Aitäh vastuste eest. 

Viktoriini  „Virumaa ja virulastest“  head vastused saatsid Aime Kinnep, Reet Markin, Ilor Teeväli ja Arne Timm. Silma paistis oma põhjalike ja uut teavet pakutavate vastustega Ilor Teeväli.

Loosi tulemusel saab selle kuu viktoriini heade vastuste  eest auhinna Arne Timm.   

Jätkame märtsis viktoriini eesti keele teemadel. Keelekuu küsimusi aitasid koostada Kaja Toikka, Kristen Suokass, Anne Nurgamaa, Tiiu Uusküla ja Sirje Võsa.

Järgnevatel kuudel jätkame juba koostööpartnerite küsimustega erinevatel teemadel ja kohtadest.

Hääd nuputamist.

Viktoriini “Virumaast ja virulastest”

Veebruarikuu vastused

  1. Millal tähistati rahvakalendri järgi esimest naistepüha? Mis töid võis teha sel päeval ja milliseid peale seda? Millal on veel teised naistepühad aasta jooksul?

Vastus: Esimene naistepüha aastas on küünlapäev, 2. veebruar, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine.  Algas kanga-kudumine, tehti küünlaid, kõrtsis sõlmiti nn mokalaadal teenistuslepinguid, palgati sulaseid ja tüdrukuid, samuti suviseid hooajatöölisi. Soositud olid õmblustööd, ka kõrvetati künnihärgade sarvi, et härjad ja nende sarved oleksid kündmisel tugevad.  Keelatud oli ketramine. Naistepühad olid veel: vastlapäev; 25. märts -paastumaarjapäev (punajoomine);  23.aprill- jüripäev (lüpsikute turrutamine;  suvisted; 2. juuli -heinamaarjapäev (naised ei teinud tööd); 15.august- rukkimaarjapäev (värvitaimede korjamine); 8.september -ussimaarjapäev; 25. november  -kadripäev.

—————————————————————————————-

  1. Kus asuvad järgmised Virumaa looduslikud pühapaigad.

Vastus:
a) kolme kuninga kivi – ohvrikivi, arheloogiamälestis asub  Käsmu – Haljala tee ääres, kakuvälja ja Villandi külade vahel;
b) silmaallikad:  Purtse Silmaallikad (ka ohvriallikad) Lüganuse vallas Purtse külas ; Koila linnamäe allikas (Silmaallikas, Püha allikas) Viru-Nigula vallas Koila linnamäe juures Padaorus;  Laanemõisa Silmaallikas – Rakvere vallas Karivärava külas;  Mõdriku Silmaallikas Vinni vallas Vetiku külas;  Ilumäe Silmaallikas Lahemaal Haljala vallas Ilumäe külas Kõnnu mäel; Samma Silmaallikas Viru-Nigula vallas Samma hiies; Lavi silmaallikas Vinni vallas Lavi külas.
c) naiskivi –  püha kivi Unukse külas (Viru-Nigula vald)

——————————————————————————————-

  1. Nimetage kihelkonnad, kus on ülesmärgitud kõige enam ja kus kõige vähem hiisi. Nimetage kaitse all olevad pühapuud Virumaal ja nende asukohad.

Vastus: Enim on hiisi Mahu kihelkonnas( Maavalla Koja andmetel 17, kuid Pühapaikade andmekogu andmetel 21) ja kõige vähem Iisaku kihelkonnas (2).

Tuntumad: Kuremäe püha tamm ja Kalina ohvritamm (Alutaguse vald), Ilumäe hiiepärn ja hiie-niinepuu ( Haljala vald), Kallukse mänd Vaiatus (Kadrina vald), Kiltsi Järvepära pärnad ( Väike-Maarja vald), Laekvere mänd ja Põlula pühamänd Lavi külas (Vinni vald) Puru Riia-Võhma tamm  Puru külas ja Tammiku hiietammed Pauliku külas Jõhvi vald), Meriküla mänd ( Šiškini mänd) Narva-Jõesuu linn,  Hiiemäe ohvripärn  Purtses (Lüganuse vald), Samma Tammealuse tamm (Viru-Nigula vald)

——————————————————————————————–

    • 5.Täienda vanasõna? Millise Virumaa kihelkonna vanasõnad need on?
  • a) Ära räägi rohkem, kui võid teisele ….
  • b) Head sõbrad ikka oma …
  • c) Sõpru saad, kui sinul nendele anda on, vaenlasi, kui …
  • d) Ahne kibab, ahne kabab, ahne sööb ……
  • e) Laisk vahib pääva silmi, virk vahib …….

Vastus:
a) …suu sisse öelda  (Simuna khk)
b) …nahka nülivad   (Kadrina)
c) …neilt midagi tahta tahad  (Viru-Nigula khk)
d) …ka, mis ei kõlba   (Iisaku khk)
e) …töö silmi   (Viru-Nigula khk)

——————————————————————————————–

  1. Mõista, mõista, mis see on. Nimetage vastused. Millisest Virumaa kihelkonnast on järgmised mõistatused.

Vastus:
a)  maja põleb   (Väike-Maarja khk)
b) vähk (Haljala khk)
c) kass (Iisaku khk)
d) habe ( Rakvere khk)
e) sepalõõts  (Viru-Jaagupi khk)

——————————————————-