Meeldiv üllatus, sest seekord oli tavapärasest enam osalejaid. Viktoriini „Virumaa ja virulastest“ MTÜ Neeruti Seltsi poolt Kadrina kohta esitatud küsimustele saatsid head vastused Aime Kinnep, Reet Markin, Ilor Teeväli, Arne Timm, Elvo Koppel, Ülle Visnapuu, Rita Rammo ja Maiu Essi.
Loosi tulemusel saavad selle kuu viktoriini heade vastuste eest auhinnad (raamat ja meene) Ilor Teeväli, Rita Rammo ja Ülle Visnapuu. Raamatud on pannud välja Neeruti Selts ja meened Viru Instituut.
Juunikuus on Aime Kinnepi poolt koostatud küsimused Rakke kandi kohta.
Juulis aga Viru Säru 35.aastapäeva puhul küsimused säru kohta ning augustis Viru-Järva piirilt Sirje Võsa koostatud küsimused Tapa kandi kohta.
Ootame uusi huvilisi.
Hääd nuputamist.
_____________________________
Viktoriini „Virumaa ja virulased“ maikuu vastused
1. Kadrina kivikirik ehitati 15. sajandil paika, kus pühas hiies oli esimene pühakoda ning kuhu eestlased oma sõdalasi matsid. 1596 mainiti esmakordset pühak Catharina (St Catharinae) nime kirikukroonikas. Sellest kaitsepühaku nimest on ajapikku kujunenud tänane nimi – Kadrina.
Kuidas nimetati muinaskihelkonda, kuhu see paik kuulus? Kuidas nimetati kirikukihelkonda, mille siin lõid 1220 kohale jõudnud taanlased?
Vastus: Praeguse Kadrina ümbruskond asustati arvatavasti 5.-8. sajandil ja ta kuulus Repeli muinaskihelkonda. Sobiv viljakandev muld soodustas jõukuse teket, mistõttu Saksa ristirüütlid jõudsid siia juba 1219. aastal. 1220 kinnitasid siin kanda taanlased, kes lõid kirikukihelkonna nimega Torvestavere. Hiljem lühenes see Tristfer’iks
_____________________________
2. Kadrina valla administratiivalal asub 3 maastikukaitseala ja 1 looduskaitseala. Mis nime kannavad need 3 maastikukaitseala ja 1 looduskaitseala?
Vastus: Neeruti maastikukaitseala, Kallukse maastikukaitseala, Viitna maastikukaitseala ja Ohepalu looduskaitseala.
_____________________________
3. Ajalehes Punane Täht (05.03. 1988)ilmunud artikli “Võtaks kivi ja…” autor, ajakirjanik Rein Sikk, teeb ettepaneku emakeeleausamba loomiseks. Tähtsad asjad tuleb tõeliselt tähtsaks teha! Miks just Kadrinasse? Aga sellepärast, et Virumaal ja eriti veel Kadrinas on tegutsenud väga mitmed pastorid, kes on jätnud arvestatava jälje meie kultuurilukku: Heinrich Stahl, Rainer Brockmann, Joacim Gottlieb Schwabe ja Arnold Friedrich Johann Knüppfer.
Milles seisneb nende nelja Kadrina kogudust teeninud pastori kultuurilooline teene?
Vastus: Heinrich Stahl andis 1632.a välja raamatu “Käsi- ja koduraamatu” esimese osa, mille üle 1000 leheküljelises kirjutises on pool saksa ja pool eesti keeles. 1637 avaldas Stahl raamatu “Juhatus eesti keele õppimiseks”. Rainer Brockmann avaldas 1637 neli eestikeelset pulmalaulu. Temast sai esimene eestikeelse ilmaliku luule viljeleja. Joachim Gottlieb Schwabe pani 1798 kirja esimese eestikeelse loodusluuletuse “Kewwade laulda”. Arnold Friedrich Johann Knüpppfer kogus üle 500 rahvalaulu, lisaks lugusid muinaskangelasest Kalevipojast.
_____________________________
4. Kes Kadrina tuntuimast isikutest on fotol? Kuidas nimeti ta talu Kadrina lähistel? Milline seos on nimetatud talul Kadrina kooli ajalooga?
Vastus: Fotol Otto Strandman, kellele kuulunud talu Kadrina lähistel kandis nime Kadapiku. 1902. aastal sai Kadapiku talus alguse Kadrina kihelkonnakool, seega koolihariduse andmine Kadrinas.
_____________________________
5. Millal moodustati Kadrina vald? Mida on kujutatud valla vapil? Kes on valla lipu ja vapi autor? Millal võeti need sümbolid kasutusele? Mitu küla ja mitu alevikku on tänapäeval Kadrina vallas?
Vastus: Kadrina vald moodustati moodustati 1992. aasta aprillikuus Kadrina külanõukogu alal. Vapil rohelise ja mustaga äraskaldjaotatud kilbil hõbedased ärastala, (I) purunenud ratas ja (II) kolm kreeka ristikest. Vapi ja lipu autor on Jaan Liivsoo. Sümbolid võeti kasutusele 1995.a. Valla administratiivalal on tänapäeval 40 küla ja 2 alevikku.