Veebruarikuu viktoriiniküsimused ja vastused
1. Milliseid nimetusi kandis rahvakalendri järgi veebruarikuu?
Vastus: Küünlakuu, hundikuu, radokuu(Setomaal), tuisukuu, vastlakuu. Ka külmakuu, lumekuu, pudrusöömise kuu, lihaheitekuu.
2. Millised olid rahvakalendri järgi olulisemad tähtpäevad veebruarikuus? Millised olid keelud veebruarikuu tähtpäevadel? Milliseid toite söödi neil päevil?
Vastus:
2.02 küünlapäev(pudrupäev), söödi odratangu ja -jahu putru, seapead, seajalgu, seakülge. Naiste püha, joodi punast veini. Keelatud oli ketramine.
9.02. on luuvalupäev, siis ei tantsitud, joostud ega tehtud rasket füüsilist tööd.
14.02. Valentinipäev.
22.02 talvine peetripäev ( Hiiumaalt ja Läänemaalt teated). Kõlistati kette usside ja metsloomade peletamiseks.
Vastlapäev, mis alati on noorekuu teisipäeval. Söödi ubade või hernestega keedetud seajalgu. Hommikul oli vastlapuder(tangupuder). Küpsetati leiba ja kakukesi. Keelatud oli ketramine, tule süütamine ja külas käimine.
Tuhkapäev on vastlapäevale järgnev päev. Söödi jahuputru ja pannkooke. Keelatud on juuste kammimine ja villatööd.
24.02 Madisepäev, söödi tanguputru ja kartulit. Ei tohtinud süüa herneid, ube, kapsaid. Keelatud oli teravate asjade kasutamine, nõelumine ja õmblemine.
29.02 on liigpäev, õnnetu päev. Sellel päeval ei soovita kohta vahetada.
3. Millal on sel aastal vastlapäev ja tuhkapäev? Mida tohtis ja mida mitte neil päevil teha vanade tavade kohaselt?
Vastus:
25.02 on vastlapäev, söödi seajalgu, hernesuppi, soolaube, vastlakukleid.Seajalast tehti vastlavurri. Käidi vastlaliugu laskmas, mida pikem liug, seda pikemad linad kasvavad. See on naistepüha, naised võisid kõrtsi minna. lõigati juukseid, 7 korda pidi pead kammima.
26.02 on tuhkapäev, siis algab suur paast, mis kestab ülestõusmispühadeni. Ärgata tuli varakult, aga kaua ei tohtinud üleval olla. Keelatud oli tule süütamine ja juuste kammimine. Ei soovitatud külas käia ja lambaid niita.
4. Kuidas on Eduard Wiiralt seotud Virumaaga?
Vastus: 1909-1914 elas Varangul, kus ta isa töötas mõisavalitsejana. Varangul oli tema teiseks suureks huviks sportimine. Eriti vaimustunud oli ta Georg Lurichist. Nii tegeles ta ka ise aktiivselt raskejõustikuga. 1918. aastal kolisid Wiiralti vanemad Liigvalla külla, Väike-Maarja valda. Seal joonistas Wiiralt mitu portreed vanaisast Jüri Assarist. Wiiralt on maalinud samuti portree Lääne-Virus sündinud ja sirgunud Eesti kuulsat kunstnikku Kristjan Rauda. Hiljem elati Väike-Maarja khk. Lammaskülas Rakke vallas.
Rakveres sündinud graafik Hando Mugasto õppis Pallases Eduard Wiiralti juures.
5. 4. märtsil 155 aastat tagasi sündis Simuna kihelkonnas Muuga mõisas mees, kellest kasvas tutntud kirjanik, diplomaat ja ajakirjanik. Ta ei lõpetanud kunagi oma haridusteed, elas ligi 20 aastat võõrsil ja on tänaseni enim kirjutanud eesti kirjanik. Ühte tema tuntuimat teost on nimetatud kaasajal Eesti esimeseks erootiliseks romaaniks. Kellest on jutt? Millist romaani on nimetatud esimeseks erootiliseks romaaniks? Milline romaan jäi aga lõpetamata?
Vastus: Eduard Vilde sündis Pudivere mõisas, Avanduse vallas ja lapsepõlv möödus Muuga mõisas, kus ta isa töötas aidamehena. Eesti esimene erootiline romaan oli “Mäeküla piimamees”. Lõpetamata jäi romaan “Rahva sulased” ( Looming 1934/1–3)
6. Kuidas on olnud Voldemar Panso seotud Virumaaga?
Vastus: Voldemar Panso vanaisa talu Assamalla läheduses Koiduküla põhjaosas Palgimetsa servas Otsa talu (nüüd valli talu) o, kus on Kalevipoja poolt huntide pihta visatud kivi.
Panso abikaasa Mari-Liis Küla töötas 1952-1955 Rakvere teatris peakunstnikuna.
7. Nimetage vähemalt viis riigimeest, kes olid seotud Virumaaga esimese Eesti Vabariigi ajal. Kellele neist on rajatud mälestusmärgid Virumaale?
Vastus: Otto August Strandman, Konstantin Päts, Julius Friedrich Seljamaa, Juhan (Johann) Kukk , August Traksmaa, Jaan Anvelt, Aleksander Tõnisson, Kristjan Kaarna, Mihkel Juhkam , Peeter Põld, Karl Johannes Terras, Jakob Westholm, Nikolai Reek jt
Mälestusmärgid Virumaal: Otto August Strandman, Juhan (Johann) Kukk , Aleksander Tõnisson, August Traksmaa .
8. Kes oli Ando Eskola? Kuidas oli ta seotud Eesti Vabadusõja ja Virumaaga?
Vastus. A. Eskola oli vabadussõjas 1. Soome vabatahtlike salga 1. kompanii ülem. Ajalukku on läinud Narva vallutajana. K. Päts andis Anto Eskolale aunimetuse Narva vallutaja.
9. Mitu Vabadussõjale pühendatud mälestussammast on tunnistatud ajaloomälestiseks?
Vastus: Kultuuriministeeriumi 2003.a andmetel 98. Fotodel Virumaa Vabadussõjale pühendatud mälestusmärgid:
Viru-Nigulas, Vabadussõja mälestussammas
Rägaveres, lahingu mälestussammas
Hugo Jürgensoni mälestussammas Toilas
Järve lahingu mälestussammas Kohtla-Järvel Kalevlaste mälestuspargis.
_____________________________
10. Mõista, mõista, mis need on. Mis kihelkonnast on järgmised mõistatused:
Vastused:
a) Vänt(vokil) Vaivara
b) Lapse nina natas, Jõhvi ja nina peas Vaivara
c) Künnimees härgadega, Viru-Nigula
d) Kaevuvinn, Väike-Maarja
e) Sepalõõts, Viru-Jaagupi
f) Linnupuu, mesipuu, Vaivara, Iisaku, Jõhvi, Simuna.