Aitäh vastuste eest. 

Viktoriini  „Virumaa ja virulastest“ Haljala kohta aitasid koostada küsimused Haljala raamatukogu ja kooli koduloohuvilised.

Väga head vastused  esitasid seekord Ilor Teeväli, Arne Timm ja  Aime Kinnep. Kõigile kolmele  auhinnaks raamat Haljala kohta.

Suur tänu, Ilor Teeväli ja Arne Timm, põhjalike  vastuste eest, mis andsid ka uut informatsiooni meilegi.

Jaanuaris viktoriin jätkub, ees ootavad lahendamist Lüganuse koduloohuviliste abiga  koostatud küsimused. Jäänud on veel küsimused endise Jõhvi, Väike-Maarja, Simuna, Viru-Jaagupi  ja Rakvere kihelkonna kohta, siis saab selle viktoriini ring täis.

Viktoriini „Virumaast ja virulastest“ detsembrikuu vastused

Haljala kihelkonna (valla) kohta

1. Haljala kirikut on nimetatud Virumaa üheks omanäolisemaks keskaegseks kirikuks. Kes on Haljala kiriku nimipühak, millega on see nimi oletavasti seotud?

Vastus: Haljala kiriku nimipühakuks on  Püha Mauritius. Ükski allikas ei viita otsesele põhjusele, miks on valitud kiriku nimipühakuks just Mauritius. Oletatavasti on see seotud Haljala kiriku sõjalise kaitsefunktsiooniga ja Mauritiuse kui sõdalase kaitsepühakuks olemisega. Nimipühaku austamise päev on 22.september.

2. Nimetage, kes on need inimesed ja kuidas on nad  seotud Haljala kihelkonnaga:

a) Georg Thomas Sabler
 Vastus: astronoom. Sündinud Haljalas 1810.a. Haljala pastori G.C.Sableri pojana Haljala pastoraadihoones. Oli astronoom W.Struve kaastööline, tema abiline O -meridiaani mõõtmisel, mille üheks punktiks on ka Haljala kiriku torn,  oli Vilniuse observatooriumi direktor.

b) Herbert Voldemar Johanson
Vastus: eesti arhitekt. Sündinud 1884.a. Haljalas köstrimajas, Haljala köstri K.W.Johansoni peres. Temast sai üks Eesti nimekamaid arhitekte 20.sajandi 20. – 30. aastail. Tema poolt on projekteeritud Riigikogu hoone Toompeal, mitmed Tallinna     koolimajad, pangahooned, elumajad. Ta tõi au sisse eesti väärtusliku ehitusmaterjali – paekivi. 1944.a lahkus Rootsi. !984.avati bareljeef kuulsale arhitektile köstrimaja seinal.

c) Aino Külvand
Vastus: sündinud 1921.a. Sauste külas Aaspere  vallas. Oli eesti laulja (sopran), alates 1944.a. Estonia teatri kooris ja kõrvalosades, 1954-1978 oli solist ja hiljem töötas ka pedagoogina Eesti Muusikaakadeemias.

d) Laura Nõlvak
Vastus: Eesti Nukuteatri/ Noorsooteatri näitleja, sündinud 1980.a.Haljalas ja lõpetanud 1998.a. Haljala Keskkooli.

e) Ebba Saral-Wimberg

Vastus: sündinud Haljala khk.Pihuveres. Oli käsitööõpetaja ja käsitöö edendaja.Propageeris naiskäsitööd ja selle õpetamist, korraldas naiste käsitöökursuseid, temast saab „Käsitöölehe“ toimetaja ja näituste korraldaja. Temast sai Naiskodukaitse juhtivaid tegelasi ja algas poliitiline tegevus, kui asus elama Tartusse. Hukati 1942.a. Sosva laagris.

f) Jakob Länts
Vastus: Haljala khk. ärksamaid talupoegi. Tema eestvedamisel asutati 1842.a. Liiguste kool, millest kujunes Põhja-Eesti esimesi ministeeriumikoole. Ta ehitas 1885.a. rahvamaja, tuues maale näitemängu tegemise. Kutsuti Liiguste vaimukangelaseks

g) Otto Aleksander Webermann
Vastus: eesti kirjandusteadlane, sündinud 1915.a. Vihula vallas Kavastu külas, õppis Kavastu ja Vihula algkoolides. II ms. keerises sattus Saksamaale, töötas Göttingeni ülikoolis eesti keele lektorina.

3. Omaaegses Viru kolhoosis oli oma ajaleht.

Mis oli selle ajalehe nimi?
Vastus: WIRULANE

Mis aastal ta alustas ilmumist?
Vastus: 1987-1989

Kes oli toimetajaks?
Vastus: Raivo Riim

4. Haljala valla merepiiri pikkuseks on  ligi 100 km. Nimeta, missugused saared on jäänud siia piiridesse.

Vastus: Uhtju saared, Vaindloo saar, Älvi saar, Saartneem (Kuradisaar), Liivasäär (Toolse juures), Kuivakari (Vergi neemes laid).

5. Haljala valla raamatukogu tähistas sel aastal oma 100. sünnipäeva, kuid lugemishuvi ja raamatukoguseltsid on palju vanemad. Mis aastal hakkas kirikuõpetaja Martin Zahrenius Haljala kandi lastele juba lugemist õpetama ja millisele kirikule annetas ta oma suure raamatukogu?

1966 .a jõudis tollasesse F.R.Kreutzwaldi nim. raamatukokku üks unikaalne raaamatukogu 19.saj. lõpukümnenditest. Mis raamatukoguga on tegemist, millal ja kes selle asutas?

Vastus: Haljala kirikuõpetaja Martin Zahrenius hakkas lastele lugemist õpetama juba 1643.a. (kooli asutamine 1687). Oma raamatukogu annetas ta Tallinna Oleviste kirikule. F.R.Kreutzwaldi nim. raamatukokku jõudis Tanel Pruuli (Daniel Pruhl) raamatukogu. See oli tema poolt 1872.a. asutatud Metsiku laenuraamatukogu Metsiku Õppija Selts juurde (Metsiku valla selts). Teda loetakse eesti seltsiliikumise tegelaseks, oli talupidaja, kogus rahvaluulet, oli Eiseni korrespondendiks, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, toetas Aleksandrikooli liikumist. Ta jäi Metsiku laenuraamatukogu asutajana  esimeseks maaraamatukogu loojaks.

6.  Tuntud lastelaulu kangelane Mutionu korraldas kuulsa peo. Laulu algversioonist selgub, et see pidu läks käest ära ja ei lõppenud hästi. Kes on selle laulu sõnade autor, kuidas on ta seotud Haljala kihelkonnaga ja mis aastal Mutionu pühadepidu toimus?

Vastus: Mutionu laulu sõnade autor on Alide Dahlberg, sündinud 1891.a. Põdrusel Haljala khk. Mutionu pühadepidu luuletus ilmus anonüümselt 1926.a märtsis ajakirjas Päiksetar (kevadpühade pidu sai toimuda kas 1925 või 1926, täpsed andmed puuduvad). 1960.a. ilmus esimest korda A.Dahlbergi nime all.