Aitäh vastuste eest.
Viktoriini „Virumaa ja virulastest“ küsimused Viru-Jaagupi kihelkonna kohta koostas Vinni vallamuuseumi juhataja Hilje Pakkanen.
Suur tänu kõigile, kes andsid häid vastuseid ja kes proovisid vastata, kuigi ei olnud kõik vastused õiged.
Aitäh heade vastuste eest, Reet Markin, Külli Heinla, Ilor Teeväli, Arne Timm ja Aime Kinnep.
Tänud ka vastustes esitatud huvitava lisateabe eest.
Auhinna saab kauaaegne osaleja Ilor Teeväli, kelle väga head vastused koos illustratsioonidega sobivad edaspidi ka õppematerjaliks.
Viktoriini „Virumaast ja virulastest“
veebruarikuu vastused
Viru-Jaagupi kihelkond
1. Millal ja millise muinaskihelkonna baasil asutati Viru-Jaagupi kihelkond? Milliste praeguste valdade territooriumil asub endine kihelkond?
Vastus: Viru-Jaagupi kihelkond moodustati pärast 1220. a. Lemmu muinaskihelkonna maadele. Endine kihelkond asub praegu enamasti Vinni valla territooriumil, osa ka Väike-Maarja ja Rakvere valda, väike osa ka Alutaguse vallas.
2. Nimetage pühapaiku ja looduskaitsealasid endise Viru-Jaagupi kihelkonna territooriumil?
Vastus: Pühapaigad: Lavi allikas, Lavi ohvrikivi, Mõdriku Hiieallikad, Põlula pühamänd (ka Lavi männina nimetatud). Hiied: Tammaru Hiiemägi Mõdriku külas. Hiiemägi, Iijeallikkad, Hiiealune, Hiieheinamaa, Hiievärav, Hiierehi, Hiieküün, Iije talu Mõdriku külas. Iijemäe, Hiiemäe talu Pajusti külas. Iijemägi, Hiiemäe talu Põlula külas. Hiis Raudlepa külas. Iijemägi, Iijemäe talu Raudvere külas. Iis, Iielepik, Hiiekoppel, Hiiekopli tiik, Iijenukka talu, Hiiesalu talu Tudus. Iijemägi, Hiiemäe talu Vaekülas. Iijemägi, Iijemäe talu Vanakubja külas. Iiemägi Voore külas. Looduskaitsealad: Sirtsi (1967.a pruunkarude kaitse) , Suigu (1976.a ürgmetsa kaitseks), Tudusoo (1976. a pruunkarud, 1978. a koos sookaitsega) ja Paadenurme (kaitsealuste looma- ja linnuliikide, nende elupaikade ja põliste loodusmetsade kaitseks), Haavakannu (2018) ja Suurekivi (2005). Muud kaitsealad: Pandivere- ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, Kellavere, Mõdriku-Roela maastikukaitseala ja Vinni-Pajusti maastikukaitseala (1958, vanim tammik), Inju park parkmetsaga. Muud üksikud objektid: Allika küla allikas, Mõdriku mõisa allikad, Mõdriku veski allikad, Vetiku allikad. Põlispuu Hõbepappel ,,Pilvepuu” Tudu kooli ees ( hävis 2019). Rändrahn Tuduküla rändrahn Suigu külas.
3. Kuidas on Kalevipoeg seotud Tuduga?
Vastus: Kui Kalevipoeg kord Narva poole sammus, tuli talle uni peale ja ta heitis ühele kivile tuduma, sellest Tudu nimigi. Kivi nimetatakse Kalevipoja magamiskiviks.
Teise variandi järgi: Kui Kalevipoeg jäi suikuma (sellest kohanimi Suigu), tuli sorts oma sellidega teda kiusama. Kalevipoeg viskas neid oma kullaga ja seejärel veel kahe kiviga, öeldes: „Jäägu nad siia tuduma”. Ühe kivi all tuduvat siiani Kalevipoja kuld.
4. Kuhu saadeti omaaegses tuntud lastelaulus Jorupill Jonn?
Vastus: Tuntud lastelaulus (helilooja R. Lätte, sõnade autor H. Mänd) Jorupinn Jonn saadeti Sirtsu sohu.
5. Mida toodeti Tudu mõisas tegutsenud klaasivabrikus? Kuhu veeti peamiselt selle toodangut? Millisele hilisemale klaasivabrikule pani aluse see vabrik?
Vastus: Vabriku rajas mõisnik Walter ja see tegutses 1865–1879 Johan Runge juhtimisel. Klaasipuhujad olid taanlased, pudelid viidi kohalike talumeeste poolt hobustega Peterburi. Kui Johan Runge sai rendile võtta Järvakandi mõisniku maad, Tudus klaasivabrik suleti ning klaasitööstus hakkas arenema hoopis Järvakandis.
6. Kuidas oli seotud Eduard Vilde Viru-Jaagupi kihelkonna ja endise Rakvere rajooniga (ka ta jäädvustamine)?
Vastus: Eduard Vilde sündis 1865 Pudiveres, lapsepõlv möödus Muugal. Ed. Vilde tädi (Ed. Bornhöhe ema) asus perega 1865.a. elama Inju mõisa (Viru-Jaagupi khk). 1951. a asutatud kolhoos (Vinni ja Pajusti kolhooside baasil) nimetati Eduard Vilde nimeliseks. Mälestuskivid Pudiveres ja Muugal (1965), mälestussammas Muugal (1959). 1965.a. asutas E. Vilde nim. kolhoos E. Vilde nimelise kirjandusauhinna, mida antakse välja tänapäevani ( nüüd valla poolt) ning Pajustis avati kirjaniku monument. 2014 avati Pajustis E. Vilde kirjandusauhinna laureaatide tammik, kus on ka Vilde tamm.
7. Millal rajati ja millal suleti raudtee Tudus? Mille poolest erines see raudtee teistest raudteedest Virumaal?
Vastus: Raudtee rajamisega tehti algust 1923, Sonda–Mustvee raudtee avati 1. augustil 1926, seda tähistati pidustustega Mustvees.
Lõplikult sai valmis 1927, suleti 1. mail 1972. Raudtee oli peamiselt mõeldud puidu väljaveoks. Kuna teed olid suure osa aastast läbimatud, oli raudtee ka oluliseks liikumise võimaluseks metsaselt ja soiselt alalt.