Valmis e-kogumik V üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest

Suur tänu koolidele, kelle õpilased võtsid sel aastal osa üle-virumaalisest noorte kodu-uurimiskonkursist ja konverentsist ja andsid nõusoleku oma töödest kokkuvõtted avaldada. Avaldatud on 41 õpilastöö kokkuvõtted.

Kogumiku toimetas ja kujundas Eve Kangur.

Loodame, et kogumik aitab noori ja juhendajaid oma teemade valikul ja
uurida edaspidi eelnevate tööde materjale arhiivis.

Samuti võib pakkuda huvi teistele koduloohuvilistele.

Head uurimist

Marge Lepik
projektijuht

V üle-virumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi tulemuste kokkuvõte

Kodu-uurimisega hakati Virumaa koolides aktiivsemalt tegelema 1960ndatel aastatel, kuid korraldati ülerajoonilisi konverentse (koduloopäevi) alles alates 1978. a. Vabariiklikest   konverentsidest võeti osa juba 1969. aastast, kõige rohkearvulisemalt 1980ndatel.

Nüüd ei ole  juba mitu aastat sellist üleriigilist konverentsi toimunud, küll saab osaleda ajalooalaste uurimistööde konkursil. Ida-Virus ei olnud  maaakondlikku konkurssi juba 2001. a alates, Lääne-Virus toimusid mõningaste vaheaegadega kogu aja. Viis aastat tagasi otsustas instituut võtta enda ülesandeks üle-virumaaalise noorte kodu-uurimiskonkursi ja konverentsi korraldamise. Kahjuks ei ole saanud konverentsi korraldada koroona tõttu.  Kuid konkursile esitatavate tööde ja osalejate noorte arv kasvab. Rõõmustav on ka see, et Virumaalt aaasta-aastalt ka enam töid üleriigilisel võistlusel.

Virumaa konkursile laekus 14 Virumaa koolist 41 õpilastööd, neist 11 on osalenud ka teistel üleriigilistel võistlustel.

Sel aastal oli EAYS ajalooalaste uurimistööde konkursil presidendi auhindadele  eelmistest enam tunnustust saanud töid:

Kadrina keskkoolist Laura Pruuli töö “Kadrina  kooliõpilaste toimetatud ajalehed 1911-1921 ja 1996-2002” (raamatu auhind) ja Luise Grethen Nirgi  “Murrangulisi aegu Sootaguse maaüksusel oleva hoone ajaloost “ (rahaline auhind). Mõlema töö juhendajaks õpetaja  Evelin Tiiter.

Väike-Maarja gümnaasiumist Kati-Ly Randviiri loovtöö “Intervjuu sisesõudmise maailmameister Ants Einsaluga.  Juhendaja  Kristi Põdra (raamatupreemia, Eesti spordi- ja olümpamuuseumi auhind)

Kohtla-järve Tammiku põhikooli õpilase Vjatšeslav Šurõgini  töö “Maailmas nime teinud eestlased ja eestimaalased – polaaruurija Eduard von Toll”. Juhendaja Margarita Sendetskaja (raamatuauhind)

Sillamäe Eesti põhikooli õpilase  Gaabriel Kaljuranna töö “ Eesti riikliku postiteenuse loomine (1918-1925). Juhendajaks Samuel Golomb (rahaline preemia, Regio auhind).

Narva Soldino gümnaasiumi õpilase Daniil Markelovi uurimistöö “ Eesti Töörahva Kommuun Narvas: tegelased ja tegevus”. Juhendaja Natalja Birsanova (tänukiri).

Peale 11 õpilastöö oli  veel üleriigilisel võistlusel töö Jõhvi gümnaasiumist ja Mäetaguse põhikoolist, kuid neid töid ei olnud meie konkursil.  Oluline on seegi, et meie konkursil osalenud tööd säilitatakse Virumaa muuseumide arhiivis edaspidiseks.

Üleriigilisel kirjandusolümpiaadil auhinnati Virumaalt Kadrina keskkooli õpilase Brittany Korkma praktilist tööd (juhendaja Liivi Heinla) kodukohamaastikest 2.-3. kohaga.

Sel aastal osalesid Haljala kooli algklasside õpilased  Paides oma töödega kodu vanadest asjadest  Eesti Lugemisühingu ja Järvamaa Muuseumi poolt korraldatud väikeste kodu-uurijate uurimistööde võistlusel. Aleksandra Torpani tööle (juhendajateks vanaema Erja Nõmme ja õpetaja Külli Heinla) andis Järvamaa muuseum oma preemia.

Virumaa konkursile laekus kõige enam töid Tapa gümnaaasiumist, kokku kaheksa tööd, neist üks pärandivaderite ühistöö.

Ühistöid oli sel aastal kokku üheksa, neist kolm Tapa ja kaks Kunda gümnaasiumist, mujalt ühe töö kaupa. Ka teemad on sel aastal muutunud,  kui senini on töid olnud põhiliselt kodukoha olulistest isikutest, kodukohast ja selle ettevõtetest, siis nüüd lisandusid ajalehtede, jahinduse ja spordiajaloost, muuseumi inventariseerimisest, toitumisest, koolikiusamisest, prügi  sorteerimise ja elektri säästmise võimalustest oma kooli või kodukoha näitel.

Komisjon otsustas esile tõsta nii gümnaasiumi kui põhikooli õpilaste töid  just Virumaaga seostatuse, mingi  omapära ja  hea taseme tõttu, määramata konkreetset kohta.

Komisjoni üllatasid just järgmised tööd oma teemade valiku, põhjalikkuse ja sisu poolest:

Tamsalu gümnaasiumi õpilase Maarja-Liis Nirgi uurimustöö (juhendaja Maie Nõmmik) esmakordse ülevaatliku käsitlusega  maailmakuulsa majandusteadlase Endel Kolde kohta (Lääne- Viru Omavalitsuse Liidu auhind);

Väike-Maarja gümnaasiumi õpilase Eliis Mätase töö (juhendajad Kristi Põdra, Hanno Tamme ja  Egdar Tammes), etnograafilise ülevaatena vanadest asjadest Tisleri talus (Viru Instituudi auhind);

Toila gümnaasiumi õpilase Kaisa Müürsepa uurimistöö (juhendaja Avar Pentel) Kirde tervisekeskuse maja ajaloost (Ida-Viru Omavalitsuse Liidu auhind);

Narva Vanalinna Riigikooli õpilase Aleksandr Vakulini töö “Narva 2010. aastal  ajalehe Põhjarannik veergudel“.  Juhendaja Pavel Naidjonov (ajalehtede Põhjarannik ja Virumaa Teataja auhinnad).

Virumaa Teataja tunnustas veel kahte tööd ajakirjanduse teemadel: “Kadrina kooliõpilaste toimetatud ajalehed 1911-1921 ja 1996-2002” (Koostaja  Laura Pruul, juhendaja Evelin Tiiter) ja „Kohaliku elu kajastamine Tamsalus, Tamsalu vallas, koolides ja ettevõtetes 20. – 21. Sajandil“  (Koostaja: Anette-Getter Kruusmann. Juhendaja õpetaja Maie Nõmmik).

Üleriigilisel ajaloovõistlusel osalenud tööd on heal tasemele ja huvitavate teemadega, mis on heaks eeskujuks teistelegi. Nii ka kirjandusvõistlusel osalenud Kadrina Keskkooli õpilase Brittany Korkmaa heal tasemel praktilist töökodukohamaastikest, milles ühendatud autori kirjandusalased teadmised töö tehnilise tasemega rakenduse loomisel abiks matkamisel. Komisjon tõstis esile  just tehnilise rakenduse poolt, mida võiks ka teisedki oma kodukoha retketeks eeskujuks võtta. Meeneks raamat Eesti Looduskaitse Seltsi Alutaguse osakonnalt.

Uudsete teemadega töödest tõsteti esile Tapa gümnaasiumi ja Kunda ühisgümnaasiumi omi:

“Naiste roll tänapäevases perekonnas TG gümnaasiumi osa õpilaste näitel”  (koostajad Alina Daniluškina ja Eleanora Aništšuk, juhendaja Piret Võlli);

“Lasteloomingu kogumiku illustreerimine ja kujundamine” (koostaja Elis Volmre, juhendaja Liivi Liivak);

“Kooli ajaloo digitaalne jäädvustamine, säilitamine ja koolis toimuva avalikkusele tutvustamine.” (Koostajad Kertu Rebane ja Anna-Lia Haavistu. Juhendaja Liivi Liivak);

“Teadlikkus elektrienergia säästmisvõimlustest kodustes majapidamistest”. (Koostaja Marcus Naaber, juhendaja Rahel Pai);

„Koolikiusamine Kunda ühisgümnaasiumi põhikooli näitel“ (koostaja Shirlyn Luke, juhendaja Ruth Kaljund).

Üle hulga aja oli ka sõjalistest objektidest uurimus, seekord Rakvere gümnaasiumist Eliisabet Preismannilt „Kadila ja Rohu raketibaasid kui vastuolulised ajaloopärandid“ (juhendaja Heli Kirsi).

Kui tööd Kadrina keskkoolist, Tamsalu ja Väike-Maarja gümnaasiumist olid väga heal tasemel, siis mitme teise puhul oli vigu töö vormistamisel, probleemi analüüsimisel ja lahendamisel, töö pealkirja ja sisu vastavuses, õigekirjas või viitamises jm. Paremad tööd eristusidki tänu sellele, et ei jäädud pelgalt lugu kirjeldama, vaid harutati teema lahti oma arvamust avaldades, tõendades allikatele toetudes tõstatatud küsimusi.

Põhikooliõpilaste tööd olid enam seotud oma kodukoha lugudega. Aastaid on just Haljala kool esitanud toredaid õpilastöid Külli Heinla juhendamisel. Nii ka seekord: Haljala kant kirjanduses (Liisi Mülla), korvpall Haljala koolis (Rasmus Randon Lille ja Joel Reinol), jahindusest minu kodukandis (Robin Randoja), lõõtsamees Julius Sepp (Henry Samolberg)  ja kodustest vanadest asjadest kaks tööd (Kaspar Heinla ja Aleksandra Torpan).

Kodukoha ajaloost ja oma suguvõsast oli seekord töid veel Tamsalu gümnaasiumist: Tamsalu Kesk tänav 1930. aastatest kuni 21.sajandi alguseni (Margus Sakk), ka kaks gümnaasiumiõpilastelt – Tamsalu TERKOst (Alex Legkov) ja suguvõsa seotusest Setomaaga (Leandre Langinen). Kaua ja hästi õpilaste töid juhendanud Maie Nõmmik pälvis seekord instituudi auhinna.

Sel aastal oli pärandivaderitelt juba kolm tööd: üks Elle Kivisoo õpilastelt Tapa gümnaasiumist ja kaks Kohtla-Järve Maleva põhikoolist Julia Smirnova õpilastelt. Kuigi pärandivaderitele on antud igal aastal projekti raames teemad ette, on need kaks kooli leidnud oma lähenemisviisi toimetamiseks (peidetud pärand, aken, ajaloomälestiste hooldamine Ida-Virus).  Julia Smirnovat tunnustas Ida-Viru Omavalitsuste Liit oma auhinnaga.

Laekus ka loovtöid, mis ei olnud otseselt seotud Virumaa või kodukohaga, vaid olid praktilist laadi omaette huvitavad. Instituut sai nende abil tagasiside, et õpilastöö vormistamine on ka nende puhul oluline ja hea aluse panija teisteks uurimistöödeks.

Lisaks konkursile kogus instituut koostöös MTÜ Õpetajate Autähis  ka lugusid Virumaa õpetajatest, kolm tööd laekus õpilastelt (Lasilast, Haljalast ja Tallinnast). Esitati ka üks ühistöö Haljala kooli vilistlastelt. Viru Instituut tunnustas Haljala kooli õpilase Kärt Liiva uurimistööd „Inge Laiv – õpetaja ja koolijuht“ tänukirja ja meenega.

Virumaa noorte uurimistööd on ka heaks  alguseks täiendavateks uuringuteks (nt jahindus, spordiajalugu, Tamsalu tänavad ja ettevõtted, Kadrina valla veskid jm)

Äramärgitud tööde eest saavad õpilased ja nende juhendajad peale tänukirja ka Ida-Viru Omavalitsuste Liidu, Lääne-Viru Omavalitsuse Liidu, Virumaa Teataja, Põhjarannik, SA Virumaa Muuseumid, MTÜ Õpetaja Autähis, Vaivara Sinimägede Muuseumi, Sillamäe Muuseum, Eesti Looduskaitse  Seltsi Alutaguse osakonna ja Viru Instituudi poolt meeneid.

Ootame  Virumaaga seotuid huvitavaid töid VI ülevirumaalisele konkursile,

Marge Lepik
projektijuht