaastapäevaga seotud sündmuste sarja 2022-2023.a.

August

  • Rohu mõisapargis toimus 13. augustil MTÜ Rohu Park eestvõttel ja kohaliku omaalgatusprogrammi toetusel raamatupäev, mil avati raamaturiiul annetatud raamatutest, sh ka instituudi poolt, kus esines ka instituudi esindaja .
  • 18.augustil külastasid koduloohuvilised Järvamaa muuseume, tutvumaks nende tegevustega ja arutades koostöö võimalusi.
  • Instituudi esindajad koos koduloohuvilistega osalesid Vihula mõisas toimunud Keskkonnaameti ja Lahemaa Pärandisõprade Seltsi  konverentsil „ Lahemaa ajalugu ja mälumaastikud“, saades hea ülevaate uuringutest Lahemaa mõisate ja külade kohta ning ideid oma kodukandis tegutsemiseks.

September

  • Haljala Kool, Eesti Õpetaja Autähise Jaagu Fond ja Viru Instituut kutsusid taas kõiki koguma endistest (ja praegustest ) lasteaia- ja (üldharidus- ja huvi-) koolijuhtidest ning õpetajatest mälestuslugusid – Minu õpetaja“, „Mind õpetas …“. Kokkuvõtteid tehakse 2023. a.
  • Seitsmendat korda  kutsuti Virumaa noori esitama oma loov-ja uurimistöid  üle-virumaalisele kodu-uurimiskonkursile 2023.a juuniks.
  • Seitsmendat  korda korraldasid Neeruti Selts ja  Viru Instituut pärimuskonverentsi Kadrina rahvamajas. Teemaks oli raamatukogude aasta puhul RAAMATUKOGU LÄBI AEGADE.
  • Instituut koos koduloohuvilistega osalesid aktiivselt SA Virumaa Muuseumide poolt korraldatud muinsuskaitsepäevadel Rakveres linna 720. aastapäeva puhul.

Oktoober

  • Instituut kuulutas välja hea õpetajakuu puhul välja viktoriini Virumaa õpetajatest
  • Tehti kokkuvõtteid nelja aasta jooksul Rakvere Tööstuse tn kooli kohta kogutud materjalidest.
  • Toimus üle kahe aasta taas noorte kodu-uurimiskonverents,seekord Rakvereskeskraamatukogus, kus 15 noort esitlesid oma töid ning tehti kokkuvõtteid 6. üle-virumaalisekonkursile laekunud töödest.
  • Instituudi esindajad osalesid Jõhvis arutelul  kalmistute olukorrast.
  • Toimus kohtumine Jõhvi murraku uurimise teemal , et kavandada 2023.a tegevused kohalike mälestuste kogumiseks, sh keele ja traditsioonide osas.

November

  • Valmis e-kogumik VI üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest.
  •  Instituut soovitas toetada Aseri kooli algatust õõtamiseks, selleks kirjutama Otto Wilhelm Masingu auks vabas vormis lugusid Õ tähest. Laekus 44 tööd kuue  kooli õpilastelt ja kaheksalt täiskasvanult.
  • Instituut asus paar aastat tagasi  koguma Vaivara ja Jõhvi kandi suulist pärandit, nüüd alustati inimestelt kohalike mälestuste, lugude kogumist traditsioonide ja keele kohta, sh keele muutumist murdekeelest tänapäeva.
  • Jõhvis tehti koos partneritega kokkuvõtteid instituudi projektidest ja kavandati 2023.a tegevusi. 2022.a oli sellepoolest eriline, et tulid uued partnerid, kes ise tahtsid instituudiga koostööd teha.

 Detsember

  • Instituut kutsus oma koostööpartnereid aitama kaasa oma mälestustega Rakvere linnakodaniku muuseumi 40.aastapäeva tähistamiseks.

Jaanuar

  • Koroona puhul piirangute tõttu lükati edasi Ingrid Rüütli Virumaa kultuuripärandi päev.
  • Toimus arengukava  koosolek veebis.
  • Instituudi esindajad osalesid Lahemaa rahvuspargi 50. aastapäeva koosolekul, et panustada ka sellesse sündmusesse, kuna Viru säru saab 35. aastaseks.

Veebruar

  • Plaanitud seminarid, keelepäev ja kodu-uurijate päevad lükati edasi seoses koroona piirangutega.
  • Tegevused olid veebi vahendusel, keskenduti info edastamisele kodulehel, facebookis ja listides koostööpartneritele erinevatelt institutsioonidelt nii koolituste kui muu teave kättesaadavuse tagamiseks.
  • Esmakordselt võeti osa Rahvusarhiivi virtuaalsest uurijatunnist , kus Ivar Kaigu selgitas , kuidas otsida Rahvusarhiivi kogudest informatsiooni inimeste kohta.
  • Jätkus instituudi viktoriin, sel aastal teemal“ Virumaa ja virulased“ erinevate muuseumide koostatud küsimustega.
  • Instituut kuulutas välja Kolme Krooni Klubi ettepanekul mälestuste kogumise teemal “Elu Rakveres aastatel 1940-1945“.

Märts

  • Kuulutati välja lugude kogumine Virumaast ja virulastest 1990ndatel.
  • Alustati Rahvakultuuri Keskuse meetme „Virumaa pärimuskultuuri toetamine“ projeki abil Vaivara murraku uurimist, materjalide kogumist Piret Norviku, Anne Nurgamaa ja Ave Pauluse abiga.
  • Osaleti emakeelepäeva puhul Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste veebipäeval.
  • Osaleti Rahvusarhiivi uurijatunnis teemal „Baltisakslaste ümberasumise (1939–1941) allikatest Rahvusarhiivis, nende kasutusvõimalustest ning Umsiedlungi kollektsioonidest muudes arhiivides“.
  • Esitati täiendav üleskutse Tööstuse tn kooli materjalide täiendamiseks 1941. ja 1945. a kohta, et saada teade lõpetajate nimed ja ka lõpupilte.
  • Rahvakultuuri Keskuse meetme „Virumaa pärimuskultuuri toetamine“ raames jätkatakse projektidega Lüganuse murdesõnastiku koostamise ning Virumaa kodu-uurijate ja muuseumide koostöö arendamiseks.

Aprill

  • Koroona piirangud jätkusid, seetõttu lükati taas kõik maikuuni plaanitud tegevused edasi.
  • Valmis instituudi kroonika aastate 2008-2020 kohta.
  • Viimistleti instituudi arengukava ja esitati üldkoosolekule kinnitamisele.
  • Osaleti Rahvusarhiivi uurijatunnis „Kuidas uurida oma talu ajalugu Rahvusarhiivis?“
  • Koostöös rahvusarhiiviga organiseeriti zoomis uurijatunnid. esmakordselt ka virulaste jaoks.
  • Moodustati facebookis keelerühm Vaivara murraku tundmaõppimiseks ja jäädvustamiseks.

Mai

  • Tehti kokkuvõtteid 23. Virumaa luulevõistlusest, seekord oli teemaks „Minu koroona-aasta“. Instituut märkis ära kuue õpilase tööd ja kahe õpetaja panust.
  • Instituut alustas Palmse mõisa abistamist Viru Säru 35.sünnipäevale pühendatud sündmuse teavitamisel, et kaasa taidluskollektiive 17.juuli toimuvale rahvakultuuripeole.
  • Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva ürituste raames toimus Palmses Virumaa rahvakultuuriuurija Ingrid Rüütli tunnustamine, arutelu tema panusest Virumaal ning tehti video tema esinemisest. Video avalikustatakse juunis.

Juuni

  • Jätkus viktoriin, sel korral koostas Aime Kinnep küsimused Rakke kandi kohta.
  • Avanesid võimalused taas korraldada kokkusaamisi oma koostööpartneritega ja üritusi, mis olid varem edasi lükatud.
  • Tehti koostöös Haljala kooli ja MTÜ Eesti Õpetaja Autähis kokkuvõtteid Virumaa noorte luulevõistlusest. Instituut märkis ära kuue õpilase tööd ja kahe õpetaja panust õpilaste innustamisel luuletama.
  • Instituut koos Vinni vallamuuseumiga korraldasid koduloohuvilistele õppekäigu Tudusse, et tutvuda raba ja alevikuga.
  • juunil Jõhvis toimus ajaloopäev August von Kotzebue elust ja tegevusest tema 260.sünniaastapäeva puhul.
  • Laekusid V üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursile töö 12 koolist.
  • Seoses Viru säru 35 aastapäevaga kuulutati välja mälestuste kogumine.

Juuli

  • Osaleti Palmses Viru säru 35.aastapäeva üritusel.

August

  • Instituudi koostööpartner MTÜ Rohu Park korraldas suve lõpu puhul vanas Rohu mõisa pargis järjekordse külapäeva laulupäevana. Instituut aitas kaasa esinejate osas ( H. Jäger tutvustas  lugusid ja pille)

September

  • Koostöös ERA lõpetati projekt Virumaa liisusalmide jäädvustamiseks. Virumaa liisusalmid ja mängud koondati leheküljele „Uka-uka. Vanad ja uued mängud rahvaluulearhiivist“.
  • Kadrinas toimus 6. Ühiskonverents Neeruti Seltsiga seoses seltsi 20.aastapäevaga, seekord teemaks “Vabaühendused ühendavad meid“.

Oktoober

  • Toimus kodulooline retk Kadrinasse ja Moele. Kadrinas osaleti Tapa tee matkal ning Moel raamatu“ Viinameri“ esitlusel, tutvuti ka uuendatud muuseumiga.
  • Koduloohuviliste õppekäigud lõpetati retkega Alutagusele, tutvuti Iisaku, Kauksi ja Vasknarvaga.
  • Seoses koroona levikuga koolides lükati edasi noorte kodu-uurimiskonverents.
  • Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus jätkas Virumaa kultuuriloo bibliograafia koostamist, seekord aastatel 2018-2019 ilmunud kirjanduse kohta. Toetati Rahvakultuuri Keskuse meetme „Virumaa pärimuskultuuri toetamine“ vahendeist.

November

  • V üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonverentsi ei toimunud kokkusaamisena, selle asemel esitleti töid instituudi kodulehel videotena.
  • Koostöös SA Virumaa Muuseumid toimus ajaloopäev Virumaa uurimise allikatest.
  • Koostööpartneritega tehti kokkuvõtteid 2021.a tegevustest ja kavandati 2022.a tegevusi.

Detsember

  • Valmis e-kogumik V üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest
  • Viru Instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös jätkati pärimusteemaliste videoloengutega. Anu Korb ja Ave Goršič Virumaa rahvaluulekogujatest, Mari-Ann Remmel Virumaa pühapaikadest, Jüri Metssalu Virumaa kohapärimusest ning Risto Järv Virumaa muinasjuttudest.

Jaanuar

  • Jätkus  2019. a veebruaris alanud  viktoriin „Eesti keele aasta ja Eesti Vabariik 100“
  • Instituut kuulutas taas välja viru lugude kogumise, kusjuures lood  oleksid keele, riietuse, koolielu, toidu, kodutööde, pidude, mängude, lemmikraamatute või muusika või muude tegevuste (samuti erinevuste) kohta vanavanemate, vanemate ja laste puhul läbi aegade. Need võivad olla ka naljad igapäevaelust. Võib lisada ka mälestusi vanavanematelt (sh salmikutest, päevikutest vm).
  • Instituut aitas kaasa SA Virumaa Muuseumid uuele loengutsükli Rakvere linna ja Virumaa ajaloost käivitumisele koduloohuvilistele. Loengud toimuvad jaanuarist aprillini ja jätkuvad sügisel.

Veebruar

  • 20. veebruaril toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis kodu-uurijate päev, mil tutvustati kodulooinfot  raamatukogudes, Uhtna ja lähikülade dokumentidest ja fotodest  topoteeki ning. maaraamatukogu tegevusi koduloo jäädvustamisel ja tutvustamisel.  Vabariigi aastapäeva puhul esines loenguga „Sündmused Rakveres  Vabadussõja päivil“ ajaloolane  Uno Trumm. Külastati Rakvere linnakodaniku maja.
  • 26. veebruaril osalesid väikemuuseumide esindajad, koduuurijad ja teised huvilised  Rehbinderi majas SA Virumaa Muuseumide vanemteadur Uno Trummi loengul  „Rakvere linnuse tõus ja langus – linnuse ehitamisest ja hävingust“
  • 27. veebruar  toimus Rohuaia lasteaias infopäev lasteaedade juhtidega Virumaa kultuuriloo teemadel.
  • Kavandati alustada Rahvusarhiivi Rakvere majaga  uurijatundidega märtsi- ja aprillikuus.

Märts

  • 5. märtsil andis instituut ülevaate oma arengust Rahvakultuuri Keskuse infopäeval Virumaa pärimuskultuuriprogrammi toetuste abiga.
  • 6. märtsil tutvuti Vinni valla muuseumidega.
  • 12. märtsil muuseumipäev Tapal. Külastati ka seni unustuses olnud mälestusmärke.
  • Alates 16.märtsist seoses eriolukorraga  lükati kavandatud üritused edasi, mitmed tegevused (loengud, näitused, viktoriinid) viidi üle  facebooki, kodulehele või Youtube.
  • 25. märtsil  ja 22. aprillil kuulati  SA Virumaa Muuseumid vanemteadur Uno Trummi loengut otseülekande abil.
  • 31. märtsil alustas Instituut  taas viktoriiniga, seekord teemal „Meie Virumaa“.

Aprill

  • Eriolukorra jätkumise tõttu jätkati tegevust kodulehe ja facebooki kaudu , sh kutsus instituut Virumaa Muuseumid SA kodulehe ja facebooki abil  koos õppima tundma Virumaad  Eesti Muuseumide veebivärava MuIS ja arhiivi andmebaasi Digar kaudu.
  • Koondati aprillikuu jooksul esitatud naljalood, neid laekus üle viiekümne nii õpilastelt kui täiskasvanuilt.  Veerandsada lugu esitas Aivo Põld.

Mai

  • Peale eriolukorra lõppu tunnustas instituut Virumaa laste luulevõistlusel„Meil ei ole planeeti B“ tublimaid autoreid.
  • Instituut aitas kaasa Rakvere I algkooli aastapäeva puhul koguda õpilaste ja õpetajate mälestusi oma koolimajast, külastati ka Rahvusarhiivi ja SA Virumaa Muuseumid materjalidega tutvumiseks.
  • Laekusid lasteaedadest ülevaated koduloo õpetamise kohta ning soovitused õppekava täiendamiseks Virumaa paikade ja kultuuriloo osas.

Juuni

  • Laekusid üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi tööd 7 gümnaasiumist  ja 7 põhikoolist, neist 15 gümnaasiumiõpilaste ja 20 põhikooli õpilaste tööd. Tööd anti retsenseerimisele, et oktoobris konverentsil esitada tulemused.
  • Koguti kokku ülevaated koolide muuseumide ja kodu-uurimistööde kohta info seoses 50.aastapäevaga õpilaste kodu-uurimisvõistlusest Rakveres.  Kokkuvõtted esitatakse kodu-uurimiskonverentsil oktoobris.
  • Instituut teeb koostööd Rakvere eragümnaasiumiga, et koguda materjale 90 aastat tagasi ehitatud koolihoone ja selles õpinute ja õpetajate kohta.  Kooli ajaloo ja raamatu jaoks on vaja nii jutte, sh ka koolinalju, mälestuskilde õpetajatest, üritustest, koolielust ja olust, dokumente kui ka pildimaterjale üritustelt, tunnistustest, auhindadest ja diplomitest.

Juuli

  • Alustati  kevadel erioluolukorra tõttu ärajäänud ürituste korraldamist.
  • Käidi kaemas rannarahva tegemisi, sealhulgas uurimas rannakeelega seotud teemasid rannakeele päeval Leesil.

August

  • Toimus Virumaa väikemuuseumide esindajate ja koduloohuviliste järjekordne õppekäik. Seekord Rakkesse ja selle ümbrusse.
  • Samuti külastati Viru rannikut, selle loodust ja rikkalikku kultuuripärandit tutvustava õppekäiguna Virumaa väikemuuseumide esindajatele,  kodu-uurijatele ja koduloohuvilistele.
  • Instituut aitas omalt poolt kaasa plaadile „ Virumaa pärandi radadel“ lisaks noodivihiku koostamisel, et tagada muusikakoolidele sobiv õppematerjal Virumaa pärimusmuusika tutvustamiseks, õpetamiseks ja õppimiseks. Plaati koos noodivihikuga esitleti Sondas.

September

  • Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja Viru Instituut alustasid koos Virumaa liisusalmide kogumist.
  • Samuti kuulutati välja, et oodatakse  teateid kogujate Mary  Kaasiku ja Gustav Kallasto sugulaste ja lähikondsete kohta  lisainfo saamiseks kogujate elust ja tegevusest.
  • Seoses koroona taaslevikuga ei saanud kõik soovijad osaleda Sillamäel kodu-uurimiskonverentsil kohapeal, seda jälgiti otseülekandena saidilt molodoi.ee.
  • Instituut ühines aktsiooniga „Hakkame santima“ ja kutsus üles meedia kaudu saatma oma lugusid, videoid, lindistusi, fotosid või joonistusi mardisantide kohta, et koguda ning jäädvustada lugusid ja pilte eri põlvkondade mardipäeva tähistamisest.
  • Instituut aitas kaasa Virumaa rahvamuusikakultuuri tutvustavale CD-plaadile “Virumaa pärimuse radadel” noodivihiku väljaandmisel, et saaksid muusikakoolide õpilased ja muusikahuvilised õppida lugusid.
  • Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Helen Kõmmus koostas Virumaa kultuuriloo õppekava juurde aastatel 2015-2017 ilmunud kirjanduse loetelu, mis jätkab tema poolt 2015.a koostatud „ Kirjandust Virumaa kultuuriloo õppekava juurde (1920-2015).

Oktoober

  • 10. oktoobril toimus Narva-Jõesuus Vaivara pärimuspäev, lisaks tutvuti Narva-Jõesuu koduloomuuseumiga ja tehti retk Vaivara kihelkonna muinasobjektidele.
  • 15. oktoobriks kavandatud IV ülevirumaalise noorte kodu-uurimiskonverents lükkus eriolukorra tõttu edasi novembrisse.
  • 28. oktooberil osales id instituudi liikmed ja koostööpartnerid SA Virumaa Muuseumid poolt korraldatud konverentsil „Aleksander von der Pahlen 200“ nii kohal kui  virtuaalselt jälgides.
  • Haridusasutustele edastati kutse V ülevirumaalise noorte kodu-uurimiskonkursil osalemiseks.

November

  • Kodulehel avalikustati Virumaa vaimse pärandi vardja Mall Hiiemäe videoloengud, et neid saaks kuulata nii lasteaialapsed kui eakad, kasutada õppevarana õpetajad. Ettevõtmine on alguseks tulevastele videosalvestustele Virumaa kultuuripärandi tundjatega.
  • Haljala Kool, Eesti Õpetaja Autähise Jaagu Fond ja Viru Instituut kutsusid huvilisi osalema endistest (ja praegustest ) koolijuhtidest ja õpetajatest mälestuslugude kogumises „ Otsides mälestusi pedagoogidest“ (või „Mind õpetas …).
  • Ainekava töörühm arutas läbi haridusasutuste ettepanekud „Virumaa kultuurilugu“ täiendamiseks ja andis oma  soovitused lisaks lasteaedadele ja põhikooli (1.-6.kl).
  • Toimus keelealane arutelu Jõhvi keskraamatukogus ja veebis , kuidas on uuritud kirderannikumurret ja mida võiks edasi teha. Otsustati alustada projektiga Vaivara murraku uurimiseks ja kogumiseks.
  • Pikendati Virumaa liisusalmide kogumist.
  • Tehti kokkuvõtteid noorte kodu-uurimiskonkursist, kuid seoses olukorra keerukusega jäeti konverents ära. Õpilasi ja juhendajaid siiski tunnustati tänukirjade ja meenetega, mis toimetati komisjoni poolt koolidesse.

Detsember

  • Avalikustati e-kogumik noorte 2020.a kodu-uurimistöödest.
  • Valmis kogumik „Viru keel ja jutud 2020“ selle aasta erinevatel kogumistel laekunud töödest virulastest, nende naljadest ja  tegemistest ning  viru keelest.
  • Tehti kokkuvõtteid saabunud materjalidest mardi-ja kadrisantimise kohta. Esile tõsteti Kellukese ja Tõrutõnni lasteaia ja Haljala kooli poolt saadetuid fotosid, videosid ja kavasid. Mälestusi santimisest 1980ndatel esitas Tuuli Kumari.
  • Tehti esmane analüüs Virumaa liisusalmide kogumisest. Kokku laekus 300 salmi 12 kogujalt. Tublid olid Rakvere ja Tapa  gümnaasium, Haljala kool ja Lasila põhikool ning lasteaiad (Kelluke ja Kungla).

Jaanuar

  • Esmakordselt kuulutas instituut koos Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi, Ida-Viru ja Lääne-Viru käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajate aineühendustega välja tööde kogumise Virumaa noorte esimesele ülevirumaalisele käsitöönäitusele, et tutvustada parimaid töid laiemale avalikkusele, sh ka virtuaalnäitusel.
  • Instituut kutsus õpetajaid taas koostama Virumaa kultuuriloo töölehti nii lasteaedadele kui koolide õpilastele.
  • jaanuaril toimus Tapa linnaraamatukogu ja Saksi raamatukogu eestvedamisel Tapal konverents „Ilmar Talve 100“, millele aitas kaasa ka instituut koos koduloohuvilistega.
  • Instituut kutsus koguma taas lühilugusid kohalikust keelest, sh ka 90ndate aastate sõnu, nalju, fraase ja lugusid.
  • Eesti keele aasta ja EV 100 aastapäeva raames kutsus instituut taas osalema Virumaa  viktoriinis.

Veebruar

  • Tähistamaks eesti keele aastat jätkavad Rakvere Teater ja Viru Instituut viru keele teemal koostööd uues vormis, nimelt Viru keele entusiast Suokass kirjutab teatrilavastuste kohta oma muljeid teatri kodulehel lavastuste all edela-viru keeles.
  • Avalikustati 2018.a ülevirumaalise kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest kogumik.
  • Algas 2019.a viktoriin Virumaa kultuuriloost eesti keele aasta ja EV 100.a puhul
  • Õpetajaid kutsuti taas Virumaa kultuuriloo töölehti koostama.
  • Valmis 2018.a ülevirumaalise kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest kogumik, millega saab tutvuda http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss
  • Rakvere Teater ja Viru Instituut alustasid viru keele teemal koostööd lavastusega “Tagassi inglite juure” (tekst Suokass ja lavastaja Tiina Mälberg). Viru keele entusiast Suokass käib teatris  vaatamas lavastusi ning kirjutab nende kohta oma muljeid, mis ilmutatakse Kuulutajas eesti keeles, aga teatri kodulehel lavastuste kohta edela-viru keeles

Märts

  • 2. märtsil külastasid instituudi liikmed Juminda poolsaarel Leesi rahvamaja, kus toimus MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi kamba “Rannakiele üäks”  keeletund.
  • 12. märtsil tähistas Viru-Jaagupi eakate klubi Elutark emakeelepäeva koos instituudi esindajatega. Kristen Suokass kõneles emakeelest ja viru keelest,  esitades ka oma luuletusi kogumikust “Tagassi inglite juure“.
  • 22. märtsil korraldati Instituudi abiga Kohtla-Järvel õpetajatele koolituspäev koduloo õpetamise ja uurimise teemal.  Arutleti teemade üle, mis sobiksid Kohtla-Järve noortele, vaatamata vene õppekeelele ja senisele vähesele kogemusele oma kodu ja linnaga seotud teemade käsitlemisel.
  • 30. märtsil korraldas Instituut koos Toila raamatukoguga pärimuspäeva Toilas, kus tutvustati nii kohalikku kodulugu kui ka Virumaa rahvapärimust.
  • Ilmus  Ingrid Rüütli koostatud plaadikogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

Aprill

  • Ilmus instituudi koostööpartneri Rohu Park MTÜ video „Rohu pargi lood 5. osa“ Simuna kihelkonna pärimuspäevast (vt https://vimeo.com/276444958)

Mai

  • 4. mail toimus koostöös Vaivara Sinimägede muuseumi ja Sillamäe muuseumiga pärimuspäev Sillamäel.
  • 31. maiks laekusid Virumaa kodukoha- ja selle kultuuri teemalised töölehed, esmakordselt ka mängud. Kokku saabus  49 tööd 19 õpetajalt ja kahelt õpilaselt, sealhulgas 16 erinevat mängu.

Juuni

  • 5. juunil korraldasid Väike-Maarja Muuseum ja Viru Instituut korraldasid Väike-Maarjas muuseumipäeva, et koos omavalitsuste ja väikemuuseumide esindajatega ning kodu-uurijatega arutada Virumaa hetkeolukorda ja leida võimalusi edaspidiseks koostööks.
  • Viru instituut hakkas abistama Rakvere 1. algkooli endise koolijuhi Mart Olveti loo jäädvustamisel, kogumaks seoses koolimaja 90. aastapäevaga infot, mälestusi, fotosid kooli ja tema juhi kohta. Kogutud materjale kasutatakse kooli  kokkutulekul ja hiljem trükises.
  • juuniks laekusid tööd Virumaa koolidest III ülevirumaalisele noorte kodu-uurimiskonkursile. Kokkuvõttev konverents toimub oktoobris.
  • juunis 2019 toimus Järvamaal Metsla küla esmamainimise 500. aastapäeva puhul terve päeva mitmeid üritusi, sealhulgas meenutati ja avati mälestuspink Joosep Allikasele, kauaaegsele Virumaal töötanud pedagoogile.  Jürimardi talus esitleti Joosepi mälestusraamatut. Virumaalt osales grupp kodu-uurijaid ja pedagooge, et tutvuda sealse kandi tegevustega ja meenutada
    koolmeistrit.
  • Instituut aitas kaasa Jürimardi talumuuseumi ettevõtmisele kauaaegse Virumaa õpetaja ja koolijuhi Joosep Allika mälestuste ilmumisele raamatuna “Valisin õpetaja elutee“, mille koostasid Ago ja Vello Kallandi Järvamaal. Joosep Allikas oli tihedalt seotud Vaivara, Rakvere ja Kunda hariduseluga.

August

Viru Instituut korraldas juba kolmandat korda Virumaa keelelugude kogumise, seekord laekus  „Viru keel ja lood 2019“ kokku 35 erinevat tööd, sealhulgas kaks helisalvestusena. Kokkuvõtteid töödest esitletakse oktoobris tänuüritusel ja novembris e-kogumikuna.

September

  • Trükist ilmus Ingrid Rüütli raamat“ Virumaa laule ja lugusid“,lisaks kevadel ilmunud plaadikogule „„Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.
  • 11. septembril esines instituudi liige viru keele teemadel maakondade rahvakultuurispetsialistidele.
  • 14. septembril toimus Kadrina rahvamajas Viru Instituudi ja Neeruti Seltsi 4. Ühiskonverents, kus kõneles Alo Põldmäe   üldlaulupidude 150. aastapäeva puhul laulupidude ajaloost ning Ingrid Rüütel esitles uut raamatut „Virumaa laule ja lugusid“ koos plaadikoguga. Tänati raamatu koostamisel abistanud virulasi.

Oktoober

  • 7. oktoobril osalesid instituudi esindajad Haljala raamatukogus teabepäeval „ Looduslikud pühapaigad“, kus esines Mari-Ann Remmel.
  • 15. oktoobril toimus Kohtla-Nõmme koolis Virumaa noorte kodu-uurimiskonverents, kus noored esitlesid oma töid ja tehti kokkuvõtteid uurimistööde konkursist. Külastati kaevandusmuuseumi.
  • 24. oktoobril toimus Virumaa muuseumides teine muuseumipäev, kus tutvuti muuseumiga, arutleti koos spetsialistidega kogude korrastamise ja arhiveerimise üle, aga ka koostöö teemadel. Tunnustati viru keele lugude autoreid.
  • Oktoobri lõpus esitasid Virumaa erineva dkoolid esimesele üle-virumaalisele noorte käsitöönäitusele oma töid, et esitleda neid novembris ja detsembris Jõhvis ja Rakveres ning instituudi kodulehel virtuaalnäitusel.

November

  • 4. novembril avati Jõhvi keskraamatukogus 1. ülevirumaaline noorte käsitöönäitus. Näitusele oli esitatud peaaegu 500 tööd 260 õpilaselt 22 koolist.
  • 8. novembril tehti Narvas kokkuvõtteid Virumaa kultuurilooliste töölehtede-mängude kogumisest, arutleti tulevikuplaanide üle, tutvuti Narva kolledži ja Narva linnaga..
  • Valmis kogumik „Viru keel ja jutud 2019“ selle aasta kogumisel laekunud töödest virulastest tegemistest ja viru keelest.

Detsember

  • 4. detsembril avati 1. Virumaa noorte käsitöönäitus Rakveres.
  • Avalikustati e-kogumik noorte 2019.a kodu-uurimistöödest.
  • 2019. a kogutud koduloolised töölehed ja õppemängud avaldati instituudi kodulehel e-kogumikuna.
  • 7. detsembril külastasid instituudi liikmed taas Leesi rahvamaja rannakeele päeva puhul.
  • 10. detsembril avati Virumaa noorte käsitöönäituse virtuaalgalerii.

Jaanuar

  • 15. jaanuaril alustas instituut taas Virumaa viktoriiniga, seekord EV 100. ja instituudi 10.aastapäeva tähistamiseks.
  • 30. jaanuaril osales instituudi esindaja Kiltsi mõisas Lääne-Virumaa kogukonna arutelul, mille korraldas Arengukoostöö Ümarlaud  koostöös Lääne-Viru Arenduskeskuse ja Väike-Maarja Vallavalitsusega.
  • 31. jaanuaril tutvustasid instituudi poolt Anu-Merike Eenmäe ja Marge Lepik Rakvere Sotsiaalkeskuses eakate klubis, kuidas  tegeleda kodu-uurimisega ning koguda lisaks perekonna, küla lugudele ka kohalikku keelt.

Veebruar

  • Aasta keeleteo konkursil jäi Emakeele Seltsi juhatuse sõelale kandideerima 23 keeleteo hulgas ka Viru Instituudi esitatud  Rakvere teatri virukeelne talveetendus ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamise eest 2017. aastal.

Märts

  • Instituut avalikustas 2017.a koolinoorte koduuurimistööde kokkuvõtted oma kodulehel, et abistada noori uute tööde teemade valikul ning tutvustada avalikkusele noorte kodu-uurimistöid.
  • märtsil MTÜ Viru-Jaagupi Seltsi eesvedamisel ja instituudi toetusel toimunud Viru-Jaagupi  pärimuskultuuripäeval – Walter Raudkivile pühendatud kandlepäeval osalesid kanneldajad erinevatest paikadets üle Eesti. ka instituudi esindajad, Instituut loodab, et kandlepäevast saab traditsioon Virumaa mängijate iga-aastaseks kokkusaamiseks..
  • märtsil osales instituudi esindaja Kunda lasteaed Kelluke korraldatud maakondlikul konverentsil „125 aastat alusharidust Kundas“, kus esinesid lasteaiaõpetajad oma uurimistööde tulemusel valminud ettekannetega lasteaia ajaloo erinevate perioodide kohta. Maakonna ühe vanima lasteaia lugu rikastab maakonna hariduse ajalugu.
  • Emakeelepäeval toimus Haljala koolis, kes on Viru Instituudi kauaaegne koostööpartner,  konverents  “Mõtetega pärandiaastas”, kus esitati noorte ja õpetaja kodu-uurimistöid.
  • Arvestades koostööpartnerite  ettepanekuid ja avalikkuse suuremat huvi pikendas Viru Instituut  Virumaa kohaliku keele kogumisel tööde esitamise tähtaega  2. aprillini 2018.

Aprill

  • 9. aprillil osalesid instituudi esindajad koos koduurijatega Iisaku kihelkonna Muuseumis Muinsuskaitseameti teabepäeval „Vrakid Peipsi järves, hõbedased ja raudsed kaubatooted, looduslikud pühapaigad“
  • 15. aprillil toimus Lüganuse rahvamajas huvitavate kohtumiste pühapäeva raames arutelu murdekeelest koos keeleteadlase Jüri Viikbergi, kes kõneles murdesõnastike koostamisest Eesti Keele Instituudi ja kohalike entusiastide koostöös, ning folklorist Ingrid Rüütliga, kes rääkis murrete ja kohaliku pärimuse tähtsusest. Lüganuse Kultuurikeskuse ja Viru Instituudi ühisürituse eesmärk oli arutleda murdesõnastike koostamise võimalustest Virumaa erinevates piirkondades.
  • 22.-24. aprillil toimunud Wiedemanni keelekonverentsil Väike- Maarjas ja Rakveres osales ka instituudi esindaja, kes sai ülevaate eesti keele seisundist praegu ja uusi ideid keelealaseks tegevuseks Virumaal.
  • 26. aprillil toimus pärimuspäev „Virumaa on virulaste hoida“ Lüganuse kihelkonna mail Maidla mõisas.  Tänu Maidla koolile sai kokku mitmekülgne kava mõisa ajaloost, tänasest koolist, õpilaste kodu-uurimistöödest, noorte kanneldajate esinemisest, millele lisaks  külaliste poolt murdekeelest ja Virumaa viguritega lugudest.

Mai

  • 12. mail toimus Narva-Jõesuu Valges saalis Vaivara pärimuspäev koostöös Sinimägede Muuseumiga. Esinesid Jaroslavna Nazarova, Rein Sikk, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Mari-Ann Remmel ja Reeli Reinaus. Lisaks folklooransambel Suprjadki. Esitleti ka Mall Hiiemäe uut kogumikku“ Virumaa kalendripärimus“.
  • 31. mail korraldasid Viru Instituut, Neeruti Seltsi ja Saksi Raamatukogu koduloohuvilistele retke Kalevipoja radadel.On kavas jätkata jätkata retkedega ka mujal Virumaal Kalevipojaga seotud kohtadesse kohalike kodu-uurijate toel.
  • Mais hinnati ja tehti kokkuvõtteid  2018.aastal kogutud viru kohaliku keele sõnade ja lugude kohta, et avaldada need kogumikuna sügisel.

Juuni

  • 16.juunil toimus Rohu mõisa pargis pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida.  Simuna  kihelkonna lood“ Päevakavas olid lood  Rohu külast ja  mõisa pargist: rahvapärimusest (Mall Hiiemäe), rahvariietest (Kersti Loite), rahvajuttudest (Karin Hansson, kohalikest kodu-uurijatest Ants Ross), paetöötuba (Ain Aasa) ja videoklipid (Jaanus Lekk). Esinesid duo Merike Paberits (torupill, flööt, parmupill) ja  Karoliina Kreintaal (viiul, laul, hiiukannel), Simuna  kapell ja rahvatantsijad.
  • Lõppes Eesti Vabariigi 100. ja Viru Instituudi 10. aastapäevale  pühendatud Virumaa viktoriin.  Kõige enam õigeid vastuseid saatsid Eneli Birnbaum, Reet Markin, Marju Arold, Kalmer ja Heli Allikalt, kes olid ka eelmisel aastal aktiivselt osalenud.
  • Juuni lõpuks laekus  Virumaa noorte koduuurimistööde konkursile 30 tööd 15 koolist õpilastelt alates 3.klassist. Konkursikomisjon hindas töid augusti lõpuni, et noored saaksid esitada oma töid oktoobris konverentsil.

Juuli

  • Viru Instituudi juhatuse liige Ingrid Rüütel sai kutse saata artikleid ning ühineda ajakirja Social Sciences toimetuse kolleegiumi või retsensentidega. Toimetus  teatas  väga sügavast muljest, mille olid nad saanud ajakirjas Mäetaguses avaldatud  artiklist pealkirjaga  Folk songs and folk music in Virumaa [Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal].

August

  • Valmis e-kogumik Viru keelest ja lugudest, mis avalikustati instituudi kodulehel.

September

  • 6. septembril toimus Viru-Nigulas pärandkultuuripäev, millega tähistati ka instituudi10.aastapäeva.Tutvuti Viru-Nigula muuseumi, rahvamaja ja Vasta mõisakooliga. Tehti kokkuvõtteid  2018.aasta viru keele kogumisest.
  • 15. septembril toimus Kadrina rahvamajas Neeruti Seltsi ja Viru Instituudi ühiskonverents „Pärandkultuur ja kultuuripärand”, mil tutvustati Kadrina kihelkonnaga seotud isikuid. Peaesineja oli folklorist, Euroopa kultuuripärandi Eesti juhtkomitee liige Marju Kõivupuu.
  • Instituut kutsus Euroopa kultuuripärandi aasta raames koostööpartneri Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi   kogumisvõistluses „Püüa vanaema lugu purki“ lapsi ja noori osalema, et  koguda vanavanemate lugusid.
  • Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmis MTÜ Rohu park ja instituudi koostöös trükis „Simuna kihelkonna pärimus”, mis on koostatud  Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannete ning arhiivimaterjalide põhjal.

Oktoober

  • Instituut kutsus osalema 18. oktoobril Lüganuse rahvamajja ja Viru-Nigula Hariduse seltsi majja kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäevale, kus Muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli töörühm, kes  tutvustas oma töö tulemusi kohalikele.
  • Instituut edastas avalikkusele kutse esitama lugusid Eesti Rahvaluule Arhiivi teemal „Minu aed, minu lilled ja puud”
  • 10. oktoobril toimus Virumaa gümnaasiumiõpilaste kodu-uurimiskonverents Tapa linnaraamatukogus, kus esitati 15 õpilase töid, sh ka üks Järvamaalt Järva-Jaani Gümnaasiumist. Esmakordselt anti välja ka publiku auhinnad parimatele esinejatele.
  • 11. oktoobril korraldasid Haljala Kool, MTÜ Õpetaja Autähis Jaagu fond ja Viru Instituut 2.ülevirumaalise noorte kodu-uurimiskonverentsi koos  konkursiga  „Otsides oma juuri“ Haljala rahvamajas, kus esitati 12 õpilastööd. Esines kirjanik Jaanus Vaiksoo. Samas tunnustati ka kauaegset õpilaste uurimistööde juhendajat – Haljala kooli õpetajat Külli Heinlat.

 November

  • 23. novembril osalesid instituudi esindajad Kohtla ajalooringi 30. aastapäeva üritusel Kohtla-Nõmme rahvamajas.
  • 28.novembril arutasid Ida-Viru käsitööaineühenduse esindajad koos instituudi projektijuhiga 2019.a kavandatava noorte käsitöönäituse korraldust.
  • 29.novembril esitleti Narva Vaba Lava teatrikeskuses akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köidet ning Viru pulmalaulude veebiväljaannet. Mõlema väljaandega oli seotud ka Viru Instituut.

Detsember

  • 6. detsembril osalesid instituudi esindajad koos oma koostööpartneritega Narva kolledžis Rahandusministeeriumi ja kohanimenõukogu korraldatud XVI kohanimepäeval, kus saadi häid teadmisi Virumaa kohanimedest..

Jaanuar

  •  26. jaanuaril tutvustas instituut Lääne-Viru raamatukogujuhtidele instituudi tegevusi ja arengusuundi. Arutati koostöövõimalusi

Veebruar

  •  Viru Instituut koostöös emakeeleõpetajate ainesektsiooniga kutsus üles koguma ja esitama  sõnu, lühilugusid kohalikust keelest 1. maiks 2017.
  • 15.veebruaril alustati kodulehel igakuise Virumaa kultuuriloolise viktoriiniga.
  • 28.veebruaril arutati Lääne-Viru maakonna lasteaedade juhtidega koostöövõimalusi haridusasutustega.

Märtsis

  •  22.märtsil kohtuti Kurtnal ajalehe „Põhjarannik“ peatoimetaja Erik Gamzejeviga.
  •  märtsil toimus pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida. Viru-Jaagupi kihelkonna lood.“
  •  Viru-Jaagupi Pärandkultuuripäev

http://virumaateataja.postimees.ee/4060317/hingekandjad-ja-endelinnud
http://virumaateataja.postimees.ee/4044709/parimuspaev-tuleb-kivilinnuse-rajajast-ja-endelindudest
 

  •   Märtsis selgus viktoriini Virumaa 100 esimese sarja küsimustele vastanud 20 inimese seast võitja. Ainult Reet Markin vastas kõikidele küsimustele õigesti. Lohutusauhinna saajaks osutus Mare Viks.

Aprillis

  • 3. aprillil toimus Iisaku kihelkonna muuseumis Virumaa koduuurijate päev, loomaks kontakte  kahe maakonna kodu-uurijate ja väikemuuseumide vahel ning tutvumaks erinevate andmebaaside ja uurimistöödega. Loe lisaks: http://virumaateataja.postimees.ee/4060337/koduuurijad-raagivad-otsimisest-ja-leidmisest
  • 22. aprillil  toimus pärandkultuuripäev Vaivara Sinimägede muuseumis. Päeva alguses muuseumi esindajad Ivika Maidre ja Jekaterina Muravjova tutvusid muuseumi alalist näitust ja uut näitust Vaivara mõisa loost.SA Virumaa Muuseumi teadur ja ajaloolane Uno Trumm tutvustas senini üldsusele tundmatu   Vaasa mõisa (Wasahof) lugu ja  Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Kanni Labi Vaivara kihelkonna regilaulude kogujaid. Kanni Labi kutsus edastama infot kogujate kohta.  Folklooriansambel Suprjadki esitas selle piirkonna rahvalaule ja -mänge. Esmakordselt osalesid pärimispäeval lapsed. Vaivara huvikeskus  õpetas rahvusliku käevõru ja riidenuku valmistamist, samuti sai lahendada mõistatusi ja ristsõnu Virumaa  teemadel. Ivika Maidre abiga saime ka näha, kus asus Korffi mõis ja pargimäe vaatetorn. Lisaväärtuseks oli ka Sinimäe põhikooli uue hoone külastus.Vaivara üllatas oma koduloo rikkusega, huviga ja pärimuspäeva mitmekesisusega.Päeva raames toimus ka arutelu Virumaa kultuurialase koostööst ja instituudi rollist selles.Päeva korraldamist toetasid  Virumaa pärimuskultuuri programm, Kultuurkapital ja KÜSK.

Mai

  • Mais lõppes KÜSKi projekt “MTÜ Viru Instituut arenguhüpe Virumaa kultuuripärandi hoidmisega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsiooniks“. Projekti abil suurenes instituudi juhtimisvõimekus. Senisest põhjalikumalt tegeleti projekti raames instituudi kui organisatsiooni arengu kavandamise, liikmetele koolitusprogrammi korraldamise ja kommunikatsiooniürituste läbiviimisega.
  • hüperajakirjas „Mäetagused“ nr 66 ilmusid Viru Instituudi poolt aastatel 2011-1013 Virumaa koguteose tarbeks kogutud rahvakultuuri materjalid.

Juuni

  • 3. juunil toimus Viru-Nigula kihelkonna mail järjekordne Virumaa koduurijate õppepäev teemadel; usundid, Jüri Parijõgi ja  Kunda tsemendimuuseum.
  • tehti esimesi kokkuvõtteid  kohaliku keele sõnade ja lühilugude konkursile esitatud tööde osas. Konkurss oli edukas, sest  laekus palju  sõnu ja lugusid mitmelt poolt üle Virumaa. Otsustati kogumist jätkata ka edaspidi. Konkursikomisjon teeb  teatavaks parimad tööd augustis.
  • juuniks laekus  Virumaa noorte koduuurimistööde konkursile ligi 20 tööd õpilastelt alates 3.klassist erinevatest koolidest. Konkursikomisjon hindab töid augustiks, et avalikustada konverentsil esitatavad tööd.

Juuli

  • 22. juuli osales Viru Instituut Rohu pargis perepäeval“ Nutikad maanoored“, et tutvuda Rohu park MTü tegevusega. Väikeses külas on vabaühenduse eestvedamisel tehtud suur töö looduskaitse alla kuuluva vana Rohu mõisa pargi korrastamisel ja külapäevade korraldamisel.

August

  • 4.-5.augustil osales Viru Instituut esmakordselt külalisena Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekoolis”Heas seltskonnas”, mis toimus Toilas.
    Instituut sai  infot teiste kultuuriseltside tegevuse ja ühisprojektide kohta ning uusi kontakte nii Eestis kui välismaal.
  • 22.augustil avati instituudi liikme Kristen Suokassi murdekeelne näitus “Valgus” Rakvere galeriis Näituse tutvustus on edela-viru keeles. Suokassi murdekeelseid luuletusi kogust”  “Tagassi inglite juure” kandis ette Rakvere teatri näitleja Tiina Mälgand. (vaata ka Virumaa Teataja artiklit http://virumaateataja.postimees.ee/4221729/suokassi-unede-maaliline-valgus)
  • 24.augustil tehti KÜSKi arenguprojektide lõpuseminaril Tallinnas kokkuvõtteid 2016-2017.aasta projektidest, sh ka instituudi omast. Seminaril osales instituudi projektijuht, saades nõu järgmisteks projektideks.
  • Kodulehel avaldati teine kogumik lasteaedadele Virumaa kultuuriloo töölehtedest, milles avaldati  esimesest kogumikust väljajäänud ja hiljem laekunud kuue lasteaia töödest.  Eriti tublilt laekus töid Kohtla-Järve lasteaedadest.

September

  • 9.septembril  said kokku koduuurijad ja huvilised Tabani puhketalus (endises kõrtsis) arutamaks Rakvere kihelkonna Tõrma, Karitsa ja Levala lugusid. Mall Hiiemäe andis ülevaate Tõrma kandi suulisest pärimusest, Annika Michelson tutvustas aga Eesti vanu taimi, Päeva tegi mitmekesisemaks just kohalikud koduloo huvilised Uno Inna ja Rein Tammik oma lugudega ning Lasila põhikooli õpilased Karoliina Kask ja Ingrid Udeküll uurimistööde esitamisega. Lepna raamatukogu direktor Silja Raudsepp tutvustas Tõrma, Karitsa ja Levala kandi lugusid kirjanduses ning andis raamatukogu lugu läbi aegade.
  • 16. septembril korraldasid MTÜ Neeruti Selts ja instituut seltsi sünnipäeva puhul  ühiskonverentsi „Peeter Schneider – mees Mõndaverest“ Kadrina rahvamajas. Sisutiheda ettekandega esines ajaloolane Ago Pajur. Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei esitles huvitavat fotonäitust „Sündmustest Peterburis 100 aastat tagasi“. Koduloolane Väike-Maarjast Hanno Tamm andis tollastest sündmustest omapoolse ülevaate koos fotodega.

Oktoober

  • 17. oktoobril kohtusid Virumaa kodu-uurijad, muuseumide esindajad, õpetajad ja teised pärandkultuurihuvilised Iisaku Kihelkonna Muuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduritega Toimub ka ajakirja“Mäetagused“ Virumaa erinumbrite 66 ja 67 esitlus.
  • Haljala Kool, Haljala vald, Eesti Haridustöötajate Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Viru Instituut korraldasid 19.oktoobril Eesti Õpetaja Autähise 5. aastapäeva puhul ülevirumaalise kogemuskonverentsi „Õppides õpime“  Haljala rahvamajas
  • 25. oktoobril korraldasid Sirje Võsa eestvedamisel Moe külaselts ja Viru Instituut päeva „Virumoa murdekieled” endise Viru- ja Järvamaa piiril Moel selle kandi mitmete oluliste tähtpäevade puhul.
  • Viru Instituut tegi kokkuvõtteid Viru kohaliku keele sõnade ja lugude konkursi tulemustest.
  • 27. oktoobril toimus Narva kolledžis lasteaiaõpetajate koolitus Virumaa kultuuriloo töölehtede koostamiseks.

November

  • Haljala Kool, Õpetaja Autähise Jaagu Fond ja Viru Instituut kuulutasid välja Virumaa koolide õpilaste loov- ja uurimistööde konkursi „Otsides oma juuri“. Tööd tuleb esitada elektrooniliselt Haljala Kooli 15. septembriks 2018
  • 9.novembril toimus esimene ülevirumaaline noorte koduuurimiskonverents Sõmeru põhikoolis. 29 laekunud tööst kanti ette 20 tööd. Esmakordselt osalesid ka nooremate klasside õpilased oma koduuurimislike loovtöödega.
  • Instituut kutsus üles virulasi osalema  Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitlustes „Imeline nimi“ja „Loomariik ja inimene“
  • 15.novembril lõppes instituudi poolt korraldatud viktoriin Virumaa 100, mis kestis kokku üheksa kuud.Küsimused olid Virumaa ja kultuuriloo kohta.Kõikides voorudes osalesis küsimustele viis inimest, keda ka autasustati sarja lõpus.
  • 29.novembril toimus Rakvere Teatrikohvikus „RT vestleb“ sarja raames kõnelus folklorist Ingrid Rüütli ja viru kohaliku keele uurija Kaja Toikkaga (mõlemad Viru Instituudist).  Jutuks oli viru keele olemus ja püsimine ning pärimuskultuur ja selle kogumine. Kõneldi ka viru murde eripärast ning regilauludest, samuti Viru instituudi osast kohaliku pärandi uurimisel ja säilitamisel.
  • 29.novembril osales kuus Virumaa noort 47. üleriigilisel kodu-uurimiskonverentsil Pärnus.
  • Virumaad esindasid   Ingrid Udeküll Lasila Põhikoolist (Ühe velskri elulugu, juhendaja Tiina Rumm); Eliise Lindre  Tamsalu Gümnaasiumist  (Veisekasvatusest Eestis 20.sajandil Porkuni mõisa ja Vistla küla näitel,  juhendaja Maie Nõmm; Kadrina Keskkoolist  Sigrit Umerov, (Rahvusvähemused ja Eesti iseseisvumine, juhendaja Evelin Tiiter); Johanna Angela Bremen (Minu suguvõsa nimed, juhendaja Liivi Heinla); Mirell Viru (Tšernobõli nähtav ja nähtamatu mõju,  juhendaja Evelin Tiiter) ja Anett Altmäe (Jalgrattaga fosforiidisõjast Eesti Vabariiki de facto, juhendaja Evelin Tiiter).
  • Eesti Folkloorinõukogu kuukirjas ilmus instituudi tegemisi kajastav artikkel. http://www.folkloorinoukogu.ee/2017_aasta_kuukirjad_1713.
  • Teist aastat korraldab Virumaal noorte kodu-uurimiskonverentse Viru Instituut.

Detsember

  • 15.detsembril arutas Viru Instituut koos Virumaa kultuuri valdkonna eestvedajatega Jõhvi Keskraamatukogus Virumaa kultuurielu küsimusi ja koostöövõimalusi tulevikus.
  • 12.detsembril toimus Kristen Suokassi luuleraamatu „Tagassi inglite juure“ ainetel Tiina Mälbergi lavastuse peaproov, millel osalesid ka instituudi liikmed,  Esietendus oli 13.detsembril. Tiina Mälberg ja Üllar Saaremäe esitasid Suokassi virukeelseid tekste.Tänu sellele lavastusele on viru keel ja instituut saanud tuntumaks meedias.

Jaanuar

      • Viru Instituut kutsus koostöös MTÜ Õpetaja autähis, MTÜ Kultuuriveski ja Eesti Rahvaluule Arhiiviga osalema  laulukonkursil  Viru regi 2.  Konkursi eesmärgiks on propageerida ja hoogustada uudisloomingu kaudu looma traditsioonilise regilaulu kaasaegseid tõlgendusi, seostades endisaegset regivärsilist rahvalaulu ja tänapäevast helikeelt ning  tunnustada meie Virumaa eripära esile toovaid laule ja nende autoreid. Laulude esitamise tähtaeg on 15.mai 2016 kell 23.59.

 

Veebruar

      • a.väljakuulutatud Virumaa kultuuriloo teemaliste töölehtede konkursist tehti kokkuvõtteid Rakvere Rohuaia Lasteaias.Konkurss koos tunnustusüritusega korraldati koostöös TLÜ Rakvere Kolledžiga. Ülevirumaalisele konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13 grupitöödena. Oma kodukoha kui rahvakultuuri tundmaõppimiseks koostati koolidele ja lasteaedadele nii eesti- kui venekeelseid töölehti. Kokkuvõtete tegemist kajastas Virumaa Teataja 23.02.2016 artikli „Vöökirjast sõnasalatini ehk Kodukoha imede ilmas“.                 Töölehtede koostamist aitas instituudil rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.
      • Viru Instituut otsustas jätkata koostööd Juhan Kunderi Seltsiga omaloomingu võistluse korraldamisel ka 2016.a, aidates kaasa omalt poolt parimate tunnustamisel. Sel aastal on loovtööde teema “Merejutud“. Tööd peavad laekuma žüriile hiljemalt 4. aprilliks 2016 aadressil MTÜ Juhan Kunderi Selts, Pikk 29 Rakvere 44307 või e-posti aadressil kunderi.rahvakool@mail.ee

Märts

      • Märtsi alguses kuulutas Viru Instituut välja koostöös J. Kunderi Seltsiga ning kaasates Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna, 2016. aasta kodu-uurimise konkursi ja konverentsi. Konkursitöid saab esitada 2.maini 2016.a.Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel. Maakondlik kodu-uurimiskonverents toimub septembris, siis avaldatakse ka konkursi tulemused.
      • Viru Instituut sai Mulgi Kultuuri Instituudi kutse osalemiseks 4. juunil IV Mulgi peol Paistus. Viru Instituut võttis tänuga kutse vastu ja alustas ettevalmistusi selles väärikalt Virumaa esindamiseks.
      • märtsis allkirjastati TLÜ Rakvere Kolledžis mitmed koostöölepingud, sealhulgas ka Viru Instuudiga. Koostööleping aastateks 2016-2020 hõlmab hariduslaste info vahetust, üliõpilastööde  ja praktika võimaluste pakkumist, ürituste ja koolituste korraldamist, ühiste täiendkoolituste ning ühisprojektide väljatöötamist ja elluviimist.
      • märtsil käisid Viru Instituudi liikmed külas Neeruti seltsil Kadrina tuletõrjemajas, et arutada koostöövõimalusi tulevikus. Tutvuti seltsimaja, kus on muljetavaldavalt suure väljapanekuga loodusõpituba. Samuti saadi põhjalik ülevaade seltsi tegevustest aastate jooksul.
      • Selts tähistab selle aasta septembris oma 15. sünnipäeva, seoses sellega lepiti kokku ühise pärimuspäeva korraldamises.
      •  15. märtsil tutvustas projektijuht Marge Lepik Rakvere eragümnaasiumi raamatuklubis Viru Instituudi projekte Virumaa kultuuriloo õpetamiseks. Toimus asjalik arutelu viru keelte, ajaloo ja kultuuri tutvustamise ja õpetamise teemadel. Instituut sai huvitavaid ideid tulevaseks koostööks haridusasutustega kodu-uurimise ja kultuuriloo õppematerjalide koostamise kohta.

Aprill

      • 5.aprillil külastasid Viru Instituudi liikmed Jõhvi vallavalitsust ja Illuka valda, kus tutvuti kultuuritööga Kurtna raamatukogus ja seltsimajas ning Illuka kooliga. Illuka valla kultuuritöö kohta andis ülevaate valla kultuurijuht Ene Raudar.Instituudi liikmed selgitasid Ida- Viru kultuuritöötajatele instituudi tegevusi ja koostöövõimalusi. Tutvustati instituudi 2016.a sündmusi, kuhu on oodatud Virumaa haridus- ja kultuuritöötajad. Sügisel toimub instituudi pärimuspäev Ida-Virus.   Kohtumisel sai instituut sai huvitavaid ideid tulevaseks koostööks Ida-Viru haridus- ja kultuuriasutuste ja ühendustega. Otsustati, et kohtumised saaksid regulaarseks paar korda aastas.

Mai

      • Toimus projekti meeskonna nõupidamine koos MTÜ Claritas esindaja Katrin Suursooga, et täpsustada ajaliselt projekti tegevusi – sisekoolituste ja arengudokumentide koostamise osas, samuti nende toimumiskohtades. Lepiti kokku 2016.a oktoobrini toimuvate kohtumistes, koolitustes ja kommunikatsiooniüritustes.
      • Tehti kokkuvõtteid õpilaste uurimistööde konkursist, millele laekus maakonnast 212 uurimistööd kuuest koolist: Tapa, Tamsalu, Haljala ja Vinni-Pajusti gümnaasiumist, Kadrina keskkoolist ning Lasila põhikoolist. Uurimistööde teemade valik on mitmekesine, kõik tööd on seotud oma kodukohaga. Uuriti maakonna ajalehti, II maailmasõja ja soomepoiste mälestusi, samuti koha-, perekonna ja õpilaste nimesid, lubjatööstust, põllumajandusettevõtte ning koolide ajalugu. Kokkuvõtteid tehakse septembris vastaval maakondlikul konverentsil.

Juuni

      • 15. juunil avati Viru säru 30.aastapäevale pühendatud näitus, selleks oli kokku tulnud säru endised korraldajad ja kollektiivide juhid. Näituse kujundas Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötaja Tiina Kriisa. Särulised hindasid näitust tervikuna ja selle  kujundust kõrgelt. Fotod, mälestused, esemed ja muud materjalid kogus  Viru Instituut endistelt särulistelt, fotograafidelt, aga ka arhiividest. Kohtumisel jäädvustati endiste säruliste mälestusi ning Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tunnustas Maie Oravat, Igor Tõnuristi, Rein Sikku, Riina Vanhaneni, Viivi Voorandi, Raivo Riimi, Ingrit Rüütlit, Arne Kaasikut, Anne Peäsket, Pilvi Lepiksood ja Ello Odraksit ning kollektiivide juhte Kai Tingast, Kadri Mägi, Ervin Lemberit, kes on olnud pika aega seotud särudega.Viru Instituut tänas lisaks eelpool nimetatutele ka teisi säru temaatikaga seotud inimesi.  Oma mälestusi ja fotosid andsid säru jäädvustamiseks Arvet Mägi, Teet Suur, Avo Seidelberg, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Saima Gordejeva, Eve Raja, Ly Kivistik, Anneli Kivisaar ja Helga Lekk.
      • 16. juunil toimus Kiltsi kaardilossis instituudi esimene sisekoolitus teemal “Organisatsiooni strateegilise juhtimine ja edukus“. Koolituse viis läbi MTÜ Koolituskolleegiumi lektor Ülo Peets. Rühmatöös aitas kaasa konsultant Katrin Suursoo.  Koolitusel osalesid peale instituudi liikmete ka teiste vabaühenduste esindajad Iisakust, Kadrinast, Rakverest ja Väike-Maarjast. Osalejad  hindasid koolitust edukaks ja avaldasid soovi osaleda ka järgmistel projekti koolitustel.

August

      • Viru Instituut kutsus esitama materjale uute kalendritähtpäevade tähistamise kohta lasteaias (isadepäeva ja tarkusepäeva kohta) Mall Hiiemäe koostatava kogumiku jaoks.

Septmeber

      • Neljas pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida. Kadrina kihelkond läbi aegade“ toimus Neeruti Seltsi ettepanekul koostöös septembril ühisekonverentsinatähistamaks Neeruti seltsi 15. sünnipäeva. Tutvuti  Alo Põldmäe loodusfotode näitusega, Erika Treimanni õpilasuurimuse „Kadrina pärandilugu“  esitlusega, kuulati  ajaloolase Uno Trummi ettekannet Kadrina raudteejaama ajaloost, folklorist Ingrid Rüütli ettekannet  „Muinasusundi reliktidest ja poeetiliste kujundite tähendusest Kadrina regilauludes“ ning Tiiu Uusküla ülevaadet Neeruti seltsi 15 tegevusaastast. Ettekandeid täiendasid Kadrina Kadrid ja Alo Põldmäe klaveriteos “Neeruti süit“ pianist Helen Põldmäe esituses. Samuti tutvuti Richard Tammiku ja Eduard Leppiku töödega. Ühiselt otsiti koostöövõimalusi üle Virumaa oma pärandkultuuri tutvustamisel, täideti küsitlusankeete. Korraldust toetasid Kultuurkapital ja KÜSK.
      • Sõmeru Põhikoolis toimus Lääne-Viru maakonna koolinoorte kodu-uurimiskonverents. Maakondlikule konkursile laekunud 22 tööst esitati konverentsi töötubades 15.  Töötubasid juhtisid Tallinna Ülikooli pedagoogika arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist Ene Luka ja   üldhariduse ajaloolane Lemmi Karmin.Konverentsi lõpul kuulati ühiselt töötubade parimaid ettekandeid ja tunnustati kõiki konkursil osalenuid.  Üleriigilisele konverentsile esindajate valik lükkus edasi osalemise tingimuste viibimise tõttu. Päeva rikastasid Sõmeru kooli õpilaste esinemised. Konverentsi korraldust rahastas VIROL.

Oktoober

      • 6. oktoobril toimus V pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“  koostöös Iisaku kihelkonna muuseumiga. Pärandkultuuripäeva “Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“ kavas oli Iisaku muuseumi tutvustus, lektoritena esinesid Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivist teemal “Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemislugu ja territoriaalsest liigendustest Iisaku kihelkonna näitel“, Dmitri Kulakov Tartu Ülikoolist poluvernikute keelest ja Anne Nurgamaa Iisaku Kihelkonna Muuseumist  teemal “Kohapärimus Iisaku kihelkonnast“, Eda Välimets Iisaku aabitsast ning regilauluansambel “Silmaline“. Lisaks toimus arutelu Virumaa kultuurialase koostöövõimaluste üle. Osalejad otsisid võimalusi üle-virumaaliste ürituste osas, et Viru Instituut saaks senisest enam Virumaa kultuuripärandit tutvustada. Korraldust toetasid Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.
      • V pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“  toimus 6. oktoobril koostöös Iisaku kihelkonna muuseumiga. Pärandkultuuripäeva “Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“  kavas oli Iisaku muuseumi tutvustus, lektoritena esinesid Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivist teemal “Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemislugu ja territoriaalsest liigendustest Iisaku kihelkonna näitel“, Dmitri Kulakov Tartu Ülikoolist poluvernikute keelest ja Anne Nurgamaa Iisaku Kihelkonna Muuseumist  teemal “Kohapärimus Iisaku kihelkonnast“, Eda Välimets Iisaku aabitsast ning regilauluansambel “Silmaline“.Lisaks toimus arutelu Virumaa kultuurialase koostöövõimaluste üle. Osalejad otsisid võimalusi üle-virumaaliste ürituste osas, et Viru Instituut saaks senisest enam Virumaa kultuuripärandit tutvustada. Korraldust toetasid Kultuurkapital ja KÜSK.
      • Viru regi 2 konkursile laekunud laulud esitati kontserdil sügise kroonimise päeval, 14. oktoobril Haljala rahvamajas. Kontserdil tuli ettekandele viis omanäolist ja huvitavat laulu.Kultuuriliselt mitmekihiline ja vaimselt sügava sõnumiga tekst oli  Kadrina kirikukoori poolt  Meelis-Lauri Eriksoni sõnadel ja eeslauldes „Palve Maa eest“ Kadrina kihelkonna viisil. Haljala Gümnaasiumi 12. klassi õpilaste rühmatööna valminud regilaul “Haljala 775“ on hea näide tänapäevasest külakroonikast, kogukonnale kaasajal oluliste sündmuste kajastamisest traditsioonilises rahvaluulevormis. Haljala Gümnaasiumi 12. klassi õpilase Lauri Metsa esitas räpi vormis  Haljala kihelkonna rahvalaulu “Virus on ilus elada” alusel.  Vahva esitlus oli 8.klassi õpilaste poolt uuemast rahvalaulust „Kui ma alles noor veel olin“ Jan-Erik Tamm, Rasmus Põld ja Rahel Raudsepa sõnadel. Tammelaulul (sõnad Salme Heinla ja Viivi Voorand, viis rahvaluulest) on traditsioonilähedust väärtustav seade, mida tõestab teksti ja viisi hea ning loomulik kokkusobivus.Konkursil osalejaid autasustati Ain Aasa valmistatud rahvuskivist meenetega.Kontsert oli Külli Heinla ja Viivi Voorandi poolt oskuslikult hästi seotud tervikuks ka kohalike tantsijate ja laulukooriga ja Haljala valla õpetajate tunnustamisega.Kontsert salvestati ja avalikustatakse instituudi ja koostööpartnerite kodulehtedel. Instituut kogub ka 2017.a regilaule, et Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks avaldada.Viru regi 2 õnnestumisele aitasid ka Haljala Gümnaasium, Haljala Vallavalitsus ja MTÜ Eesti Õpetaja Autähis, rahastati ka Kultuurkapitali vahendeist.

November

      • Seitsmes pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida. Jõhvi kandi lood“ toimus Jõhvi kindluskiriku muuseumis 11. novembril.  Kindluskiriku muuseumi tutvustas Vallo Reimaa muuseumi sõprade seltsist, Mihkli kiriku koguduse tegevust õpetaja Peeter Kaldur ning Viru Instituuti juhatuse esimees Aivar Surva.Ettekannetega esinesid Uno Trumm (SA Virumaa Muuseumid) Edise linnuse ja mõisa ajaloost, Anneli Lamp digitaalse kirikuraamatute arhiivi kasutamisest kodukandi raamatu “Kotinuka lood” jaoks ja  Hirvo Surva  kihelkondlike laulupühade tekkest ja laulupidude traditsioonist Virumaal. Osalejad said ülevaate Jõhvi ajaloost, kultuuripärandist, vaatamisväärsustest ja praegusest kultuurialasest tegevusest.Päeva lõpetas arutelu instituudiga koostööst kultuurivaldkonnas. Ühiselt otsiti koostöövõimalusi üle Virumaa oma pärandkultuuri tutvustamisel, täideti küsitlusankeete. Arutelu käigus tehti ettepanek teha ka koostööüritusi pärandkultuuri vallas noortele, Virumaa kirjanduspreemia rajamiseks just Virumaa kirjanikele, kaasaegsete  Viru kirjameeste tutvustamiseks, kihelkondade ürituste ja kultuurifoorumi korraldamiseks, uute Viru vägevate väljaselgitamiseks jm.Pärimuspäeval saadi uusi tuttavaid ja koostööpartnereid, loodi kontakte järgmisteks üritusteks.Korraldust toetasid Kultuurkapital ja KÜSK.
        • Laekus poolsada  joonistustööd laekus lasteaedadest Virumaa kultuuriloo kogumiku “Virumaal on vahva” kaanekonkursile  üheksa lasteaia 13 rühmast.November
        • Lääne- Viru maakonna noored kodu-uurijad osalesid Pärnus üleriigilisel konverentsil, kuhu esitati hindamiskomisjoni poolt kokku seitse põhikooli- ja kümme gümnaasiumiastme tööd. Lääne-Viru paistis tööde arvu poolest kenasti silma: neljandik üle-eestilisele konverentsile kutsututest oli meie maakonnast

Detsember

      • Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut kutsusid koolinoori esitama 31.maiks oma töid Virumaa kodu-uurimistööde konkursile.
  • Koostöös J. Kunderi Seltsiga kuulutati välja õpilaste omaloomingu võistlus teemal“ Meie pere kombed“, et koguda lastetöid oma pere traditsioonide kohta.
  • 26. märtsil toimus Haljala Gümnaasiumi poolt korraldatud noorte keelekonverents “Pärand- ühteaegu traditsiooniline ja nüüdisaegne“ Haljalas, esinejad olid Eesti Kirjandusmuuseumist, TÜ üliõpilased ja Haljala Gümnaasiumi ning Kunda Ühisgümnaasiumi õpilased. Viru Instituut toetas konverentsi läbiviimist.
  • Märtsis toimusid keelepäevad üldhariduskoolides, mõnes neist tutvustati ka viru kohalikku keelt. Instituut kogus infot ürituste kohta, et kaardistada kohaliku keele alane tegevus.
  • Aprillis toimus Haljalas 2.noorte mälumäng „ Virumaa ajalugu ja kultuurilugu“. Parimad olid Kardina keskkool ja  Rakvere Gümnaasiumi põhikooli võistkond.
  • Aprillis ilmus koostöös Eesti Kirjandusmuuseumiga ilmus trükkist Mall Hiiemäe kogumik „ Virumaa vanad vaimujutud“.
  • Aprillis arutasid lasteaedade esindajad koos instituudi esindajatega Virumaa kultuuriloo õpetamise võimalustest lasteaedades, tehti kokkuvõte lasteaedade küsitlustest metoodiliste soovituste ja õppevahendite vajaduse osas.
  • 11. mail toimus Mall Hiiemäe kogumiku“ Virumaa vanad vaimujutud“ esitlus koos Mari Hiiemäe illustratsioonide näitusega Lääne-Viru Keskraamatukogus. Rahastus Virumaa pärimuskultuuri programmist ja Kultuurkapitalist. Kajastus Virumaa Teatajas 22.05.2015  artikkel “Metshaldjate ja luupainajate keskel“.
  • 13. mail tunnustati koostöös J. Kunderi Seltsi ja Lääne-Viru Maavalitsusega õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistluse parimaid.  Teemaks oli  “Meie pere kombed”. Loe edasi…
  • 16. mail toimus muuseumiööl Mall Hiiemäe kogumiku“ Virumaa vanad vaimujutud“ esitlus Iisaku Muuseumis. Kajastus Põhjarannik 29.mail artiklis „Mardus ja toonesepp – Virumaa omad vaimolendid“.
  • Mais sai instituudi koduleht uue kujunduse.
  • Mais toimus Viru Säru 30.aastapäeva toimkonna nõupidamine, kus lepiti kokku tegevused aastapäeva tähistamiseks 2016.aastal.
  • Juunis toimus lasteaedade kultuuriloo õppekava töörühma nõupidamine Rakvere kolledžis.
  • 4. augustil külastasid Viru Instituudi liikmed koostööpartneritega Eesti Rahvaluule Arhiivist Lahemaad. Palmse külastuskeskuses andsid Keskkonnaameti spetsialistid Ave Palus ja Liina Niinemägi ülevaate pärandkultuurialasest tegevusest Lahemaal, õpiti tundma vastavaid õppeprogramme koolinoortele. Vaadati koos Lahemaa Rahvusparki tutvustavat filmi, tutvuti püsiekspositsiooniga ja lahendati Lahemaa teemalist ristsõna. Loe edasi…
  • 30. oktoobril toimus koostöös Rakvere Kolledžiga õppepäev Virumaa kultuuriloo andmebaaside ja õppematerjalide  kohta  kolledži saalis lasteaiaõpetajatele ja teistele huvilistele. Ettekanded olid  Lehte Tuulingu (Rakvere Kolledž), Asta Tuusti (Sagadi Looduskool) ,  Kersti Loite ( Virumaa Käsitöö ja Kunsti Selts) (Hubert Gutmanni (Genealoogia Selts, J.Kunderi Selts ) ja Uno Trummi (SA Virumaa Muuseumid)poolt. Osalejad hindasid  info olulist ning vajadust selle alase koolituse järele ka tulevikus. Õppepäeva rahastati osaliselt Virumaa pärimusprogrammist.
  • 4. novembril toimus keskraamatukogu saalis koostöös Eesti rahvaluule arhiivi ja Lääne-Viru keskraamatukoguga   infopäeva, kus kodu – ja kultuuriloolisi  allikaid, andmebaase, nimistuid  ja registreid tutvustasid Tauno Toompuu (Rakvere Kolmainu kogudus) ja Uno Trumm  (SA Virumaa Muuseumid) , Kristina Rood (Rahvusraamatukogu) digitaalarhiivi DIGAR (digar.ee) ja portaali DIGARi Eesti Ajalehed (dea.digar.ee),  Risto Järv ( Eesti Rahvaluule Arhiiv) folklore.ee andmebaase ja programme. Modereeris  keskraamatukogu direktor Kaili  Õunapuu-Seidelberg. Õppepäeva rahastati Kultuurkapitali poolt ja Virumaa pärimusprogrammist.
  • 12. novembril toimus  koostöös Väike-Maarja vallavalitsuse  ja Väike-Maarja muuseumiga III pärimuspäeva “Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“ Väike-Maarja seltsimajas. Ühine pärimuspäev pühendus Pandivere piirkonna – Väike-Maarja ja Simuna kihelkonna – rikkalikule kultuuriloole ja pärimustele.Osalejateks olid rahvakultuuriga tegelejad, kultuuriloo õpetajad, koduloouurijad, kogukondade kultuurihoidjad ja teised huvilised . Esinesid  Ingrid Rüütel ( Eesti Rahvaluule Arhiiv) , Virve Tuubel (Eesti Rahva Muuseum), Mall Hiiemäe( Eesti Rahvaluule Arhiiv) , Marju Metsman (Väike-Maarja Muuseum) , Eve Põldma (Simuna Kool) , Karin Kiik (Väike-Maarja Gümnaasium) Triin Yerlikaya (Porkuni Paemuuseum) ja  Annika Michelson (MTÜ Maadjas). Päeva rikastas Väike-Maarja muuseumi ja näituse „Jäljed“ külastus ning kohvipaus teemal „Kõik leivast“.  Osalejad hindasid  huvitavaid materjale nii kohapeal olevas muuseumis kui Tartu arhiivides ja muuseumides.Õppepäeva rahastati Kultuurkapitali , Hasartmängude Nõukogu ja Virumaa pärimusprogrammi vahenditest.
  • 17. novembril  toimus Rakvere kolledžis  õppepäev töölehtede koostamise teemal, eesmärgiga koostada lasteaedadele töövihik Virumaa kultuuriloo  tundmaõppimiseks. Juhendajaks Lehte Tuuling (Rakvere Kolledž). Tagasiside õppepäevale hea, hinnati vajadust selle alaste koolituste osas.
  • 27. novembril toimus Kohtla-Järve Maleva Põhikoolis koduloo-uurimuste päev, kus osalesid kaheksa Ida-Viru kooli õpilased 13 uurimistööga teemal „ Ida-Viru 7 imet“. Õpilaste tööd olid huvitavad ning ideede rikkad, mille kohta esitas instituut soovi kasutada neid oma materjalides. Kasutatud oli erinevaid tehnilisi võimalusi (videod, intervjuud, mängud, küsitlused ) ja erinevaid teemasid (Kalevipoeg, kaevurite päeva tähistamine, oma valla tutvustamine, Kohtla-järve kultuurimaja renoveerimine jm). Sel üritusel tunnustati instituudi poolt Virumaa kultuuriloo alaste töölehtede koostamise eest venekeelsetele koolidele  õpetaja  Julia Smirnova (Maleva Põhikool)parima töö eest (Ida-Viru kultuuriobjektid) ja Irina Gritsinenko (Kohtla-Järve Tammiku  Põhikool)õpilaste kaasamise eest konkursile.  Õpilased Roman Pamortsev ja Nikita Šut (Kohtla-Järve Tammiku  Põhikooli 6. klass) koostasid oma töölehed  Jõhvi linna skulptuuride kohta.
  • Instituudi arengukava 2014-2020 koostamine ja kinnitamine
  • Pr Ingrid Rüütli koostatud kogumiku „ Ida-Virumaa rahvakultuurist“ tutvustus Narvas 07.02.2014 ( viide: narva kolledži kodulehel fotoarhiivis).
  • Koostöös Rahvaluule Arhiiviga valmib projekti „Virumaa vanad vaimumängud“ raames kogumiku käsikiri Mall Hiiemäe poolt ning tehakse tehnilised tööd, et 2015.aasta alguses saaks trükki. Rahastus osaliselt Virumaa pärimuskultuuri programmist.
  • Viru Instituudi liikme Suokassi esimese murdekeelse luulekogu Tagassi inglite juure” esitlus (viide: VT avaldatud 05.05.2014 kell 14:12)
  • projekti „Virumaa kultuuriloo koolitus“ raames 3 õppepäeva rahvakalendri, viru keelte ning mõisa-ja talukultuuri teemadel. Rahastus osaliselt Virumaa pärimuskultuuri programmist.
  • projekt“ Virumaa koguteose koostamine“ 2. etapp , milles oli ettenähtud peatükid hariduse ja kultuuri teemal. Kahjuks ei saanud programmidest rahastust, seetõttu tuleb muude vahenditega teostada või siis 2015. aastal jätkata.
  • Projekt „Pärimuspäeva “Virumaa on virulaste hoida“ korraldamine“ on juba saanud traditsiooniliseks instituudi aastapäeva puhul. Seekord räägitakse, lauldakse aga Haljala kihelkonna rahvakultuurilugude näidetel. Rahastus osaliselt Virumaa pärimuskultuuri programmist.
  • Projekti „ Virumaa kultuurilugu ja noored“ raames toimus noorte mälumäng Virumaa teemadel koostöös noorteühendustega ja vabatahtlikega. Rahastust ei saanud Virumaa pärimuskultuuri programmist, küll noorsootööprojektidest.
  • Projekt “Vaimujutud trükisõnas ja rahvapärimuses” on mõeldud vaimujutude tutvustamiseks ning uute vaimujuttude kogumiseks. Rahastus kultuurkapitalilt.
  • Koostöös Lääne-Viru maavalitsusega kutsuti kirjutama asjahuvilisi, kuid eriti noori, oma kodust lugusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivile 31.12.2014. Infot on enam  portaali Kratt kodulehel (folklore.ee).
  • Koostöövõrgustiku arendamine.
  • Uue kodulehe loomine.
  • projekt ” Virumaa kultuurilugu õppekavas”,  eesmärgiga luua üldhariduskoolidele ( sobiv ka teistele koolitus- ja kultuuriasutustele) kursuse kava Virumaa  kultuuriloo jaoks riiklikus õppekavas nõutava läbiva teema õpetamiseks – kava, õppevara, sh kirjanduse loendid. Jätkuprojektiga  sellele toeks ka aineraamat ( praegu on ajaloo osas olemas, puudub kultuuri osa).
  • projekt ” Viru kogumik” on eelmiste projektide kogumik “Ida-Viru rahvakultuurist” viimane etapp, et trükivalmis materjal saaks trükitud ja esitletud. Uuustrükk erineb 90-ndatel ilmunust nii mahult, kujunduselt kui sisult. Koostaja Ingrid Rüütel.
  • projekt kultuuripärandi aastale ja Viru Instituudi 5.aastapäevale pühendatud seminari “Seminar „ Virumaa on virulaste hoida!” läbiviimiseks, et  koos praeguste ja tulevaste koostööpartneritega teha  kokkuvõtteid Virumaa kultuuri säilitamise, hoidmise ja arendamise osas viimastel aastatel ning määrata  tegevused koostööks lähiaastatel.  Antakse ülevaade viimastel aastatel valminud Virumaa kultuuriteemaliste materjalidest haridus- ja kultuuritöötajatele.

2012. a viidi ellu mitmed erinevad koostööprojektid  Virumaa kultuuripärandi jäädvustamiseks, sh virumaa vanade lastemängude, Ida-Viru rahvakultuuri kogumiku ja koguteose kirjastamine. Samuti kaardistati lähiaastateks kavandatavad tegevused. Oma tegevuskavva võetud ülesanded suudeti täita edukalt, projektid õnnestusid. Peamine tegevus oli seotud Virumaa kultuuriprogrammi projektidega “Virumaa koguteos. Rahvakultuur”, Ida-Viru rahvakultuur”, „Virumaa vanad lastemängud“ ja “Viru pulm”, mille raames kujunes tihedam koostöö kirjandusmuuseumi töötajate ja muusikaakadeemia tudengitega. Edukaim projekt oli  kogumiku „Virumaa vanad lastemängud“ trükkimine ja mängude õpetus erinevatel üritustel. Samuti viidi läbi koostöös rahvakultuurispetsialistiga Sagadis  Elav vaimne kultuuripärandi  jätkukoolitus ja kultuuripärandi registri täiendamine regilauludega. Koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga toimus Rakveres näitus naljakaid fotosid arhiivist.

2011. a oli ikka päevakorras  projektijuhi leidmine, Virumaa kultuuriprogrammis osalemine, koguteose kirjastamine. 2011.a sügisel arutati 2012.a koostöövorme teiste kultuuriühendustega.Instituudi esindajad osalesid Virumaa kultuuriprogrammi töörühma koosolekutel, kaasasid projektidega teisi osapooli. Peamine tegevus oli seotud Virumaa kultuuriprogrammi projektidega “Virumaa koguteos. Rahvakultuur”, Ida-Viru rahvakultuur” ja “Viru pulm”, mille raames kujunes  koostöö kirjandusmuuseumi töötajate ja muusikaakadeemia tudengitega.

2010. aastal oli kõige enam arutusel uue projektijuhi leidmine, Virumaa kultuuriprogrammis osalemine, koguteose kirjastamine. Oma tegevuskavva võetud ülesanded suudeti siiski täita, kuid mitte loodetud ulatuses (koguteose rahastamine, uued liikmed). Instituudi esindajad osalesid Virumaa kultuuriprogrammi töörühma koosolekutel.  Külastati Eesti kirjandusmuuseumi, eesmärgiga teha koostööd Virumaa koguteose koostamisel.

2009.aastal olid olulisemad tegemised seotud  infomaterjalide kogumisega Virumaa kohta, brošüüri Ida-Viru rahvakultuuri ümbertrükiga, osalemisega Peipsi mängudel (Lääne-Viru esmakordselt Ida-Viru algatusel), projektijuhi kaasamisega. Teisel poolaastal tegutses projektijuht Kaja Toikka, kes esitas mõlema maakonna KOP projekti koguteose 1.osa koostamiseks vahendite saamiseks. Taotlusi ei rahuldatud, seetõttu jäi koguteose kirjastamise ettevalmistustegevus tagasihoidlikuks.Kohtuti Viru-Nigula kultuuritegelastega ning MTÜ PAIK esindajaga. Õnnetus kogumiku Ida-Viru rahvakultuuri elektrooniline trükk.

2008. aastal oli peamiseks liikmeskonna laiendamise, tegevjuhi leidmise, koguteose Virumaa kirjastamise, Viru III killa korraldamise,  2009.a. suurürituste kavandamise ning instituudi tegevuse arendamisega seotud tegevused. Kohtuti EE kirjastuse esindaja H.Aasmäega, et käivitada koguteose kirjastamine. Instituudi esindajad  osalesid mardilaada töörühma koosolekutel. Kujundati instituudi liikmeks vastuvõtu avalduse vorm ja instituudi logo.