Aitäh vastuste eest.

Viktoriini „Meie Virumaa“  maikuu küsimustele saatsid head vastused Liisa Digmann, Aime Kinnep, Liis Lõune, Arne Timm, Ilor Teeväli, Reet Markin, Eneli Birnbaum ja perekond Allikalt.

Eriti paistis silma põhjalike vastustega Ilor Teeväli, kel oli lisada uusi fakte. Suur tänu, tema saab lisaauhinna.

Huvitav, et raskusi tekitas vastajatele Karl Ernst von Baeri küsimus, ainult mõned teadsid tema seost ka Lasila mõisaga.

Seekord saavad auhinnad (Ingrid Rüütli kogumik “ Virumaa laule ja lugusid“) Liisa Digmann ja Liis Lõune.

 Edu juunikuu viktoriinil.

Viktoriin “Meie Virumaa” maikuu vastused

  1. Nimetage, mis hooned on fotodel. Kus need hooned asusid (asuvad)?

Vastus:  Nr 1 Malla mõisahoone, põles 2018.a, nr 2 Narva-Jõesuu kuursaal, õhiti 1944. a, säilinud tiivas tehti 1950. aastatel ümberehitusi. 1990. aastate alguses hoone põles, nr 3 Jõhvi mõisahoone, hävis 1944 nr 4 Arkna mõisahoone, praegu korrastamisel.

……………………………………………………………………………………………………………………………………….

  1. Nimetage viis linnamäge, kus olid ristisõdade-eelsed linnused Virumaal. Millist linnust kutsutakse Veskikantsiks? Kus asub?

Vastus : Alulinn , Kalina soolinnus, Karitsa Juprimägi, Kloodi Pahnimägi ja Sadulamägi;  Nurkse, Koila, Kongla, Narva Joaaru,Toolse ja Mäeotsa linnamägi, Pada linnus (I ja II), Punamäe linnus, Purtse Tarakalda linnus, Purtse Taramägi;  Vihula, Roela, Rakke  ja Tammiku linnamägi (Rahaaugumägi), Tarvanpää linnus,Toolse Ussimägi, Varangu linnus – Veskikants. Virumaa on üks suurema linnuste arvuga muinasmaakondi Eestis.

…………………………………………………………………………………………………………………

  1. Millal ja millega tegeles Johann Diedrichsteini Vinni asutus?

Vastus:  Sihtasutuse loojateks olid Vinni mõisa omanik Johan Diedrich von Rennenkampff ja tema abikaasa Jacoba-Charlotta (sünd Tiesenhausen). 23.01.1775 pärandas J. D. von Rennenkampff Vinni mõisa loodavale aadlitütarlaste koolile ja pansionaadile. Sihtasutust pidas ülal Eestimaa rüütelkond. Tegutses aastatel 1793-1915 vaesunud aadlisoost tütarlastele seisusekohase kasvatuse ja hariduse andmiseks. Pärast I maailmasõda avati Vinni mõisas sihtasutuse poolt ülalpeetav saksakeelne kodumajanduskool. 1922. a reorganiseeriti majapidamiskooliks.  1929.a  Vinni kodumajanduskooliks.  Kool ja sihtasutus lõpetasid tegevuse 1939. a.

……………………………………………………………………………………………………………

  1. Millal ja mitme kaitseala baasil loodi Alutaguse rahvuspark. Missugused olulised, kõrge kaitseväärtusega loodusmaastikud jäävad rahvuspargi aladele? Kes on Alutaguse rahvuspargi sümbolliigiks? Nimetage, milliste liikide ränne toimub läbi Alutaguse Eesti ja Venemaa vahel.

Vastus: Alutaguse rahvuspark moodustati 2018. aastal 11 kaitseala – Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala; Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Iisaku, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala ning Narva jõe ülemjooksu hoiuala – põhjal. Rahvuspargis elutsevad kaljukotkad, rabapüüd ja muud liigid. Läbi Alutaguse kulgevad paljude liikide, sh hundi, karu ja ilvese ränded Eesti ja Venemaa vahel. Alutaguse rahvuspargi sümbolliigiks on kalakotkas.

…………………………………………………………………………………………………………………..

  1. Nimetage aegade kõige tuntum loodusteadlane, kes on seotud Virumaaga. Millise kohaga?

Vastus: Karl Ernst von Baer sündis 1792 Piibe  mõisas (praegu Väike-Maarja vald), lapsepõlves elas Lasilas lelle Lasila mõisa omaniku Karl Henrichi peres, 1834-1866 juhtis lisaks teadustööle ka Piibe mõisa majandust. Külastas Kiltsis Krusensterni, Avandusel Fr. Lütket, Roelas F. Wrangelli. Lasilas puutus ta lapsena kokku loodusega, kuulis lugusid geograafiast, loodusest ja astronoomiast. 1976.aastast mälestuskivi Lasila mõisa ees tiigi kaldal. Mõisahoone tornis on Baeri tuba.

…………………………………………………………………………………………………………………………….

  1. Nimetage, millised tööriistad on fotodel. Millise töö juures neid kasutati? Kas ja kus kasutatakse veel tänapäevalgi?

Vastus: Nr 1 -kedervars, ürgne kedramisvahend,  nr 2 sari, suur viljatuulamissõel,  nr 3-linahari, ropsitud linade sugemise riist, nr 4- võikirn, kasutati enne võimasinat.

…………………………………………………………………………………………………………………..

  1. Millega on järgmised isikud  end Virumaa kultuurilukku jäädvustanud, nimetage tegevus ja koht Virumaal, millega nad olid seotud. Kellel neist on sel aastal 420.sünniaastapäev, kellel 130. sünniaastapäev?

Vastus:

a) Heinrich Stahl  (u 1600 Tallinn – juuni 1657 Narva) koostas Virumaa praostina  eestikeelse esimese “Käsi- ja koduraamatu” ja 1637. aastal esimese eesti keele grammatika reeglistiku (Stahli grammatika), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Teenis Kadrina kirikus 1633-1636, kiriku seinal mälestustahvel.

 

b) Nigol Andresen (ametlikult kuni 1940 Nikolai Andresen,sünd 1899 Avido Haljala vald)

oli eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik. Lõpetas 1918.a. Rakvere Õpetajate Seminari.   Töötas 1918-19 Narva-Jõesuu II algkoolis, 1919-20 Rakvere II algkoolis ja Rakvere Tütarlaste gümnaasiumis.

 

c) Lui Lätt (29. 12. 1902 – 1950) oli eesti kunstnik ja pedagoog. Sündis Saksis, õppis Rakvere Õpetajate Seminaris, töötas pedagoogina Aa Algkoolis, 1932-1944 Sonda Algkoolis ja Saksi . Suri Porkuni järve lähedal.

 

d) Nikolai Karl Adolf Anderson (24. 09 1845 Kulina – 9. 03 1905 Narva) oli baltisaksa filoloog. Ta oli Kaasani ülikooli soome-ugri keelte professor, töötades sellel ametikohal 1894–1905.

 

e) Julius Mark (27. 03 1890 Idavere, Haljala kihelkond – 2. 03 1959 Washington) oli eesti keeleteadlane. Idaveres Kustu talus mälestustahvel. Tema algatusel võttis Õpetatud Eesti Selts töökeelena kasutusele eesti keele. Sel aastal on 420.sünniaastapäev  Heinrich Stahl`il ja 130 sünniaastapäev Julius Mark`il.  ……………………………………………………………………………………………………………………………….