Viktoriini „Virumaast ja virulastest“
maikuu küsimuste vastused
Rakvere kihelkond
1. Ennemuiste tulnud Kalevipoeg sõjast kodu poole, suur kott kulda õlal. Õhtuks jõudnud ta Rakvere linna kohale, kus tol ajal veel linna ega inimesi ei olnud. Ta pannud kullakoti pea alla ja heitnud magama. Rakverest Tõrma pool paiknenud Hiidumägi, kus elanud vana pahalane. Ta ajanud oma väikese koera Raki kangemehe peale haukuma. Kalevipoeg tõstnud jala ja äianud sellega väikest kutsikat. Jalahoop läinud koerale pihta ja Raki langenud surnult maha. Sellest siis tulnudki nimi Rakvere ehk siis Raki vere paik. (Kirss, O. Rakvere ajalugu. Tallinn 2005, lk 16)
Küsimus: Millisest Raki kehaosast tekkis Soolikaoja? Millise ametliku nime andis Rakvere linnavalitsus Soolikaojale 1939. aastal?
Vastus: Raki soolikas.
Allikas: Eesti Looduse Infosüsteem. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/default.aspx?comp=objresult=veekogu&obj_id=-519468815
2. Tänapäeval asub Rakveres Kolmainu kirik.
Küsimus: Millisele katoliiklikule pühakule oli kirik pühitsetud keskajal?
Vastus: Peaingel Miikael ehk Mihkel.
Allikas: Kirss, O. Rakvere ajalugu. Tallinn 2005, lk 24.
3. Aastail 1939-1957 oli Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks ja aastail 1957-1964 peapiiskopiks Johan Kõpp (1874-1970). Rakveres tegutses aga enne II maailmasõda kaupmehena tema vend, kelle saksikut olemist J. Kõpp olevat häbenenud.
Küsimus: Millise nime all tegutses Rakveres Johan Kõpu saksik kaupmehest vend?
Vastus: August Koop (Sünnipäraselt Kusta Kõp, pärast nime eestistamist 1936. aastal Kusta Koop, 1872-1845)
Allikas: Kirss, O. Rakvere elanikud kreisilinna aastail 1783-1917. Rakvere 2021, lk 68-70.
4. Nn “Parunimaja” (praegu Karja tn 13) ehitas endale elumajaks aastail 1870-1872 sadulsepp Johann Adam Tittfer. 1898. aastal müüsid tema pärijad maja Andreas von Rehekampfile ning seejärel elas majas kuni 1939. aastani mitu erinevat paruniperet, millest tulenes ka maja nimi. 1940. aastal võeti maja NSV Liidu sõjaväe käsutusse.
Küsimus: Milline riigiasutus asus parunimajas Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944)?
Vastus: Vangla (naistevangla)
Allikas: https://www.muis.ee/museaalview/1664611
5. Eesti esimene pikamaa kõrgepingeliin – pikkusega 17 versta – valmis 1918. aasta sügisel ning selle lõpp-punktiks oli Rakvere. Liini rajamise eesmärgiks oli Rakvere elektrifitseerimine ning esimesed elektrilambid linnas süttisid 18. oktoobril 1918 Pikal tänaval võõrastemajas Du Nord.
Küsimus: Kus asus toona Rakveret elektriga varustav elektrijaam ning millese toorainega köeti elektrijaama katelt?
Vastus: Kunda-Aru rabas, kütteaineks oli rabas toodetud turvas.
Allikas: Rozental, V., Trumm, U. Eesti turbatööstuse ajalugu. Tallinn 2012, lk 50.