Viktoriin “Meie Virumaa” septembrikuu vastused

1.  Kes on fotol? Kuidas oli ta seotud  Virumaaga? Millega on ta läinud Eesti kultuurilukku?

Vastus:  Fotol on Ferdinand Mühlhausen (1864-1944), koorijuht ja helilooja, kes on viisistanud üle 60 laulu, neist tuntuim „Vaikne kena kohakene“. Eripära on selles, et ta oli pime. Mühlhausenite pere kolis algul Salla külla, 19.saj. lõpul Rakkesse, kus Ferdinand hakkas kaupmeheks, võttis osa seltsi tegemistest, oli Rakke Haridusseltsi abiesimees. Nende kodumajale pandi 1969.a. mälestustahvel, millel ka laulu esimesed read “vaikne kena kohakene“.
_____________________________

2.      Kui palju on Virumaal parke koos parkmetsaga? Nimetage kolm suuremat. Kus asub see park (fotodel) kivimite ekspositsiooniga?
Vastus:  Virumaa koguteosea andmetel 92, kuid hiljem on arv muutunud (101). Suuremad on Palmse park  ja parkmets  (276,9 ha), Iisaku parkmetsa kaitseala  (144 ha) ning  Porkuni park, parkmets ja järv (95,8 ha). Saka mõisa pargis on on taastatud kaevikute liin ja rajatud kivimite ekspositsioon, kus on võimalik saada ülevaade erinevate ajastute kivimitest.
_____________________________

3.  Kus asub see hoone pildidl? Mille poolest on see ajalukku läinud? Mis on tänapäeval selles hoones?

Vastus:  See hoone ( välisilme säilinud) asub Narvas, kus on tänapäeval Narva Vanalinna Riigikool.

Hoones asus vanim Narva õppeasutus – poeglaste gümnaasium. Hoone ehitati juba 18.saj., kuulus kaupmeestele ja viimasena Narva komandandile, kelle käest osteti hoone ära  kreiskooli jaoks. Kool on kandnud aegade jooksul erinevaid nimesid, alates 2000.a. töötab Narva Vanalinna Riigikool (keelekümblusega).

_____________________________

4.      Nimetage, millal, kus ja mis teemal toimusid folkloorifestivalid Viru Säru.
Vastus: Folkloori säilitamiseks toimus Lahemaa rahvuspargi 15. Sünnipäeva tähistamiseks 1986.aastal Palmse mõisas esimene  Viru Säru, mida hiljem nimetati – protestisäruks,. Järgnesid:  1987- Palmse – ohusäru; 1989 – Palmse – ripatssäru;  1990 – Palmse – põhjasäru; 1992 –  Palmse – invasäru;  1995 – Vihula – muutuste säru; 1997 – Vihula – jõu ja osavussäru;  2000 – Vihula – naljasäru; 2003 – Palmse – kiigesäru; 2006 – Vihula – armusäru ja 2008 – Jäneda – rahasäru.
_____________________________

5.      Miks, millal ja kus toimusid sõbra- või kilulaadad? Millises muuseumis on sõbrakaubanduse teemaline ekspositsioon Virumaal?

Vastus:  Esimesed teated sõbrakaubandusest Eesti ja Soome vahel pärinevad 1300. aastatest, mil Viiburi kandi talupojad käisid Tallinnas ja Virumaa väikesadamates. Soome talupojad purjetasid Mahusse ja Toolsesse ka 1431. ja 1437. aastal. O.W.Masing kirjutab 1825.a. nädalalehes Kunda ja Mahu silgulaatadest.

Peamised kauplemiskohad  on olnud Kunda ja Mahu, Toolse, Vergi, Võsu, Käsmu. Lisandusid ka Purtse, Vainupea, Ontika, Narva-Jõesuu, Letipea. Esimese Eesti Vabariigi ajal sõbrakaubandus taandus, jäi veel Purtse, Mahu ja Kunda. 1939.a. viimased paadid, II maailmasõda lõpetas selle ajaloolise nähtuse.

19. – 20.saj. olid tähtsad salakaubanduse artiklid sool ja viin.

Viru-Nigula muuseumis on sõbrakaubanduse teemaline ekspositsioon ja Lüganuse vallas Liimala külas Tulivee keskus, kus on salapiirituse vedamisega seotud ekspositsioon.

Sõbrakaubanduse traditsiooni on viimastel aastakümnetel püütud taastada, laadad on toimunud Mahus ja Kundas. (A.Veetamm „ Üle mere sõprus“, H.Elstrok „Sõbrakaubandus“.)