Suur tänu vastuste eest.
Jaanuarikuu viktoriini küsimustele saatsid head vastused Riina Suuban, Reet Markin, Eneli Birnbaum, Marju Arold, Kalmer ja Heli Allikalt.
Seekord saavad loosi tulemusel Kalmer ja Heli Allikalt auhinnaks raamat „Lui Lätt“.
Edu kõigile selle sarja viimases viktoriinis.
Kokkuvõtteid aastaviktoriinist tehakse märtsis.
Jaanuarikuu viktoriiniküsimused ja vastused
_____________________________
1. Milliseid nimetusi kandis rahvakalendri järgi jaanuarikuu? Milliseid töid tehti vanasti jaanuaris?
Vastus: Jaanuarikuu ehk näärikuu, südakuu(talve keskpaiga järgi), helmekuu(õues jäähelmed), algukuu, vastse(uue)aja kuu, talvistekuu.
Meestel olid peamised tööd metsa- ja veotööd. Tegeleti ka ilma ennustamisega, sügav lumi ja päikesepaiste tähendas ilusat suve ja head viljakasvu. Suur sula vastupidist.
2. Millised olid rahvakalendri järgi olulisemad tähtpäevad jaanuarikuus? Millised olid keelud jaanuarikuu tähtpäevadel?
Vastus:
1. jaanuar-näärid. Lauda ei tohtinud uusaasta ööl ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu. Esimesed külalised uuel aastal ei tohtinud olla naised, see oli õnnetuse enne.
6.01 oli kolmekuningapäev.
07.01 või 13.01. oli nuudipäev ehk kanutipäev(tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre ja jõid õlut), 14.01 oli taliharjapäev.
17.01 oli tõnisepäev. Töökeelud olid seotud sigadega, et oleks seaõnne. Keelatud oli võrgukudumine, sest sead lõhuvad ära. Keelatud oli ketramine ja õmblemine, sest seal hakkab pea ringi käima.
25.01 on paavlipäev. Keelatud oli villasega seotud tööd. Pühkmeid ei tohtinud välja viia, kuhu viisid, tekkib palju usse.
3. Mille poolest olid/on järgmised isikud seotud Virumaaga:
Vastus:
a) Ernst Rosenberg-Raatma oli dirigent ja haridusjuht, elanud Moonakülas. Rakvere Rahvamajas oli segakoori juht, Õpetajate Seminaris(1913-18) muusikaelu juht, 1918-1940 oli Viru Maavalitsuse haridusosakonna juhataja.
b) Arnold Vihvelin oli graafik ja maalikunstnik, kuulus 1930-1931 Rakvere muuseumi juhatusse. Elas Piiral Karl Timoleon von Neffi ateljees.
c) Enn Sellik – pikamaa- ja krossijooksija, sündinud Iisakus ja lõpetanud Iisaku Keskkooli. Ta nimel on seniajani 10000 meetri jooksu Eesti rekord.
d) Hans Hindpere – helilooja, sündinud Jõhvis, 1948-49 töötas Rakvere Teatris muusikaala juhatajana. Jõhvi kontserdimajas on H. Hindpere nimeline saal.
e) August Gustavson – Eesti sõjaväelane, sündinud Mahu külas, osales mereväelasena Vabadussõjas. Autasustatud II liigi, 3. järgu Vabadusristiga.
f) Eda-Ines Etti – laulja ja näitleja, elas lapsena Väike-Maarjas ja lõpetas Väike-Maarja Gümnaasiumi ja Rakvere Muusikakooli, klaveri erialal.
4. Nimetage aastani 1940 tegutsenud teatrid Virumaal. Millal ja kes avas Rakvere teatri?
Vastus: 1882 avati Toilas esimene maateater. Kutselistest teatritest tegutses Virumaal aastani 1940 Narva Teater, mis 1940ndal aastal kolis Paide.
1921 asutati Rakvere Näitlejate ring. 24.02.1940 avati Rakvere Teater kantaadiga “Noorusele” ja pitsballiga. Aktusel pidasid kõne luteri ja apostliku usu vaimulikud, linnapea ja Vabariigi Valitsuse esindaja minister Tupits.
5. Täiendage vanasõna? Millise kihelkonna vanasõnad need on?
Vastus:
a) Kui puudub majas tüö ja hool, siis kaob … …lauvalt leib ja sool (Lüganuse khk).
b) Mis sa sest viel taga lükkad, kes … …kukkumas on ( Rakvere khk)
c) Kes kahju kardab, see … …kasu ei saa (Iisaku, Rakvere khk) ja ilmaski kasu ei saa (Rakvere) või ….õnne ei leia (Kadrina khk)
d) Varane pühib nokka, hiline … …saputab tiibu (Väike-Maarja khk ), …………. või rapputab siibi/ siibu (Jõhvi khk) või …. robutab tiibu (Vaivara khk)
e) Mets on vaesemehe … …kasukas (Simuna khk)
6. Kirjutage järgmised sõnad/laused Viru murrakutest tänapäeva kirjakeeles ja nimetage kihelkonna nimi:
Vastus:
Ammukalli ammuli (Viru-Nigula, Jõhvi. Lüganuse khk)
Kleba vedel toit(supp, kissell) Jõhvi khk
Kokrik (paiste)kakk, kook ( Jõhvi, Iisaku, Lüganuse khk)
Kulipea kiilaspea (Kadrina, Väike-Maarja, Lüganuse, Viru-Nigula, Haljala, Vaivara, Jõhvi khk)
7. Nimetage, millise kihelkonna kindakirjad on järgmised:
Vastus:
Viru-Jaagupi, haraline kiri
Kadrina
Lüganuse rattakiri
Jõhvi peiukiri
8. Kus asub fotol olev hoone? Mille poolest on ta oluline Eesti ja Virumaa ajaloos?
Vastus: Käsmus, aastatel 1884-1931 oli Käsmu Merekool. Ainuke Lääne-Virumaal tegutsenud merekool. Selles koolis õppis Johan Pitka.
9. Nimetage Virumaa linnad aastatel 1920, 1940 ja 2019 (sh ka vallasisesed).
Vastus: 1920 Narva ja Rakvere; 1940 Rakvere, Narva, Tapa, Jõhvi ja Kunda.
2019 Rakvere, Kunda, Narva, Sillamäe, Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva-Jõesuu, Püssi, Jõhvi, Tapa, Tamsalu.
10. Kuhu ja millal rajati Virumaa staadion?
Vastus: Praeguse staadioni kohale Rakveres, Kastani puiestee ääres. Ehitustega alustati “Kalevi” algatusel 1927 ja valmis 1930 aasta kevadeks. Avamine oli 29.05.1930