Suur tänu vastuste eest.

Detsembrikuu viktoriini jõulu-teemalistele küsimustele saatsid head vastused Arne Timm,  Riina Suuban, Eneli Birnbaum, Reet Markin, Marju Arold, Kalmer ja Heli Allikalt.

Seekord saab loosi tulemusel Marju Arold  auhinnaks Ingrid Rüütli koostatud trükise koos plaadiga “Virumaa laule ja lugusid“.  

Jõulumängude hea kirjelduse eest Riina Suubanile ning väga põhjalike vastuste eest Eneli Birnbaumile  otsustati anda eriauhinnaks raamatu „Lui Lätt“.

Väljaspool Virumaad huvi tundmise eest Arne Timmile Ingrid Rüütli koostatud trükise koos plaadiga “Virumaa laule ja lugusid“. 

Edu järgmistel kuudel.

Kokkuvõtteid aastaviktoriinist tehakse märtsis.

Detsembrikuu viktoriiniküsimused

_____________________________
1. Milliseid nimetusi kandis rahvakalendri järgi detsembrikuu? Milliseid töid tehti vanasti detsembris?
Vastus: Detsembrikuu rahvapärased nimetused lähtuvad talve ning jõulude kui talvepühade saabumisest: jõulukuu või talvistepühakuu või talsipühakuu,  talviste-kuu, talipühakuu. Toomapäevaga algavad suured ettevalmistused saabuvateks jõulupühadeks. Kogu maja tuli korda teha, tolm ja praht toast välja pühkida, sest muidu on järgmine aasta laisk ja räpane. Laiskuse eemalepeletamiseks meisterdati ka vanadest riietest ja õlgedest Tahma-Toomas.
_____________________________
2. Millised olid rahvakalendri järgi olulisemad tähtpäevad detsembrikuus? Millised olid keelud detsembrikuu tähtpäevadel?
Vastus: 6. detsember – nigulapäev; 13. detsember – luutsipäev; 21. detsember – toomapäev; 24. detsember – jõulud; 26. detsember – tabanipäev ehk tehvanusepäev ehk tehvanipäev; 28. detsember – süütalastepäev; 31. detsember – näärid. Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine. Mõlemad tegevused on seotud päripäeva liikumisega, mistõttu neid on seostatud päikese liikumisega. Rangelt oli keelatud puude raiumine ja nende kojutoomine
_____________________________
3. Millise Virumaa kihelkonna rahvalaul teatab “Kui kuulukse pühad tulema, tuuakse kuldsed kuused tuppa, kased valged kambrisse”?
Vastus: Kadrina kihelkond
_____________________________
4. Kellele olid vanal ajal mõeldud jõulupuud ja -peod? Millal levis see komme seltsidesse ja töökohtadesse?
Vastus: Varem olid jõulupuud ja –peod mõeldud ennekõike vaestele, teenijatele ja lastele, siis 1880. aastatel hakati seltsides ja töökohtades korraldama täisakasvanute pidusid, mis erinesid varasemast mitte üksnes kinkide, vaid ka toitude, jookide ja muude tavade poolest.
_____________________________
5. Millega kaunistati vanasti (enne 19.sajandi lõppu) talutaret (äärelinna tubasid) jõulude ajal?
Vastus: Eestis toodi 19. sajandi lõpuni jõuluks talutarre ja samuti äärelinna tubadesse õled. Õlenukke valmistati ja nende abil suunati ebaõnn ja haigused eemale toomapäeval (Tahma-Toomas, Must-Toomas, Jõulu-Toomas), nääride ajal (nääritont, näärimees, näärinäkk
_____________________________
6. Kellele ja millal hakkas jõuluvana Eestimaal kinke tooma? Mis olid kingitusteks?
Vastus: Eestis on varem jõuluvanaga analoogilist rolli täitnud jõulusokk. jõuluvana. Eestimaal hakkas Jõuluvana kinke tooma 19. sajandi esimesel poolel. Varasematest jõulupidudest on teada, et kingitusi said üksnes teenijad ja lapsed. Sama kehtis pikemat aega kodudes. Kingid olid enamasti lihtsalt kuuse alla pandud.  Pere sai pere jõulukinkideks uusi rõivaid või jalanõusid. Perest peresse käisid jõulusandid, kellele heade soovide eest anti suupoolist.
_____________________________
7. Milliseid mänge mängiti jõulude ajal vanasti? Millistel päevadel jõuluajal ei tohtinud mängida?
Vastus: Jõulumängudena näeme esinemas eeskätt meeste osav usmänge ja jõukatsumisi, kuid ka mitmesuguseid laulumänge, maskeeritud kujusid jne. Mitte ainult oma koduses ringis pole mängitud, vaid mõnel pühal, eriti just keskmisel ja viimasel jõulupühal, on noorem ja osalt vanemgi rahvas kogunenud külades mõnda suuremasse talutarre, ka kõrtsidesse, kus siis mitmesuguste huvitavate mängude ja naljadega on endid lõbustatud ja pühi mööda saadetud.   Jõululaupäeval olid nii mõistatamine kui ka jutustamine keelatud.
_____________________________
8. Millistel päevadel käidi vanasti jõulude ajal teistel külas? Millal ei mindud külla (vana tava kohaselt)? Mida tehti, kui keegi siiski rikkus tava?
Vastus: Varem ei mindud külla jõululaupäeval ega esimesel jõulupühal. Seda on põhjendatud halbade kontaktide välistamisega, nii et ootamatule külalisele visati pastlad või pajalapid kaela ja soola või tuhka jälgedesse ning tehti muul viisil häbi
_____________________________
9. Mitu korda tuli süüa jõuluajal? Milliseid toite söödi?
Vastus: Jõuluõhtul peeti tavaliselt suur söömaaeg ja mitu väikest. Süüa tuli kas 12, 9, 7 korda, et viljasaak edeneks. Pereisa luges söögipalve ja õnnistas roogi. Jõulusöömaajal ei tohtinud rääkida ega naljatada. Jõululaual pidi toit seisma kogu öö.  Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid ( Jõuluvorstid tehti piirkonniti erinevalt , tavaliselt valged, s.o. vaid tangust ja sibulast). Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või ka kollane kringel (magusapoolne palmiksai safraniga). Levinud joogiks oli jõhvikatest valmistatud mahl. Jõuluputru viidi tingimata ka õue majavaimudele. Kui hommikuks kauss tühi oli, arvati, et majavaimud järgmisel aastal peresse heatahtlikult suhtuvad.
_____________________________
10. Mis või kes oli jõuluorikas?                                             
Vastus: Rituaalne jõululeib- jõuluorikas, seisis laual, kuid seda ei söödud, vaid säilitatud jõulu järel viljasalves ning jagati palahaaval künni- ja külvipäeval ning karjalaskmisel kõikidele pere loomadele. Jõululaud pidi olema nii küllane kui võimalik, sest sellega loodeti algavat aastat mõjutada. ____________________________

Allikas: http://www.folklore.ee/Berta/