Viru säru 30.aastapäevale pühendatud näitus

15. juunil avati Viru säru 30.aastapäevale pühendatud näitus, selleks oli kokku tulnud säru endised korraldajad ja kollektiivide juhid. Näituse kujundas Lääne-Virumaa keskraamatukogu töötaja Tiina Kriisa. Särulised hindasid näitust tervikuna ja selle  kujundust kõrgelt. Fotod, mälestused, esemed ja muud materjalid kogus  Viru Instituut endistelt särulistelt, fotograafidelt, aga ka arhiividest.

Kohtumisel jäädvustati endiste säruliste mälestusi ning Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tunnustas Maie Oravat, Igor Tõnuristi, Rein Sikku, Riina Vanhaneni, Viivi Voorandi, Raivo Riimi, Ingrit Rüütlit, Arne Kaasikut, Anne Peäsket, Pilvi Lepiksood ja Ello Odraksit ning kollektiivide juhte Kai Tingast, Kadri Mägi, Ervin Lemberit, kes on olnud pika aega seotud särudega.

Viru Instituut tänas lisaks eelpool nimetatutele ka teisi säru temaatikaga seotud inimesi.  Oma mälestusi ja fotosid andsid säru jäädvustamiseks Arvet Mägi, Teet Suur, Avo Seidelberg, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Saima Gordejeva, Eve Raja, Ly Kivistik, Anneli Kivisaar ja Helga Lekk.

Näitus on avatud keskraamatukogus 25.juulini, seejärel saab seda tellida raamatukogudesse, rahvamajadesse ja haridusasutustesse instituudi kaudu e-posti teel: marge@viruinstituut.ee.

Kogutud fotode ja mälestustega saab tutvuda instituudi kodulehel alates 15.augustist.

Loe lisaks 15.juuni sündmuse kohta Virumaa Teatajast http://virumaateataja.postimees.ee/3739499/viru-saru-vabastas-vaimu.

 

Eesti esimene folkloorifestival Viru Säru ootab oma ajalugu jäädvustama

Tuleval  aastal möödub 30 aastat Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru Säru. Viru Säru olulisust eesti rahvakultuuri edendamisele on võrreldud laulva revolutsiooni tähtsusega kogu riigile. 1986. aastal Lahemaa Rahvuspargis toimunud Viru Säru (1986 – 2008) andis oma nimega eeskuju teistelegi folklooripidudele – trallamitele, jaskaritele, piranditele, virredele jt. Viru särust alguse saanud folklooripeod on muutunud meie kultuurimaastiku lahutamatuks osaks, folkloor igapäevaseks jututeemaks.

Säru algatajaks ja selle vaimseks juhiks algaastail oli Rakvere rahvatantsuansambli Tarvanpää eestvedaja Maie Orav. Festivali korraldajaks on olnud Lahemaa Rahvuspark, Virumaa Fond, Lääne-Viru Maavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.

Vahetunud on kohad, korraldajad, kunstilised juhid, toimkondade liikmed. Jäänud on mälestused, jäänud on virulaste oluline firmamärk Viru säru, mis ootab talletamist.

Folkloorifestivalil on olnud  iga pillimees, tantsija, laulja oma isikupärase väljendusega  oluline tegija. Viru säru olnud paljudele osalistele ja asjalistele elamise viis ja elukestev õpe, esivanemate elude elus hoidmine ja nende tarkuste jagamine. Ehkki säru viimastel aastatel pole enam toimunud, on meie kätes, kuidas viia see rikkalik kogemus praegustele ja tulevastele põlvedele.

Koostöös erinevate koostööpartneritega kavandamisel mitmesuguseid sündmusi säru 30. aastapäeva tähistamiseks. Kavandamisel on näitus kogutud materjalidest ja fotodest, näidata Viru säru filme ETV arhiivist, üllitada trükis või E- väljaanne vmt. Kavandamisel on  konverents, kus vaadatakse tagasi folklooriliikumisele nii Virumaal kui ka kogu Eestis, analüüsitakse hetkeseisu ja seatakse sihte tulevikuks.

Viru Instituut soovib osaleda Viru Säru jäädvustamises, sest on leitud materjale, mis ei ole jõudnud muuseumidesse ega arhiividesse, kuid on viimane aeg tuleviku jaoks need kokku koondada. Selleks on alustatud Viru Säru  materjalide kogumist ja arhiveerimist tuleviku jaoks. Praeguse seisuga on maakonna muuseumides vähe materjale, korraldajad ei ole neid üle andnud ka arhiividesse. Paljudel korraldajatel, osalejatel, ka folklooripeo jäädvustajatel  jpt on kindlasti veel oma käes palju huvitavat materjale, mis vajaksid samuti koondamist ja säilitamist, et oleksid tulevikus asjahuvilistele paremini kättesaadavad.

Loodetavasti on särudel osalenud esinejatel ja külalistel on materjale (fotosid, filme, meeneid, kavasid) ja kirjapandud mälestusi, mis sobiksid anda eksponaatideks kavandavatele näitustele, siis palume need saata 15.oktoobriks 2015 Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319, et kokku leppida kohtumises.

Oleme nõus tegema fotodest jmt ka koopiaid, kui omanik esemeist loobuda ei soovi. Oleme tänulikud kõigile, kes säru jäädvustamisel kaasa on nõus tegema ning sõna viima säruga seotud kohtadesse üle Eesti ja kaugemalgi.

 

Marge Lepik

Viru instituudi projektijuht

Kogumik “Oma ja ehe. Viru säru läbi kolme aastakümne”.