Foto: Aleksander Ragni

Virumaa noorte käsitöönäitus Rakveres on avatud

4. detsembril avati 1. Virumaa noorte käsitöönäitus Rakveres Kaurikooli õpilaste esinemisega Peep Pihlaku juhendamisel. Oma avasõnad ütlesid instituudi poolt Kaja Toikka, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi poolt Kersti Loite ja käsitööõpetajate poolt Anu Õunap.

Näitus oli enne kuu aega Jõhvis, nüüd on võimalus uudistada noorte väga erinevaid  töid keskraamatukogus 1.korrusel. Ka neil on huvitav, kes enne olid Jõhvis näitust näinud, sest hooned on erinevad ja tööde paigutus annab hoopis teise emotsiooni.

Töid on rohkesti, pea 500 tööd 260 õpilaselt 22 koolist, juhendajaid on olnud 32.

Näitusel saab iga külastaja märkida ära oma lemmiktöö külalisraamatusse või sedeliga. Näituse lõpetamisel antakse välja publiku auhind, lisaks on ka mitmete sponsorite poolt kinkekaardid.

Näitus on avatud aasta  lõpuni raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Näituse ettevalmistamisel ja ülespanekul olid suure töö tegijad Jõhvis Inna Tolsa, Ülo Mammon, Kärt Kask, Tiia Linnart  ja raamatukogu töötajad, Rakveres aga Anu Õunap, Maarja Piir, Mare Pluutus, Riina Orgus, Krista Strauss, Kadi Inno  ja raamatukogu töötajad.

Suur tänu kõigile, kes aitasid sellele esimesele ülevirumaalisele näitusele kaasa.

Aitäh, Jõhvi Keskraamatukogu, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, IVOL, VIROL, Kultuurkapital, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Selts ning Eesti Politseimuuseum.

Virtuaalnäitust on võimalik vaadata alates 10.detsembrist instituudi kodulehel.

Vaata fotosid avamisest siit

Valmis e-kogumik  noorte kodu-uurimistöödest

2019. a ülevirumaalisele noorte kodu-uurimiskonkursile esitatud tööde kokkuvõtetest. Avaldatud on 34 õpilase töö kokkuvõtted.  Kogumiku toimetas ja kujundas Eve Kangur.

Loodame, et kogumik aitab noori ja juhendajaid oma teemade valikul ja uurida edaspidi eelnevate tööde materjale.

Töölehed ja õppemängud said kokku pandud uude e-kogumikku

Taas sai kokku kogutud üle poolesaja töölehe ja õppemängu, mis nüüd koos e-kogumikus, millega saab tutvuda instituudi kodulehel.

Kogumiku koostajad loodavad, et kogutud materjal ja käesoleva kogumiku töölehed leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes oma kultuuriloo tutvustamisel, saades neist uusi ideid oma töölehtede koostamiseks.

Ootame ka edaspidi õpetajatelt ja teistelt Virumaa kultuuriloo huvilistelt kaastöid, et rikastada Virumaa kultuuriloo õppevara õpetamiseks ja õppimiseks. Laekunud töid saab ka täiendavalt avalikustada.

Kogumiku koostamisel oli ka sel korral oluline osa Rakvere Kolledži ja Narva Kolledži õppejõul Lehte Tuulingul, kes juhendas ja koolitas töölehtede koostajad, varustas neid ka metoodiliste soovitustega. Kogumiku valmistamisele aitasid kaasa oma asjakohaste nõuannetega Kadri Vahula ja Tea Välk, kogumiku kujundas Eve Kangur.

Töölehtede kogumiku koostamist aitas Viru Instituudil rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm ja Kultuurkapital.

Head töölehtede kasutamist ja uute koostamist!

 

Narvas tehti kokkuvõtteid Virumaa kultuurilooliste töölehtede-mängude kogumisest

Mitmete õpetajate ettepanekul hakkas MTÜ Viru Instituut 2013.aastal koostama õppekava “Virumaa kultuurilugu”, abistamaks üldhariduskoole, haridus- ja kultuuriasutusi Virumaa kultuuriloo õpetamisel. Koostatud Virumaa kultuuriloo õppekava on laiem, selle alusel saab siduda teemasid kihelkondade ja oma kodukoha kultuurilooga, planeerimaks ajaloo- ja kultuuriretki ja muid tegevusi ka teistele.

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta.  2018.a lõpul kutsus  instituut taas algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega, juurde oodati ka mänge.

Saabus  21 õpetajalt, neist kuus ühistööd,  ja kahelt õpilaselt 49 huvitavat tööd, sealhulgas 16 erinevat mängu Virumaa teemadel.

Kokkuvõtete tegemiseks ja autorite  tunnustamiseks saadi novembri alguses kokku Narva kolledžis, kus mitmed autorid tutvustasid oma töid. Lisaks tutvuti ka kolledži ja Narva linnaga, arutati ühistegevuse võimalusi lähiaastatel lasteaedadega Virumaa tundmaõppimisel. Oli tore ja huvitav päev , kus olid lõimitud mitmed erinevad tegevused.

Aitäh, õpetajad Ester Piht ja illa Õun (Tapa lasteaed Pisipõnn), Sirje Illopmägi (Kohtla-Järve lasteaed Lepatriinu), Eda Kiili ja Heli Lauk (Kunda lasteaed Kelluke), Julia Saikonen, Niina Širjajeva, Olga Letohho, Irina Irõškina, Tatjana Lapõnina ja Julia Belova (Sillamäe lasteaed Jaaniussike), Svetlana Astahhova  ja Larissa Anufrijeva (Narva lasteaed Põngerjas), Tatjana Moskovtseva (Kohtla-Järve lasteaed Karuke), Olga Leontjeva, Nutsa Orlik ja Svetlana Ennuksen (Kohtla-Järve lasteaed Tareke), Eha Sindonen (Rakke lasteaed), Maret Kalvet (Mäetaguse lasteaed), Jevgeniya Terehhova (Narva lasteaed Käoke), Irina Gritsinenko õpilaste Violetta Mjagkova ja Daniil Savitskiga (Tammiku põhikool).

Kogutud tööd avaldatakse instituudi kodulehel detsembris, varasematega saab tutvuda  https://viruinstituut.ee/virumaa-kultuurilugu/ ja  https://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/

Kogumiku koostajad loodavad, et kogutud töölehed ja mängud leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes, saades neist uusi ideid oma õppematerjalide koostamiseks.

Ootame ka edaspidi õpetajatelt ja teistelt Virumaa kultuuriloo huvilistelt kaastöid, et rikastada Virumaa kultuuriloo õppevara õpetamiseks ja õppimiseks. Laekunud töid saab ka täiendavalt avalikustada.

Kogumiku koostamisel oli ka sel korral oluline osa Narva Kolledži õppejõul Lehte Tuulingul, kes juhendas ja koolitas töölehtede koostajad, varustas neid ka metoodiliste soovitustega. Kaasa aitasid oma asjakohaste nõuannetega Kadri Vahula ja Tea Välk, kogumiku kujundas  Eve Kangur.

Töölehtede kogumiku koostamist aitasid Viru Instituudil rahaliselt toetada Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

Fotod Narva päevast  esitas Tapa lasteaed “ Pisipõnn“

Valmis kogumik „Viru keel ja jutud 2019“

Valmis kogumik „Viru keel ja jutud 2019“ selle aasta kogumisel laekunud töödest virulastest tegemistest ja viru keelest.

Seekord on ka katkendeid Lasila ja Haljala  kooli noorte teemakohastest uurimistöödest naljadest.

Suur tänu kõigile saatjatele.

Kõige enam töid tuli Viru-Järva piirilt Sirje Võsa eestvedamisel, sealhulgas ka varem kogutud materjale Anne Raava ja Elle Kivisoo poolt. Teist aastat järjest on saatnud lugusid ja sõnu Miila külast Meeli Müller, kaasates ka kirjutama Reet Kasepuu. Oma lood esitasid ka viru keelega aktiivsemalt tegutsejad- Kaja Toikka ja Kristen Sukass.

Rõõmustav, et juurde on tulnud uusi kirjutajaid Viru-Nigulast, Kadrinast, Lüganuselt, Ulvist ja Rakverest. Pikema aja jooksul kogunud lugusid saatis Viru-Nigulast Heili Tarjan.

Katkenditega kõigist neist lugudest saate tutvuda meie kogumiku kaudu. Kogumiku pani kokku ja kujundas Eve Kangur.

Head lugemist ja uute sõnade või lugude saatmist instituudile ka tulevikus.

Kogumikuga on võimalik tutvuda siit.

Otselink pdf-failile on siin

Praktiline muuseumipäev

24. oktoobril toimus 2. muuseumipäev väikemuuseumide esindajatele ja kodu-uurijatele Virumaa muuseumides.

Osalejad tutvusid Kertu Karuse  saatel Rehbinderi majas olevate näitustega. Muuseumi töötajad Pilvi Põldma,  Eve Einmann ja Signe Lintrop andsid mitmekülgset infot   museaalide dokumenteerimise vajadustest ja võimalustest väikemuuseumis, museaalide märgistamise, pabermaterjali vastuvõtmise ja säilitamise kohta.  Kokkuvõtteks tehti rühmades ka läbi praktiline töö museaalide dokumenteerimise kohta. Huvipakkuv  oli  kohtulabori ja muuseumi hoidlate külastus.

Kohalolijad tegid ettepanekuid järgmise aasta koostöö kohta, rõhutades vajadust just selliste infopäevade osas, kus saab tutvuda kohapeal muuseumi tegevusega ning näpunäiteid praktiliste tegevuste osas.

Tänati ka selle aasta viru keele lugudest tublisid kirjutajaid. Head tööd saatsid Sirje Võsa, Meeli Müller, Reet Kasepuu, Heili Tarjan, Anne Raava ja Elle Kivisoo, lisaks helilindid Enn Laansalu.

Suur tänu SA Virumaa Muuseumid selle huvitava ja rohke praktilise informatsiooniga päeva eest.

 

 

Tulekul esimene üle-virumaaline noorte käsitöönäitus

4. novembril avatakse Jõhvi keskraamatukogus esimene üle-virumaaline noorte käsitöönäitus, kus kõik Virumaa koolid võivad esitleda oma töid.

Näituse eesmärgiks on märgata Virumaal käsitööga tegelevaid koolinoori, tunnustada ja esile tõsta neid, kes peavad oluliseks ning arendavad meie käsitööd.

Näitusele valitakse  paremaid ja huvitavamad  tööd vabal teemal. Soovitatavalt  seotud Virumaaga, oma kodukohaga.

See näitus on ka mingil määral katsetus tulevikuks, kas ja kuidas toimib koostöö selles valdkonnas. Veel mõned aastad tagasi  toimusid maakondlikud näitused ja esitleti töid üleriigilistele näitustele. Ehk õnnestub tulevikus korraldada periooditi Virumaa näitusi erinevates kohtades, tutvustamaks noorte käsitöid.

Sel aastal toimuvad näitused novembris Jõhvis ja detsembris Rakveres, samal ajal on instituudi kodulehel ka virtuaalnäitus (info kodulehel https://viruinstituut.ee/ulevirumaalise-noorte-kasitoonaitus/.

Näitusel valitakse välja ka parimatest parimad tööd, neid tunnustatakse. Korraldajad loodavad leida nende hulgast ka midagi, mis sobiks noorte poolt viru meeneks, märgiks.

Näitus saab teoks Viru Instituudi, Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi ning mõlema maakonna käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajate aineühenduste eestvedamisel, Jõhvi ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu abil.

Toetavad Kultuurkapital ja mõlema  maakonna omavalitsuste liidud.

 

Kokkuvõte ülevirumaalise noorte kodu-uurimiskonkursi ja konverentsi tulemustest

2019. aastal esitasid  oma õpilaste töid kodu-uurimiskonkursile kolmteist Virumaa kooli. Osalevate koolide arv on küll mõne võrra väiksem eelmisest aastast, kuid õpilaste arv on jäänud samaks.  Kahjuks vähenes just osalevate maakoolide arv. Vähenema hakkab ka gümnaasiumiõpilaste osalemine. Samas lisandusid uute koolidena Narva keeltelütseum, Kiviõli vene kool ja Rakvere eragümnaasium, ka mõned uued juhendajad mitmest koolist. Traditsiooniliselt on rohkesti esitanud oma õpilaste töid Külli Heinla Haljala koolist, Evelin Tiiter Kadrina keskkoolist, Maie Nõmmik Tamsalu gümnaasiumist ja Tiina Rumm Lasila koolist. Tänavu on rohkesti õpetaja Siiri Kanarbiku õpilaste töid Simuna koolist. Juba teist aastat osalevad endise Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetaja Oksana Nazarova  ja Tapa gümnaasiumi õpetaja Elle Kivisoo oma õpilaste töödega. Lasila põhikool oli sel aastal oma kolme juhendajaga kõige tublim, sest  teistest oli üks või kaks juhendajat. Uusi ja  noori juhendajaid on visalt juurde tulemas, vaatamata sellele, et isegi traditsiooniliste uurimistööde kõrvale on tulnud uute teemadega ja digilahendustega  uurivaid loovtöid.

Hea on tõdeda, et tööde kvaliteet on ühtlustunud, nii jõuavad juba teised Virumaa koolid väga heale tasemele traditsiooniliselt heade  (Kadrina, Haljala ja Tamsalu)  koolide õpilastööde kõrvale.

Oluliselt on laienenud tööde temaatika – töid on naljadest, kodumaja, -paiga ja kooli ajaloost, vanavanematest ja noorte väärtushinnangutest tuulegeneraatorite, õiglase kaubanduse ning linna õhu saastatuseni. Esmakordselt on kolm filmi, neist üks õppefilm. Juba teist aastat on ka viktoriin ja kodukandi aabits. Tänu algklasside õpilastele on rohkesti ka loovtöid, sealhulgas käsitsi kirjutatud. Algklasside õpilaste aktiivsus annab lootust, et ka tulevikus saab olema Virumaalt loov-ja uurimistöid, mida avalikkusele tutvustada.

Tänavune konverents toimus Kohtla-Nõmmel nii maa peal kui maa all.

36 esitatud tööst kandsid noored ette 18 tööd Kohtla-Nõmme koolis, lisaks esinesid oma kodulooliste ettekannetega nii Kohtla-Nõmme kui Illuka kooli õpilased. Peale lõunat külastati Eesti Kaevandusmuuseumi. Päeva lõpul tunnustati kõiki noori kodu-uurijaid huvitavate ja heade tööde eest, tõsteti esile koostööpartnerite abiga omanäolisemaid töid.

MTÜ Õpetaja Autähis tunnustas omalt poolt õpetaja elu jäädvustamise eest Tapa Gümnaasiumi õpilast Toomas Joosua Kivisilda ( töö “Arsi Aarma kultuuripärand oma õpilastele“, juhendajad Elle Kivisoo ja Külvi Kivisild).

Iisaku Kihelkonna Muuseum andis oma auhinna Narva Keeltelütseumi õpilaste Artjom Jefimovi ja Jelizaveta Suvorova dokumentaalfilmile “Kreenholmi asula Narva linna lähistel“, juhendaja Irina Lahtarina.

Lisaks said neli noort publiku auhinna konverentsil oma töö  esitluse eest:

·        Simuna Kooli õpilane Henry Hiire (töö“ Minu toreda pere elu“, juhendaja Siiri Kanarbik)

·        Lasila Põhikooli õpilane Denel Karrik (töö “Minu vanavanaema Lilli Karriku elulugu“, juhendaja Tiina Rumm)

·        Tamsalu Gümnaasiumi õpilane Elis Zarubin (töö“ Toidu säästlik tarbimine“, juhendaja Anne Kraubner).

·        Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilased Marit-Jenna Seppar, Dominika Trejer ja Artjom Esholts (töö“ Õppefilm kodupaigast põhikooli õpilastele (7.-9.kl)“, juhendaja Oksana Nazarova).

Eriauhinna sai uudse  teema käsitlemise eest Rakvere Gümnaasiumi õpilane Artur Lvov (töö“ Lühifilm Viru-Nigula ja Aseri tuulegeneraatorite hooldusest“, juhendaja Eve Raja).

 

Peale õpilaste tunnustati ka õpetajaid-juhendajaid, koole ja abilisi Virumaa noorte kodu-uurimiskonverentsi õnnestumise eest.

Parimaid töid kutsutakse esitlema üleriigilisel juubelikonverentsil 2020. a kevadel Rakveres.

Aitäh, noored uurijad ja õpetajad-juhendajad.

Täname me koostööpartnereid, Kohtla-Nõmme Kooli, Iisaku Kihelkonna Muuseumi, Eesti Kaevandusmuuseumi, MTÜ Õpetaja Autähist, IVOLit ja VIROLit konkursi ja konverentsi läbiviimise eest..

Loodame, et jätkub tahet ja jaksu ka järgmisteks konkurssideks.

Ootame töid  5. ülevirumaalisele kodu-uurimiskonverentsile 2020. aastal (kutse ilmub lähiajal).

Marge Lepik

projektijuht

 

Lähenemas on noorte käsitöönäitusele tööde esitamise tähtaeg

Tööd tuua 28.- 31. oktoobrini 2019. a. Rakveresse (Rakvere Eragümnaasiumi kantseleisse kella 9- 16, tel 32 23940) või Jõhvi (Jõhvi keskraamatukogusse kella 10-17).

Igale tööle varjatud kohale kinnitada nimesilt, millel on töö nimi, autor, kool, klass, juhendaja. Lisaks peab kaasas olema nimekiri esitatud töödest koos siltidega iga eseme esitlemiseks (sobiliku formaadi ja stiili valib kool ise).

Virtuaalnäituse jaoks  esitada fotod töödest (foto pikem külg oleks miinimum 1200 px, pilt ei tohi olla udune ja pildistav ese peaks olema võimalikult hästi eksponeeritud (ühtlane taust ja valgus). Fotod võib esitada CD või mälupulgal koos esemega või saata elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee  või kodulehel https://viruinstituut.ee/piltide-saatmine. Foto juurde lisada andmed töö nimi, tehnika, autor, kool, klass, juhendaja nimi ja foto autor.

Näitusele valitakse paremad, omapärasemad ja huvitavamad tööd.

Näitused toimuvad novembris Jõhvi keskraamatukogus ja detsembris Rakveres Lääne-Viru keskraamatukogus, kus esitletakse kogu Virumaa töid koos. Näituste avamiste kohta tuleb täiendav info.

Info Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee

 

Vt täiendatud juhendit

VIRUMAA NOORTE KODU-UURIMISKONVERENTS        

 15. oktoobril toimub Kohtla-Nõmme koolis VIRUMAA NOORTE KODU-UURIMISKONVERENTS

Noored esitlevad selle aasta konkursile laekunud töid.

Peale tööde ärakuulamist tehakse kokkuvõtteid ja tunnustatakse  osalejaid. Samuti külastatakse kaevandusmuuseumi.

Kodu-uurimiskonkurssi ja konverentsi toetavad peale korraldajate ka IVOL ja VIROL.

 

Kutse muuseumipäevale

Viru Instituut ja Virumaa Muuseumid  kutsuvad  väikemuuseumide esindajaid ja kodu-uurijaid muuseumipäevale neljapäeval, 24. oktoobril kell 11.00 Virumaa Muuseumide Rehbinderi majja (Rakvere, Tallinna 5)

Päevakavas

  • Kokkuvõtted Viru keele kogumisest
  • Muuseumikogude korrastamine ja dokumenteerimine – vajadused ja võimalused;
  • Virumaa Muuseumide hoidlate külastus;
  • Politseimuuseumi labori külastus

Päev on osalejatele tasuta.

Korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Foto Enn Laansalu

Konverents Kadrinas

Laekusid 2019. aasta lühilood virulastest ja kohalikust keelest 

Viru Instituut jätkas 2019. aastal virulastest tegemistest ja viru keelest lugude kogumist. Laekus kokku 35 erinevat tööd, sealhulgas kaks helisalvestusena. Kohalikust keelest oli seitse tööd,  enamus aga küla-elust ja töödest nõukogude ajal.  Kahjuks tuli ka sel korral vähe kohalikke nalju, lustakaid lugusid.

Suur tänu kõigile saatjatele. Kõige enam tuli töid Viru-Järva piirilt Sirje Võsa eestvedamisel. Teist aastal esitas oma kirjutisi Meeli Müller Miila külast. Rõõmustav, et juurde tulnud uusi kirjutajaid Viru-Nigulast, Kadrinast, Lüganuselt ja Rakverest.

Praegu on tööd hindamisel, et mida saab panna e-kogumikku ja mida anda arhiivi säilitamiseks.

Kogumik peaks valmima novembris.  Autorite tänamine on plaanitud oktoobri lõppu.

Kui kellelgi on veel oma lugu esitada, siis ootame neid veel septembrikuu jooksul elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee

Täiendav info viru keele lugude kohta kodulehel https://viruinstituut.ee/viru-keel/

 

 

Kogume taas viru keelt

Kutse koguma taas lühilugusid kohalikust keelest 

Viru Instituut jätkab ka 2019. aastal viru keele lugude kogumist.  Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena, kuid need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud, naljad või muu kuni 1990-ndate aastateni. Samuti võivad olla  sõnad, fraasid, mida on kasutanud ja kasutab ainult kogukond või küla. Eelnevate aastate teemadele lisaks on oodatud sel aastal ka lood oma vanast aiast (vanadest taimedest, töödest), erinevatest kodutöödest ja oma kodukoha kohanimedest (sh talu, tänava) erinevatel aegadel. Kahjuks on kahel aastal  vähe tulnud kohalikke nalju, lustakaid lugusid, ehk saab sel aastal neid rohkem.

Kogutud materjalile palume lisada andmeid sõnade autori, koguja ja koha kohta koos selgitavate märkustega, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud.

Abiks on ka eelnevatel aastatel kogutud tööd, millega saab tutvuda instituudi kodulehel viruinstituut.ee/viru-keel/.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Tööd avaldatakse instituudi kodulehel autorite nõusoleku korral kogumikuna. Kogutud materjalid antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustatakse eraldi auhindade ja meenetega.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 31. augustiks 2019.

Info kodulehel viruinstituut.ee, Marge Lepik,   tel 505 4319

 

Sõna ja soustiga

Olete oodatud laupäeval, 24. augustil kell 11 Muuga mõisa kirjanduslikule toidufestivalile “Sõna ja soustiga”.

Sel päeval avavad üheks päevaks uksed kirjanduslikud kohvikud, kus saame nautida head ja paremat, mida kohvikupidajad on eesti ilukirjandusest leidnud ja oma toiduvalikusse pannud. Kohal on ka kirjanikud,kellega vestleb kirjandusloolane Jaak Urmet. Toimub meelelahutuslik mälumäng kolme kirjandusauhinna zürii Contra juhtimisel, Kõlab hea muusika – Andrus Bonzo Albrecht, Viru Nigula Mehed, Muuga kapell EHA ja toimub muud meelelahutuslikku.

Õhtul kl 18 Tumeromantika kontsert (tasuline).

Oma kirjandusliku kohviku saad registreerida siin: http://www.vinnivald.ee/sona-ja-soustiga Tule, löö seltsi!

Joosep Allikas

Virumaa koolmeistri Joosep Allika mälestused

Joosep Allikas

Kauaaegse Virumaa õpetaja ja koolijuhi Joosep Allika mälestused ilmusid raamatuna “Valisin õpetaja elutee“, mille koostasid Ago ja Vello Kallandi Järvamaal.

Joosep Allikas (1989-1976) oli seotud  Virumaaga aastast1907, mil asus õppima Rakvere linnakoolis, hiljem õppis sama kooli juures pedagoogilistel kursustel. Uuesti tuli Virumaale 1929.aastal, algul Vaivara lastekodu juhatajana, seejärel 1935.a tuli Rakveresse, kus töötas Virumaa täienduskooli vanemõpetajana,  Rakvere Kaubanduskooli juhataja kohusetäitjana ja juhatajana ning Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi direktorina ja õpetajana.1950.a asus tööle direktorina Kunda keskkooli, kus töötas ka hiljem õpetajana 1960.aastani.

Ta pani oma elu ja õpetaja loo päevikus kirja, mille nüüd Jürimardi talumuuseum tänapäeva lugejateni toob.

Sõjapäevil ja võimude vahetusel Rakveres läbielatu vapustas ja masendas, et  kogetu sundis sulge haarama ja panema paberile oma esimesi mälestusi 23. augustil 1942.

Raamatus on palju kirjeldatud Rakvere linna, inimeste ja koolielu. Peale Rakvere leiavad ka paljud  virulased leiavad raamatust tuttavaid inimesi, sündmusi ja kohti nii Vaivaras kui Kundas. Võib öelda, et  ühe koolimehe ja ta perekonna haaravad tagasivaated ligi sajandipikkusel perioodil kajastavad  ka kogu eesti rahva 100 aasta lugu.

Viru Instituut aitab kaasa, et  käesolev pihtimuslik mälestusteraamat jõuab ka Virumaa inimesteni. Raamatu soovijatel palume võtta ühendust e-posti teel marge@viruinstituut.ee või tel 5054319.

Vello Kallandi

 

Muuseumipäeval avastati väikemuuseume ja arutati nende tulevikuvõimalusi

Väike-Maarja Muuseum ja MTÜ Viru Instituut korraldasid läinud nädalal Väike-Maarjas muuseumipäeva, et koos omavalitsuste ja väikemuuseumide esindajatega ning kodu-uurijatega arutada Virumaa hetkeolukorda ja leida võimalusi edaspidiseks koostööks.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus andis ülevaate Väike-Maarja muuseumi minevikust, olevikust ja tulevikust. Väike-Maarja vallas toimivast külaliikumisest kõnelesid  vallavolikogu esimees Ene Preem ja Eipri külavanem Heili Tammus.

Väike-Maarja vallas on eeskujuväärivalt mitu head ettevõtmist külade pärandi jäädvustamisel ja tutvustamisel. Valla ja muuseumi kodulehelt võib leida mitmekülgset info kultuuripärandi kohta, lisaks on aastate jooksul koostatud eraldi Pandivere pärandi kodulehekülg. Väike-Maarja muuseumi juures tegutseb muuseumisõprade selts, vallas toimub rohkelt pärandit väärtustavaid sündmusi, üllitatakse koduloolisi trükiseid. Vald toetab külasid ja seltse aktiivse eestvedamise ja osalusega nende tegevustes.

Meeldejääv oli ka kadunud küla Männisalu (endine Naraka) lugu – kuigi küla enam pole, piisab külale pandud mälestuskivist, mille juures kunagised külaelanikud veel aastakümneid hiljemgi külapäeval kokku saavad.

Väike-Maarja vallale on väljakutseks leida haldusrefomi järel sobiv lahendus kahe endise kihelkonna kultuuripärandi kogumiseks ja esitlemiseks. Praegu toimib Väike-Maarja muuseum ennekõike Väike-Maarja kihelkonnamuuseumina, Simuna kihelkonna pärand asub aga Simunas ja Rakkes.

Vinni valla kultuuri- ja avalike suhete nõunik Hilje Pakkanen tutvustas Vinni valla muuseumide olukorra  kaardistamist ja tulevikuvisiooni väljatöötamist koos Tallinna Ülikooli üliõpilastega. Hiiumaaa suuruseks paisunud Vinni vallal on mitmeid eri-ilmelisi muuseume – kooliteemalised Vinni-Pajusti gümnaasiumis ja Põlula koolis, kooliteemat leiab ka endistest Viru-Jaagupi ja Kadila koolimajadest, põllu- ja metsamajandusega seonduvat Roela ja Tudust. Ülevaate koostamisel jõudis Tallinna Ülikooli ELU projekti töörühm järeldusele, et seniselt süsteemitult esemete kogumiselt tuleb üle minna museaalide süsteemsele säilitamisele ja teemade järgi tutvustamisele, jõuda kokkuleppele muuseumiruumide asukohas ning need korda teha. Vinni valla muuseumide projekti juhitnud Sulev Lääne hinnangul võiks sellest saada üleriigiline pilootprojekt, sest pärast haldusreforme pole muuseumide olukord kiita mujalgi.

Moe külaseltsi esindaja Sirje Võsa  tutvustas arenevat Moe piiritusmuuseumi, lavastust „Moe mees“ ja unustusse jäänud kunstnik-pedagoogi Lui Lätti eluloo ja loomingu jäädvustamisel.

Muuseumipäev jätkus vaba arutelu ja ringkäiguga Väike-Maarja valla teistes muuseumides:  Hanno Tamme Tisleri talus, Kiltsi kaardilossis ja Vao tornlinnuses.

Päeva kokkuvõtteks oli osalejate tagasiside positiivne ning sooviti jätkata samalaadsete kokkusaamistega maakonna teistes muuseumides.

Praegu puudub Lääne-Virumaal insitutsioon, kes koondaks kokkusaamiseks ja infovahetuseks väikemuuseumid. Haldusreformi järel tunnevad väikemuuseumid selle järele aga teravamalt vajadust kui varem. Väikemuuseumidel on oma roll täita koduloolise mälu talletajana. Sestap algatas Viru Instituut seltside ja omavalitsuste küsitlemise, et kaardistada Virumaal olevad väikemuuseumid, Virumaa kohtadega seotud kodu-uurijad ja teha info kättesaadavaks.

Sügisel on kavas korraldada teinegi samalaadne muuseumipäev.
Muuseumipäev õnnestus  tänu Väike-Maarja Muuseumile ning Kultuurkapitali ja Virumaa pärimuskultuuri programmi toetustele.

Lisaks:  fotosid muuseumipäevast saab vaadata ka siit

Muuseumipäevast saab lugedaka Väike-Maarja muuseumi kodulehelt

 

Fotode autor Enn Laansoo

Ootame abi koolmeister Mart Olveti loo jäädvustamisel

Sel aastal saab Tööstuse tänava kooli hoone 90-aastaseks. Selle koolimaja  sünniloos oli eriline roll just tolleaegsel koolijuhil Mart Olvetil (Martin Jensen). Ta juhtis  kooli  aastatel 1912-1947 läbi nelja erineva riigikorra. Tema viimane klass lõpetas aga 1950.aastal. Kahjuks on tema kohta leida üpris vähe infot, sedagi vabariigi-aegsetest ajalehtedest.

Viru instituut aitab kaasa endise koolijuhi loo jäädvustamisele ja ootab seoses koolimaja aastapäevaga infot, mälestusi, fotosid kooli ja tema juhi  Mart Olveti kohta. Kogutud materjale kasutatakse kooli  kokkutulekul ja hiljem trükises.

Kel on  infot, fotosid ja mälestusi, palume võtta ühendust  26. augustini Marge Lepikuga e-posti teel: marge@viruinstituut.ee  või telefonil:  5054319.

Õpetaja Mart Olvet (RM F 953:65); Virumaa Muuseumid SA

Õpetaja Mart Olvet (RM F 953:65); Virumaa Muuseumid SA

2019. aasta töölehed ja õppemängud on saabunud

2019. aasta töölehed ja õppemängud on saabunud

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta. Laekus üle 80 väga eriilmelise ja erineva mahuga tööd.

2018.a lõpul kutsus instituut taas algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega, juurde oodati ka mänge.

Nüüdseks on saabunud 19 õpetajalt ja kahelt õpilaselt 49 huvitavat tööd, sealhulgas 16 erinevat mängu Virumaa teemadel.

Kokkuvõtteid laekunud töödest tehakse augustis ja tunnustatakse tegijaid sügisel. Uus kogumik avaldatakse ka sügisel instituudi kodulehel.

Suur tänu autoritele.

Muuseumipäeva Väike-Maarjas

Väike-Maarja Muuseum ja Viru Instituut

kutsuvad  muuseumipäevale Virumaa omavalitsuste, kohalike muuseumide esindajaid ja kodu-uurijaid

Kokkusaamine toimub kolmapäeval, 5. juunil  kell 11.00  Väike-Maarja muuseumis (Pikk 3)

Päevakavas on

  • tutvustada Väike-Maarja muuseumi töökorraldust, tegevusi ning valla külade ettevõtmisi koduloo tutvustamisel;
  • arutada Virumaa kohalike muuseumide hetkeseisu, tulevikuvõimalusi ja koostööd;
  • tutvuda  Väike-Maarja vallas tegutsevate muuseumidega.

Muuseumipäeva kestvus ca 6 tundi. Päev on osalejatele tasuta.

Korraldamist toetavad  Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

 

Avastamas Sillamäed

Taas oli Viru Instituut külas Vaivara pärimuspäeval, seekord Sillamäel.

Sillamäe muuseumis tutvustas Evald Teetlok Vaivara kihelkonnakooli, Ivika Maidre Türsamäe ja Sillamäe mõisa ajalugu ning Jelena Antuševa Sillamäe Põlevkivitöötlemise tehase lugu. Osalejaid üllatas, et kui mitmed kohalikud on kogunud lugusid, kaarte ja fotosid enne 1940.a oma kodukoha kohta, kuid samas midagi ei ole alles linnas näitamiseks, kõik on hävinenud. Jelena Antuševa ja Ivika Maidre saates tutvuti nõukogudeaegse salajase linnaga, sealhulgas ka endise pommivarjendiga kultuurikeskuse all.

Peagi 25-aastaseks saav muuseum on huvitav oma kogude poolest, nt kivimid, tarbe-esemed, seekord oli välja pandud ka Läänemere maade rahvaste nukkude näitus.

Instituudi poolt osalenud pidasid kogetut-nähtut tõeliseks avastusretkeks, vaatamata sellele, et on mitmel korral linnast läbi sõidetud.

Muuseumi töötajatele tänud huvitava päeva eest ja jaksu edaspidiseks oma linna loo tutvustamisel.

Vt ka https://www.facebook.com/SinimagedeMuuseum/photos/pcb.2319707901581277/2319705524914848/?type=3&theater

Vaivara V pärimuspäev

Viru Instituut kutsub huvilisi laupäeval, 4.mail kell 12 Sillamäe muuseumi, et osaleda Vaivara V pärimuspäeval.

 

Tutvustatakse Vaivara kihelkonna hariduselu ja praeguse Sillamäe tehase territooriumil asunud  Türsamäe rüütlimõisa ajalugu, samuti esimesest põlevkivitöötlemise tehasest Sillamäel.

Külastajad saavad tutvuda Sillamäe muuseumi ekspositsiooniga ning osa võtta ekskursioonist pommivarjendisse. Lisaks tutvume linnaga.

Avatud on  näitus „Vaivara kihelkonnakool – 150”.

Pärimuspäeva korraldab Vaivara Sinimägede Muuseum,  läbiviimist toetavad  Eesti Kultuurkapital, Virumaa pärimuskultuuriprogramm ja Narva-Jõesuu Huvikeskus.

 

Transpordivajaduse korral Rakverest Sillamäele palume registreerida hiljemalt  30. aprillil  marge@viruinstituut.ee.

Ilmus Ingrid Rüütli koostatud plaadikogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös valmis Ingrid Rüütli koostatud kahest plaadist koosnev kogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“. Heliväljaande 48-leheküljelises tekstivihikus  leiduvad lisaks andmetele kogujate ja esitajate kohta ka laulude sisukokkuvõtted eesti ja inglise keeles.

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel veel 20.sajandi alguses.  Regilaulude kõrval  leidub erinevaid uuemaid laule. Plaatidelt saab kuulata ka kandlel, parmulillel, vilepillil ja karmõškal mängitud lugusid ning kitarri saatel esitatud laule.

Laule ja pillilugusid esitavad paarikümne laulja ja pillimehe seas  veel tänapealgi tuntud Anna Kaskmann, Velli Elhi, Villem Viirmann, Vilma Proodel, Oskar Surva , Ruuben Kesler jt.

Toimetas Janika Oras ja kujundas Krista Saare.

Plaatide väljaandmist toetasid Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Lisaks saab tutvuda http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=66

Plaadikogu on võimalik osta hinnaga 12 eurot, kui tellida e-posti teel: marge@viruinstituut.ee

 

Esimesed töölehed ja mängud on juba saabunud

Instituut kutsus aastavahetusel algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama Virumaa kultuuriloo töölehtede kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri
teemaliste töölehtede ja mängudega. Tänaseks on juba laekunud  Narva lasteaiast Põngerjas, Kohtla-Järve lasteaiast Tareke ja Kunda lasteaiast Kellukest omanäolisi huvitavaid töölehti ja mänge.
Kuna aega on veel piisavalt esitamistähtajani, siis jõuavad ka teised veel esitada.
Varasemate töödega saab tutvuda instituudi kodulehel  http://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/  ja  http://viruinstituut.ee/virumaal-on-vahva/ .

Juhendid töölehtede ja mängude vormistuseks on lisatud allpool.

Palume saata tööd elektrooniliselt hiljemalt 31.maiks 2019 meilile marge@viruinstituut.ee   (pdf ja word dokumendina) märksõnaga “Töölehed ja mängud“ või saata CD (üleandmine leppida eraldi kokku).

Info: Marge Lepik, tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee
Kokkuvõtteid töödest tehakse tunnustusüritusel septembris, seejärel avaldatakse töölehed juba instituudi kodulehel.

Häid ideid ja omapäraseid töid!


Nõuded töölehtedele ja mängudele 2019

 

Viru Instituut on seadnud eesmärgiks enam propageerida ja tutvustada Virumaa kultuurilugu. Selleks, et tuua Virumaa teemad lastele ja õpilastele lähemale, jätkab instituut praktiliste õppematerjalide saamiseks töölehtede ja mängude kogumist ka 2019.a.

Sihtrühm: koolieelikud ja põhikooliõpilased nii eesti kui vene õppekeelega koolides.

Oodatud on õpetajate, kultuuritöötajate ja teiste asjahuviliste töölehed ja mängud, mis aitavad nii viru keelte ja kultuuriloo õpetust kui ka teiste õppeainete lõimimist. Alusmaterjale võib autor ise omavahel kombineerida.

Nõuded töödele.

Teemarühmad:

I kodulooline (Virumaa, maakond, vald, kodukoht, sümbolid, ajalooliselt olulised ehitised, loodusobjektid);

II rahvakultuur (rahvakalender, muusika, tantsud, jutud, mängud, tavad, rahvariided, vöö-ja kindakirjad, keel, toit, tööriistad,jmt)

III Virumaaga seotud isikud, tegelased, kangelased (nt Kalevipoeg, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, luuletajad, teadlased, sportlased jt).

Konkursile esitatavate tööde arv pole piiratud, vabalt võib valida ka teemarühmi. Autor võib olla üksikisik, kuid ka kollektiiv.

Tööleht peaks koosnema vähemasti kolmest erinevast ülesandest, mis kõik lähtuvad põhiteemast.

Tööde esitamise tähtaeg on 31. mai 2019.

Töid hindab vähemalt neljaliikmeline žürii, kusjuures iga vanuseastme eraldi. Tööde puhul  hinnatakse ideed ja vormistust, lahendatavust, metoodilist terviklikkust ja lõimingut õppekavaga.

Töödest tehakse kokkuvõte septembris avalikul üritusel. Parimaid autoreid tunnustatakse preemiate ja auhindadega.

Nõuetekohased ja hindajate heakskiidu saanud töölehed avaldatakse Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee ja neid jagatakse muul moel kõigile huvitatud õpetajatele ja kultuuritöötajatele.

Töö esitamisel tuleb arvestada, et autor on nõus töölehtede tasuta avaldamisega ja annab avaldajale tasuta kasutamise õiguse, kusjuures ta  võib vajadusel teksti keelt toimetada ja viia sisse muudatusi ideesse.Kui ei ole autor nõus selle avaldamisega, siis teatada sellest töö esitamisel.

 

Vormilised ja sisulised tingimused töölehtedele:

  • Tööleht tuleb esitada A4-formaadis (harjutused koos eeldatavate (kirjutatud) vastustega peavad mahtuma ühele-kolmele lehele). Vajadusel on avaldajal õigus teksti kärpida. .
  • Tööd  saata elektroonselt eraldi tekstifailina, kusjuures iga tööleht tuleb esitada eraldi tekstifailina.
  • Illustreeriva materjali kasutamisel märkida teksti sisse viide, lisades viidatud materjal eraldi failina. Töölehe esitaja vastutab kasutatud illustreeriva materjali autoriõiguste eest.
  • Eraldi kaaskirjana tuleb lisada töö esitaja andmed (nimi, telefon, e-posti aadress). Iga esituse juurde tuleb märkida, millisele vanuserühmale on töö mõeldud ja millises teemarühmas see kandideerib.
  • Lisada eraldi ka töölehtede koostamisel kasutatud allikate loetelu.

 

Mängu vormistamise nõuded

TEEMA: (millise konkursi teemavaldkonna juurde mäng kuulub)

MÄNGU PEALKIRI: (vajalik kogumiku koostamise sisukorra loomiseks)

MÄNGU KOOSTAJA/VALMISTAJA: (sellega annab mängu looja nõusoleku mängu avaldamiseks)

MÄNGU EESMÄRGID: (neist on näha seotus õppevaldkondadega)

VAHENDID: (vajalikud mängu korraldamiseks leida ja ette valmistada; mõnel juhul pole mängu korraldamiseks vahendeid vaja)

MÄNGIJATE ARV: (oluline mängu korraldamiseks, mängupaiga leidmiseks, vajalike vahendite leidmiseks)

MÄNGU KÄIK: (võimalikult lühike, arusaadav kirjeldus mängu mängimiseks)

SOOVITUSED/MÄRKUSED: (vajadusel, kui on midagi veel lisada mängu arendamiseks, nt. mängimiseks leida avar ruum; õuemäng; vms.)

LISA: (nt. lauamängu mängualus/ed; pildid; fotod; vajadusel sõnavara või sõnaseletused vms)

 

Konkursitööd saata e-posti aadressile marge@viruinstituut.ee  märksõnagaTöölehed ja mängud.

Info Marge Lepikult, telefonil 5054319 või e-posti aadressil marge@viruinstituut.ee

 

 

Sisukas päev Toilas

Instituut koos Toila raamatukoguga korraldasid pärimuspäeva, kus tutvustati nii kohalikku kodulugu kui ka Virumaa rahvapärimust. Folklorist Mall Hiiemäe rääkis metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses ja Reet Hiiemäe rääkis kaitsemaagiast Virumaal. Muusikalisi vahepalusid pakkus pillimees Heino Jäger.

Toila valla Hariduse- ja Kultuuriseltsi esimees Bruno Uustal tutvustas seltsi ajalugu ja tegemisi, rääkis seltsi poolt välja antud raamatutest ja filmidest.  Seltsi juhatuse liige Lea Rand tutvustas Toila topoteeki, mis oleks heaks abimeheks paljudele küladele oma koduloo jäädvustamiseks.  Päeva lõpus tutvustas Lea Rand Toila kultuuriloolisi kohti.

Oli sisukas  päev.

Fotodega saab tutvuda   https://www.facebook.com/toilaraamatukogu/

Kohtla-Järvel arutleti koduloo teemadel

Instituudi abiga korraldati Kohtla-Järvel õpetajatele koolituspäev koduloo õpetamise ja uurimise teemal. 

Anu-Merike Eenmäe jagas näpunäiteid õpilaste praktiliste ja uurimistööde läbiviimiseks, vormistamiseks ning konkurssidele esitamiseks.  Arutleti teemade üle, mis sobiksid Kohtla-Järve noortele, vaatamata vene õppekeelele ja senisele vähesele kogemusele oma kodu ja linnaga seotud teemade käsitlemisel. Julgustati õpetajaid, et instituut ootab oma konkurssidele noorte uurimistöid ka venekeelsetest koolidest kodukoha, kooli ja perede, nende traditsioonide ning nende elukorraldusega seotuna. Lisaks ka töölehti Virumaa kultuuriloo teemadel nii lasteaedade kui koolide õpetajatelt.  Marge Lepik andis soovitusi instituudi konkurssidel osalemiseks ning koduloo õpetamise osas üldhariduskoolis õppekava ja huvitegevuse kaudu. Kohtla-Järve koolides on õpetajaid, kes on huvitatud koduloost ja innustavad ka õpilasi, näiteks 2018.a saatsid instituudi konkursile  linna seitsmest koolist Maleva põhikool ja Järve gümnaasium. Paar aastat tagasi olid väga huvitavad projektid Kalevipoja teemadel, mis sobivad ka mujal esitlemiseks.

Koolituspäev näitas, et ka tulevikus tuleb enam kohtuda,  turgutamaks huvi  koduloolise uurimistöö vastu  nii õpetajates kui õpilastes.

100 meetrit luulet

Üle saja Virumaa noore luuletaja kogunes 22.märtsil Haljala kooli poolt korraldatud 21. ülevirumaalise luulekonkursi pidulikule lõpetamisele Haljala rahvamajja.

Selle aasta teema „Sportides tuleb pikkus, laiseldes laius“ autoriks oli Haljala Kooli 8. klassi õpilane Elis Heinmaa. Noored võisid kirjutada kõigest, mis seotud spordiga (spordipäev, spordialad, kehalise kasvatuse tund, trennid, tugitoolisport, nutisport jms).

Konkursitöid laekus 4.-9.klassi õpilastelt kokku kolmsada kolmkümmend  Virumaa 23 koolist, lisaks veel 2.klassi õpilastelt Rakverest ja Väike-Maarjast. Noori luuletama innustanud õpetajaid oli 46.

Paremaid luuletuste kirjutajaid ja nende õpetajaid Kadrinast, Kundast, Rakverest ja Tapalt, Sõmerult ja Simunast, Kohtla-Järvelt ja Jõhvist, Vastalt, Sondast, Lehtsest, Tudulinnast ja Sillamäelt, Haljalast, Uhtnast, Rakkest ja Väike-Maarjast autasustati luulevalikuga 43  paremast luuletustest. Harrastusnäitlejad esitasid noorte paremaid luuletusi, lisaks lavastati Rakvere Gümnaasiumi 4.klassi õpilase Elise Bobõlski luuletus “Bruno spordipäev“.  Kogumiku illustratsioonid tegid Haljala kooli õpilased.

Juba rahvamaja fuajees võtsid saabujaid vastu luuletused, mis oli kujundatud näituseks „100 meetrit luulet“, kutsudes omapära tõttu uudistama ja lugema.
Õpilastele, õpetajatele ning külalistele esines spordimees Ott Kiivikas. Sportlikke ja muusikalisi vahepalu pakkusid Haljala kooli spordipoisid ja laululapsed.

Suur tänu Haljala kooli korraldusmeeskonnale meeleoluka ja ladusa luulepäeva eest.

Emakeelepäeva puhul

12. märtsil tähistas Viru-Jaagupi eakate klubi Elutark päeva koos instituudi esindajatega. Kristen Suokass kõneles emakeelest ja viru keelest,  esitades ka oma luuletusi kogumikust “Tagassi inglite juure“ . Hilje Pakkanen ja Marge Lepik tutvustasid instituudi tegemisi.

13. märtsil esines Kristen Suokass  Jõhvi keskraamatukogus ja andis virukeelse intervjuu ajalehele“Põhjarannik“. https://pohjarannik.postimees.ee/6546410/murdeuurija-suokass-on-okunuomsemb-et-riigis-on-vaid-uks-uhiskiel

 

Foto Jaan Velström

Instituut rannakeele tunnis Leesis

Instituudi liikmed külastasid Juminda poolsaarel Leesi rahvamaja, kus toimus MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi kamba “Rannakiele üäks”  keeletund, mis on toimunud igakuiselt juba mitmendat aastat.Tavaks on kujunenud, et kellegi poolt tehtud jutukest või kahekõne loetakse ühiselt  ja analüüsitakse. Samuti arutletakse koos päevateemadel. Tunni alguses tegeletigi kodutööde ettekandmisega ja tutvuti osalejatega. Instituudi poolt Kaja Toikka ja Kristen Suokass kõnelesid viru keelte teemadel. Teine tund oli Soome külalislektori dr Santeri Junttilaga, kes tutvustab oma tööd keele arengu loost ja selles arenguloos rannakeele kohast.

Instituut oli meeldivalt üllatunud, millise lustiga igaüks vabal tahtel õpib ja räägib rannakeelt. Virulastel oli päris palju uudistada ja võtta kaasa häid ideid kodus katsetamiseks kohaliku keele õppimiseks ja tutvustamiseks, aga ka oma kodukoha kohta materjalide kogumiseks.

Loodame, et meie koostöö nende tragide keelehuvilistega jätkub.

Foto Jaan Velström Foto Jaan Velström

Virukeelsed teatriteemalised mõtisklused Rakvere teatri kodulehel

Rakvere Teater ja Viru Instituut alustasid viru keele teemal koostööd lavastusega “Tagassi inglite juure” (tekst Suokass ja lavastaja Tiina Mälberg).

Nüüd jätkub see uues huvitavas vormis, tähistamaks eesti keele aastat viru moodi. Viru keele entusiast Suokass käib teatris  vaatamas lavastusi ning kirjutab nende kohta oma muljeid, mis ilmutatakse Kuulutajas eesti keeles, aga teatri kodulehel lavastuste all edela-viru keeles.

Esimene on loetav siit:  https://www.rakvereteater.ee/motiskluisi-lavastuse-tiemadel

Uvitavaid elamuisi!

Virumaa on virulaste hoida. Toila lood

Toila vallaraamatukogu ja Viru Instituut
kutsuvad pärandkultuuripäevale “Virumaa on virulaste hoida. Toila lood“

30. märtsil kell 12.00 Toila seltsimajas

Päevakavas on tutvumine Toila ja selle kultuuripärandiga.
Esinevad folkloristid Mall Hiiemäega (metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses) ning Reet Hiiemäe (kaitsemaagiast Virumaal).

Päev on osalejatele tasuta.
Korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.
Transpordivajaduse korral Rakverest Toila palume registreerida hiljemalt 25. märtsil marge@viruinstituut.ee

2018. a ülevirumaalise kodu-uurimiskonkursi tööde kogumik

Valmis 2018.a ülevirumaalise kodu-uurimiskonkursi tööde kokkuvõtetest kogumik, millega saab tutvuda http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss

Õpilaste töödega saab tutvuda instituudi kaudu või siis Virumaa Muuseumides, kus on senini säilitatud kõiki õpilaste uurimistöid

Info marge@viruinstituut.ee.

Kutsume taas koostama Virumaa kultuuriloo töölehti

Head õpetajad!

Kutsume taas koostama Virumaa kultuuriloo töölehti

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta. Laekus üle 80 väga eriilmelise ja erineva mahuga tööd, nendega saab tutvuda  instituudi kodulehel  http://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/  ja  http://viruinstituut.ee/virumaal-on-vahva/ .

Kõikidest töödest saadi midagi Virumaa kultuuriloo töövihikute jaoks – alates nimetusest, joonistest ja rääkimata ülesannetest. Mitmed töölehed olid väga nutikalt seotud kodukoha rahvakultuuriga , sealhulgas rahvariiete tutvustamiseks. Tööd on pakkunud nüüdseks ka avalikku tähelepanu, on küsitud ka uusi töid.

Instituut kutsub algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama meie kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega. Teretulnud on neil teemadel ka mängud.

Palume saata tööd elektrooniliselt hiljemalt 31. maiks 2019 meilile marge@viruinstituut.ee   (pdf ja word dokumendina) või saata CD (üleandmine leppida eraldi kokku).

Info: Marge Lepik, tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

Kokkuvõtteid töödest tehakse tunnustusüritusel septembris, seejärel avaldatakse töölehed juba instituudi kodulehel.

Häid ideid ja omapäraseid töid!

Viru Instituut kutsub osalema viktoriinis

Eesti keele aasta ja EV 100 aastapäeva raames kutsub Viru Instituut taas osalema Virumaa  viktoriinis.  Iga kuu on mingi uus teema: veebruaris Vabadussõda, märtsis emakeel jne.

Viktoriini küsimused avaldatakse instituudi kodulehel  iga kuu 15.kuupäevaks. Samas avaldatakse ka eelmise kuu küsimuste õiged vastused. Vastused palume saata hiljemalt sama kuu viimaseks päevaks.

Õigesti vastanute seast loositatakse iga kuu parim, kes saab Virumaa trükise või meene. Kogu mängu  jooksul edukalt vastanute vahel loositakse välja kolm auhinda (kinkekaardid).

Õigesti vastanute ning auhinna võitjate nimed avaldatakse osalejate nõusolekul viktoriini lehel kord kuus koos uute küsimustega. Viktoriini lõpptulemused tehakse teatavaks 2020.a veebruaris.

Vastused palume täita kodulehel http://viruinstituut.ee/viktoriin/ või saata e-posti aadressile marge@viruinstituut.ee , lisades  vastaja kontaktandmed (nimi, elukoha nimi, e-posti aadress).

Info Marge Lepikult (telefonil 5054319; e-posti aadressil marge@viruinstituut.ee)

Viru pulm

Veebiväljanne „Viru pulm“ on kättesaadav  http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm/

“Viru pulma” veebiväljaande aluseks on 2012. a ilmunud CD-plaat.

Veebiväljaande toimetajad Kanni labi ja Janika Oras. Veebilahenduse tegi Andres Kuperjanov.

Väljaandjad: EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut

Simuna kihelkonna pärimus

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud trükis „Simuna kihelkonna pärimus” on koostatud  Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannete ning arhiivimaterjalide põhjal. Trükise koostajad: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park.

Raamatu veebiversioon asub siin (pdf-fail)

 

J. Kronberg. E. Laansoo foto

Kodu-uurijate päev Tapal

Suured tänud Tapa linnaraamatukogule ja Saksi raamatukogule mitmekesise päeva eest Tapal, tutvustamaks Ilmar Talve elu ja tegevust ning Tapa linna.

Vaatamata lumerohkele ja suhteliselt külmale ilmale saime osa erilisest päevast koos näituste, ettekannete ja filmidega. Uudsest lisas  minikonverentsile Tapa linna ja kirikute külastus Sirje Võsa eestvedamisel.

Rohkem fotosid https://www.facebook.com/tapa.vallaraamatukogu/

III ülevirumaaline noorte kodu-uurimistööde konkurss

Viru Instituut ja SA Iisaku Kihelkonna Muuseum ootavad uusi kodu-uurimistöid III noorte ülevirumaalisele konkursile.

Konkursile võetakse vastu 2017. – 2019. aastal valminud töid, sealhulgas  ka teistel üleriigilistel või muudel võistlustel osalevaid töid.

Konkursi kutse ja juhend on kättesaadav instituudi kodulehel http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss-2019/.  Samal lehel on ka kokkuvõtted eelmistest konkursside töödest. 2018.a kokkuvõte avalikustatakse hiljemalt märtsis.
Konkursitööd tuleb esitada hiljemalt 21. juunil 2019. a  meilitsi projektijuhile marge@viruinstituut.ee ja paberkandjal Lääne-Viru Omavalitsuste Liidule F. R .Kreutzwaldi 5  , Rakvere 44314 märksõnaga „Kodu-uurimiskonkurss“ .

Loodame, et heade vanade tegijate kõrvale tuleb uusi õpilasi ja juhendajaid  mitmekülgsete loov- ja uurimistöödega.
Ootame häid töid, mis rikastavad meie Virumaa lugu.

Ülevirumaaline noorte käsitöönäitus

Otsime Virumaa noorte töid esimesele ülevirumaalisele käsitöönäitusele

Virumaa noorte käsitööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele kutsub Viru Instituut koos Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi, Ida-Viru ja Lääne-Viru käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajate aineühendustega osalema noori käsitöönäitusel, sh ka virtuaalnäitusel.

Näituse eesmärgiks on märgata Virumaal käsitööga tegelevaid koolinoori, tunnustada ja esile tõsta neid, kes peavad oluliseks ning arendavad meie käsitööd.

Käsitööd võivad olla nii üldharidus-, kutse- või huvikoolide õpilastelt, sh ka ühistööd. Iga noor võib esitada kuni kolm tööd.
Tööde esitamise aeg on 31. oktoober 2019. Kogutakse töid kokku nii Jõhvis kui Rakveres (kogumiskohad täpsustatakse septembris).

Näitusele valitakse  paremaid ja huvitavamad  tööd vabal teemal. Soovitatavalt  seotud Virumaaga, oma kodukohaga.

Tööd võivad olla valminud aastatel 2017–2019. Üks autor võib esitada ka mitu tööd (juhend lisatud).

Töid esitletakse novembris näitusel nii Jõhvis kui Rakveres, lisaks vituaalnäitusel instituudi kodulehel.

Näituse pidulikul lõpetamisel tunnustatakse parimaid noori ja nende juhendajaid.

Lisainfo: Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee.


Ülevirumaaline noorte käsitöönäitus

 

Juhend

Eesmärk:

1.kõikjalt Virumaalt kokku koguda noorte käsitöid ning talletada need Virumaa kultuurilukku.

  1. märgata Virumaal koolinoori, tunnustada ja esile tõsta noori, kes peavad oluliseks, hoiavad ja arendavad meie käsitööd.

Aeg: 20.01-31.10.2019

Koht: näitused toimuvad novembris nii Jõhvis kui Rakveres, kus esitletakse kogu Virumaa töid koos.

Tingimused:

Osalejad võivad olla üldharidus-, kutse- ja huvikoolide õpilased oma käsitöödega. Võib esitada ka mitme õpilase ühistöid.

Näitusele valitakse paremad, omapärasemad ja huvitavamad tööd. Teema valib autor ise. Soovitatavalt  seotud Virumaaga, oma kodukohaga.Tööd võivad olla valminud aastatel 2017-2019.

Õpilane võib esitada kuni 3 omaloomingulist tööd. Tööde juurde kirjutab autor jutukese iseendast, oma loomingust, tööde saamisloost ja miks mitte ka tulevikuplaanidest. Soovitav on lisada tekstile ka õpilase foto (mõõtudes  5×7 cm). Täiendavalt fotod  töödest virtuaalnäituse jaoks (foto pikem külg oleks miinimum 1200 px, pilt ei tohi olla udune ja pildistav ese peaks olema võimalikult hästi eksponeeritud (ühtlane taust ja valgus).

Tööde vormistamine:

Igale tööle varjatud kohale kinnitada nimesilt, millel on töö nimi, autor, kool, klass, juhendaja. Lisaks peab veel  kaasas olema nimekiri esitatud töödest.

Tööd tuua või saata postiga 31. oktoobriks 2019. a. Rakveresse või Jõhvi (koht täpsustatakse 2019.a septembris).

Tööde hindamine ja esitlemine:

Tööde hindamisel komisjoni poolt peetakse oluliseks ideed ja teostuse korrektsust. Töö väärtust tõstab asjaolu, kui sellel on ka mingi praktiline väljund.

Näituse pidulik lõpetamine ja tublimate õpilaste ning nende juhendajate tänamine toimub näitusel novembris 2019.

Lisainfo:

Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee

 

Kodu-uurijate päev Tapal, Ilmar Talve 100

Viru Instituut koostöös Tapa linnaraamatukogu ja Saksi raamatukoguga ootavad huvilisi neljapäeval, 24. jaanuaril 2019 Tapale tähistama Ilmar Talve 100. sünnipäeva.

Kava:

10.30 Film “Professor Ilmar Talve”   linnaraaamatukogus (Kooli 6)

11.30 Ekursioon Tapa linnas ” I. Talve radadel” Sirje Võsa (Saksi RK)

14.00 “Ilmar Talve – professor, kolleeg, sõber” Timo J. Virtanen (Turu ülikool, Soome) tõlkega

15.00 “Kirjanik Ilmar Talve” Janika Kronberg (ajakirja Looming peatoimetaja)

Samas ka fotonäitus ja stendinäitus Ilmar Talvest.
Instituut organiseerib ka ühisõidu Rakverest Tapale ja tagasi.
Osalustasu sõidu ja lõuna eest 5 eurot.
Palun kindlasti ühistranspordi soovijail registreerida end hiljemalt 20. jaanuaril
marge@viruinstituut.ee

Päeva korraldamist toetavad  Tapa Vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud

Novembri lõpus esitleti Narva Vaba Lava teatrikeskuses veebiväljaannet „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“, mis on 2012. aastal Viru Instituudi abiga ilmunud plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid (Eeva Talsi, Leannae Barbo, Mari Mae, Mihkel Roolaid, Karoliina Kreintaal, Villu Talsi, Janika Oras ja Timo Oras). Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. aastal.  Laulusõnad ja -viisid pani arhiivimaterjali põhjal kokku Timo Kalmu. Väljaandjad on EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut.

Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm.

Esitlusel andsid sära muusikud Villu Talsi, Sten Aamer ja Kristjan Kuusmik (kõik Kiviõli muusika-koolist Jaanus Põldre kasvandikud), samuti Suprjatkid. Kaja Toikka Lüganuselt tutvustas õpilastega lavastatud Viru pulma. Üllatusesinejad olid Viru-Nigulast Ervin Lember ja Hillar Wimberg

Fotod: Laura Mäemets ja Risto Järv

Vana kannel

Uus „Vana Kannel“

Novembri lõpus esitleti Narva Vaba Lava teatrikeskuses akadeemilise regilauluväljaande „Vana Kannel“ Vaivara ja Narva köidet ning Viru pulmalaulude veebiväljaannet.

„Vana Kandle“ XII köide sisaldab Vaivara kihelkonnast ja Narva linnast kogutud regilaule. Tekstiosa koostasid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogude põhjal Ruth Mirov ja Kanni Labi, viisiosa Ingrid Rüütel. Toimetajateks olid Kanni Labi ja Janika Oras. Köites on avaldatud 1525 lauluteksti, sissejuhatavas osas tutvustatakse Vaivara kihelkonna ja Narva linna ajalugu, regilaulude murdekeelt, laulude kogujaid, laulikuid ja regiviise.
Väljaande näidislehekülgedega saab tutvuda veebiaadressil http://www.folklore.ee/kirjastus/?raamat=97.

Kohtla ajalooringi 30. aastapäev

Viru Instituudi esindajad osalesid 23. novembril Kohtla ajalooringi 30. aastapäeva üritusel Kohtla-Nõmme rahvamajas.

Aivar Surva ja Marge Lepik kogesid kohapeal, et tõesti on Kohtla ajalooring unikaalne nii Virumaa kui Eestimaa kultuuriloos oma küllaltki pikaajalise  ja uurimistööde alase tegevusega. 1988.aastal panid ajalooringile aluse Laine Toomsalu ja Vallo Reimaa. Aastapäeva puhul andsid ülevaate ringi tegemistest Vallo Reimaa ja Aime Luuk. Muljetavaldav oli kogutud kohaliku elu-olu mälestuste, materjalide lai temaatika ja tööde hulk.

Kohtumine oli väga meeldiv, sest instituut sai mitmeid ideid koostööks, sealhulgas noortega, et kodu-uurimine ja ajalooring kestaks edaspidigi.

Jaksu ringi liikmetele edaspidiseks.

Fotod sündmusest

Kutse esitlusele

Valmis EV 100 sünnipäevakingitus Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt. Vaivara ja Narva “Vana Kandle” koostamisele aitasid kaasa ka Viru Instituut ja Vaivara Sinimägede Muuseum.

Samuti on valminud 2012. aastal Viru Instituudi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengite koostöös  ilmunud CD-plaadi täiendatud veebiversioon.

Kogumike esitlus toimub  neljapäeval, 29. novembril kell 15 Vaba Lava Narva Teatrikeskuse väikeses saalis.

XVI kohanimepäev

Rahandusministeerium ja kohanimenõukogu kutsuvad kõiki ajaloo-, koduloo- ja keelehuvilisi 6. detsembril algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Narva kolledži XVI kohanimepäevale.

Kohanimepäev on rahandusministeeriumi ja kohanimenõukogu korraldatud seminar, mille eesmärk on teavitada inimesi kohanimemääramise protsessist ning kaasata neid, kes peavad kohanimesid kultuuri ja ajaloo jäädvustamise seisukohalt oluliseks. Päev on suunatud ennekõike ajaloo-, koduloo- ja keelehuvilistele ning kohalikele ametnikele. Seminari peetakse üks kord aastas ühes Eesti maakonnas. Virumaal toimusid sellised päevad 2005.aastal Rakveres ja 2011. aastal Jõhvis.

Olete oodatud kuulama!

Registreerida saab siit

Päevakava 

 

 

Kokkuvõte II ülevirumaalisest koolinoorte kodu-uurimiskonkursist

Tänavu täitus 50 aastat õpilaste kodu-uurimiskonkurssidest  Eestis. Nüüd  juba teist aastat korraldatakse Virumaa konkurss ja konverents koos Iisaku kihelkonna muuseumi ja Viru Instituudi eestvedamisel.

Gümnaasiumiõpilaste konverents Tapa linnaraamatukogus oli enam traditsiooniliste uurimistööde päralt, kuid teemade valik oli lai. Kunstnik Hando Mugasto perekonnapärandi , Kihlevere mõisa, Inju küla, Kadrina aleviku, Kadrina kihelkonna kõrtside, Rakvere valla  ajaloo uurimise kõrval oli tänapäevasemaid teemasid: koolikultuurist, ajakirjaniku R.Siku isikustiilist, 2017.a Kadrina vallavolikokku kandideerijate valimislubaduste keelelisest küljest, noorte teadlikkusest illegaalsete uimastitest, Rakvere gümnaasiumi piiriüleste projektidest, külade tühjenemisest.  Ka sel aastal oli mitmed tööd kooli ajalooga seotud (Kadrina keskkool vilistlaste pilgu läbi, Tamsalu gümnaasiumi 50.aastasest laulupidude traditsioonist, Tamsalu gümnaasiumi eelkäijatest).

Kuueteiskümnest gümnaasiumiõpilase tööst oli üheksa Kadrina keskkoolist, kus on pikaajalised kogemused erinevatel konkurssidel osalemiseks. Tublid on viimastel  aastatel  olnud veel Tamsalu ja Vinni-Pajusti, kuid harva tuleb töid Rakverest ja Väike-Maarjast. Mitmetel töödel on praktiline väärtus nii perekonna, kooli kui kogukonna loo jäädvustamisel. Koolid erinesid oma  heades töödes: näiteks kõige analüütilisemad uurimis-  ja  kõige teaduslikumad keeletööd olid Kadrina keskkooli õpilastelt ning kõige mahukamad ajaloolised kirjeldused õpetaja Maie Nõmmiku juhendatud Tamsalu ja Vinni-Pajusti gümnaasiumi õpilastelt. Uudne oli Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi praktiline töö – viktoriin  „MINU IDA-VIRUMAA“  programmeerija töö ja  lõimumise seisukohalt.

Publiku lemmikud esinemisel olid Kadrina keskkoolist Birgie Bligzna (Kadrina koolikultuurist), Khristen Therese Murumägi ( Hando Mugasto pärandist) ja Birgit Klopp ( Kadrina kool vilistlaste pilgu läbi).

Võib öelda, et seekordne konkurss oli eripärane, sest noored pakkusid uurimistöödes uusi lahendusi ja meetodeid, millest võib kasu olla ka järgmistel uurijatel.

Lisaks traditsioonilistele uurimistöödele oli sel aastal mitmeid huvitavaid kodu-uurimuslikke loovtöid: Sõmeru kooli õpilase Marin Inno  sugupuu teemal koos enda koostatud raamatuga, Tapa gümnaasiumi pärandkultuuriringi laste uurimistöö Naistevälja kivikalmete kohta või  Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpilaste viktoriin“ Minu Ida-Virumaa“ .  Kõige enam oli uurimistöid õpilase oma suguvõsa  kohta, milledest mitmed sobivad ka Eesti Rahvaluule Arhiivi  kogumisvõistlusele „Minu vanaema lugu“.  Kuna ülevirumaaline konkurss oli seotud Haljala kooli ja Õpetaja autähise konkursi“ Otsides oma juuri“, siis laekus põhikoolidelt enam töid ja korraldati eraldi konverents Haljala rahvamajas.  Ette kanti kahekümnest ainult 12 tööd , neist kõige enam Haljala koolist ja Lasila põhikoolist, koole autasustati SA Viru Muuseumide kinkekaardiga .  Publiku auhinna said Tapa gümnaasiumi pärandkultuuri ringi õpilased (Elle Kivisoo juhendamisel)  ja Säde-Liis Orujõe Haljala koolis (juhendaja  Külli Heinla). Õpetaja Autähise poolt autasustati konkursi“ Otsides oma juuri“ raames Lasila põhikooli õpilast Jelizaveta Kravtšenkot ja Haljala kooli õpilast Liisi Müllat .

Haljala kool suurte traditsioonidega kodu-uurimisel, selle üks eestvedajaid on olnud aastakümneid õpetaja Külli Heinla. Konverentsil autasustati teenekat õpetajat  nii Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu tänukirjaga kui Haljala valla ja Viru Instituudi auhinnaga.

Kuna tööd olid kõik nii sisult kui vormilt omanäolised, siis paremusjärjestust ei tehtud, vaid tõsteti iga töö puhul esile just selle eripära. Tööde kohta saavad juhendajad komisjoni arvamuse ning tööde kokkuvõtted avaldatakse instituudi kodulehel. Samuti valitakse välja neist üleriigilisele konkursile kuni viis tööd vastavalt konkursi tingimustele.  Töödega saab tutvuda instituudi kaudu või siis hiljem Virumaa Muuseumides, kus on senini säilitatud kõiki õpilaste uurimistöid.

Tapa konverentsi üllatuseks oli  Järvamaalt Järva-Jaani gümnaasiumi õpilase  Eleri Aleksi  heal tasemel ja põhjalik uurimistöö „Lembit Keeruse elulugu“. Lembit Keerus oli kauaaegne mõisakooli juht Kiltsis. Õpilast juhendas  õpetaja  Ülle Jääger, kes soovitas ka õpilasel esineda Virumaa konverentsil.

Sellele üllatusele lisaks mängis konverentsil lõõtsapilli just Lembit Keeruse lapselaps Liisa  Jusupov.

Kõigi nende põhjalike ja omapäraste uurimistööde eest suur tänu juhendajatele õpetajatele.

Aitäh teile -Külli Heinla, Liivi Heinla, Maie Nõmmik, Siiri Seljama, Tiina Rumm, Evelin Tiiter  ja Siiri Kanarbik, et teil jätkub visadust aastast aastasse õpilasi juhendada ja konkurssidele suunata.

Soovime jaksu neile õpetajatele, kes on alustanud seda tänuväärset tööd.

Häid ideid ja huvilisi õpilasi teile, õpetaja Lea Salumets, Anneli Raud, Ingrid Vaikmaa, Reet Markin, Eve Kangur, Liis Otsus, Tiina Grauberg, Julie Smirnova, Oksana Nazarova,Maie Põdramägi ja Elle Kivisoo. Tänuväärt on ka teie tegevus  lapsevanemate kaasamisel kaasjuhendajatena.

Tööde hindajad Ene Luka ja Lemmi Karmin lugesid konkursi ja konverentsi kordaläinuks, sest  sel aastal olid ühtlaselt tugevad tööd. Hea meel on, et kõik noored mitte ainult mingite europrojektide järgi ei jookse, vaid oma kodukohta hindavad, tehes nii sisukaid töid

Tapal kuulas huviga gümnaasiuminoorte töid ka instituudi juhatuse liige Ingrid Rüütel, kes võttis kokku järgmiselt : „Mul on väga hea meel, et kooliõpilaste kodu-uurimistraditsioon Virumaal on järjepidev ja jätkub tõusujoones.  On kerkinud esile andekaid noori uurijaid, palju põnevat on päevavalgele toodud, palju ootab veel avastamist. Eraldi tahaks tänada õpetajaid, kelle panus uurimistööde kvaliteeti on silmnähtav.

Loodame, et me noored jätkavad edaspidigi kodu uurimist, panustades nii kodukoha kultuurilukku.“

Kohtumiseni III ülevirumaaliselt konkursil kõikide vanade juhendajatega ja uute koolide õpilaste ja juhendajatega.

Marge Lepik
projektijuht

Minu aed, minu lilled ja puud

Kutse esitama lugusid Eesti Rahvaluule Arhiivi teemal „Minu aed, minu lilled ja puud”

Koduaed lillede ja põlispuudega on silmailu andja oma perele, aga ka visiitkaart. Euroopa pärandkultuuri aasta 2018 on sobiv, et kirja panna LUGUSID koduaedadest kui ühest rahvakultuuri tahust läbi vanaemade põlvkonna ja nüüdisajal. Mis on püsinud, mida oleme püüdnud säilitada, mida muuta? Mis on kodutunde jaoks oluline? Millised on meie väljakujunenud põhimõtted? Vastamise hõlbustamiseks leidub järgnevas rida abistavaid küsimusi, kuid kirjutada võib ka vabas vormis. Oodatud on ka fotod ja videod. Küsimustiku koostas rahvaluule arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe.

Kaastöid saab esitada märgusõnaga „Aed“ hiljemalt 2. jaanuariks 2019  e-kirja teel: kratt@folklore.ee posti teel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu linn,  kogumisportaali Kratt kaudu: http://kratt.folklore.ee/

Lisateavet saab telefonil 7 377 730.

Aitame kaasa, et ka Virumaa aedade lood jõuavad arhiivi.

Pühapaikade infopäev Viru-Nigulas

Kutsume kõiki osalema looduslikke pühapaiku tutvustaval infopäeval 18.10 kell 17.00 Viru-Nigula Hariduse Seltsi ruumis Viru-Nigulas, Kirikaia 2.

Looduslikud pühapaigad seovad maastikuga suure hulga vanemat kohapärimust: hiied ja ohvrikivid, mäed, allikad ja laukad, mille kohta on Eesti Rahvaluule Arhiivis ning mujalgi talletatud mitmesuguseid lugusid. Sageli on teada vaid kohanimi, mis võiks reeta kunagiste inimeste liikumisradu ning tähendusi.
2018 aastal on Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Tartu Ülikooli töötajad Muinsuskaitseameti tellimusel vaadanud läbi Viru-Nigula ajaloolisest kihelkonnast pärit looduslikke pühapaiku puudutavad teated, kaardistanud need maastikul ja sageli küsitlenud ka kohalikke inimesi. Infopäeval tutvustatakse projekti tulemusi ning räägitakse pühapaikade suhtest vanema rahvausundiga ning kaasaegsetest probleemidest pärandkultuuri kaitsel.

Lüganuse rahvamaja

Pühapaikade teabepäeva Lüganusel

Soovitame osaleda 18. oktoobril algusega kell 17.00 Lüganuse rahvamajas
Lüganuse kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval.
Muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli töörühm, kes on alates tänavu kevadest käinud kihelkonna muistseid pühapaiku kaardistamas, on valmis kohalikule rahvale oma töö tulemusi tutvustama. Samuti loodavad töörühma liikmed kohalikelt pühapaikade kohta lisainfot saada.
Oodatud on ka huvilised Jõhvi kihelkonnast.

Lüganuse rahvamaja

Valmis trükis „Simuna kihelkonna pärimus“

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks on valmis saanud trükis „Simuna kihelkonna pärimus”, mis on koostatud  Simuna kihelkonna pärimuskultuuripäeval (Rohu 16.06.2018) kõlanud ettekannete ning arhiivimaterjalide põhjal.

Kingituse jäädvustamist on toetanud Riigikantselei EV100 korraldustoimkond ja KÜSK.

Trükise koostajad: MTÜ Viru Instituut ja MTÜ Rohu Park.

Kutse koguma vanavanemate lugusid

Viru Instituudi koostööpartner Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub  Euroopa kultuuripärandi aasta raames kogumisvõistlusega „Püüa vanaema lugu purki“ lapsi ja noori koguma vanavanemate lugusid.

Võistluse eesmärgiks on koguda igalt Eesti vanemaealiselt inimeselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline. See võib olla näiteks ere mälestus või juhtum iseenda elust, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on inimest elus saatnud, või hoopis õpetlik lugu, mis on pannud kaasa mõtlema.

Eesti ja vene keeles loodud veebirakendus http://kratt.folklore.ee/vanaema  juhendab noort läbi kogumistöö etappide. Oma telefoniga filmitud või helisalvestatud loo saab hõlpsasti veebikeskkonda üles laadida. Lisaks vanaemade lugudele on oodatud ka vanaisade, teiste vanemate sugulaste, tuttavate või koguni täiesti võõraste vanema põlvkonna inimeste lood.

Täpsemat infot saab Eesti Rahvaluule Arhiivi ja „Püüa vanaema lugu purki“ FB-lehtedelt, telefonil 7377 730 ning e-posti aadressilt: era@folklore.ee.
Lugusid oodatakse kuni 26. oktoobrini.

 

Kadrina näitas head eeskuju kultuuripärandi tutvustamisel

 Laupäeval, 15. septembril toimus Kadrina rahvamajas Neeruti Seltsi ja Viru Instituudi ühiskonverents „Pärandkultuur ja kultuuripärand”.  See oli juba kolmas ühiskonverents. Seekord tutvustati Kadrina kihelkonnaga seotud isikuid ja tegevusi pärandkultuuri tutvustamiseks. Peaesineja oli folklorist, Euroopa kultuuripärandi Eesti juhtkomitee liige Marju Kõivupuu, kes tutvustas tegevussuundi  kultuuripärandi-aastal Eestis. Kultuuripärandi uurija Rein Saukas andis ülevaate viiest  Jakob Hurda kaastöölisest Kadrina kihelkonnast.

Huvipakkuv nii osalejatele kui laiemale avalikkusele oli Kadrina Keskkooli õpetajate Evelin Tiiteri ja Liivi Heinla  Kadrina lugemiku 2  tutvustus. Viimastel aastatel on hoogustunud oma paikkonna aabitsate ja lugemike koostamine. Kadrina 1. Lugemik sai kõrge hinnangu, seegi  lugemik on oma teemade valikult ja kujunduselt omapärane ja tunnustust vääriv.

Aleksandri Krimmi lapselaps Alo Põldmäe tutvustas oma vanaisa kui kohaliku kultuuripärandi ühte alustala Kadrina kihelkonnas kultuuri-, haridus- ja seltsielu edendamisel.

Kadrina konverents on heaks eeskujuks ka teistele piirkondadele oma kultuuripärandi tutvustamisel kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.

Suur aitäh Neeruti Seltsile sisuka päeva eest.

 

Ervini pillituba

Viru-Nigula pärandkultuuripäev

Neljapäeval, 6. septembril toimus Viru-Nigulas pärandkultuuripäev, millega tähistati ka Viru Instituudi 10.aastapäeva.

Instituut asutatigi 10 aastat tagasi just Viru-Nigula muuseumis, endisaegses pastroraadis. Päev algas Viru-Nigula muuseumi ja ta lugude tutvumisega. Ajakirjanik Aivi Parijõgi rääkis huvitavatest leidudest kirikuõpetaja Aleksander Alveri kohta ning muuseumi juhataja Ene Ehrenpreis uskumatult põnevatest koduloolistest matkadest endise kihelkonna küladesse. Seejärel külastati rahvamaja, kus Ervin Lember rääkis rahvamajast ja kultuurielust Viru-Nigulas, samuti õpetas ta roopillide valmistamist.

Päev jätkus Vasta mõisakoolis, kus õpetajad tuvustasid külalistele mõisa, lisaks esines sisuka kultuuriloolise muusikalise mõtisklusega Lea Metsis.

Päeva lõpul tehti kokkuvõtteid  2018.aasta viru keele kogumisest.  Meeli Müller Miila külast tutvustas oma keele lugu. Heino Jäger tervitas oma Jõhvi keele ja kandlemuusikaga.

Instituudi juhatuse esimees Aivar Surva tänas viru keele kogumisest osavõtnuid. Tänukirjad said kohapeal kätte Meeli Müller, Anneli Lamp, Kristiine Männik, Reet Markin ja Heino Jäger. Teistele tublidele kogujatele antakse tänud üle järgmistel üritustel.

Samuti tänas Aivar Surva instituudi nimel viimastel aastatel enim koostööd teinud ühendusi – MTÜ Rohu Park, Viru-Jaagupi Selts, Saksi Raamatukogu ja MTÜ Õpetaja Autähis.  Tänu teistele partneritele jagatakse järgmistel koostööüritustel.

Osalejatelt suur tänu Viru-Nigula muuseumi, rahvamaja ja kooli rahvale huvitava päeva eest.

 

Viru kohaliku keelejutud said kogumiku

Viru Instituudi kohaliku keele lugude ja sõnade kogumine aastatel 2016-2018 õnnestus, seetõttu koostati eraldi kogumik ja avalikustatakse nüüd instituudi kodulehel.

Rõõmustav on see, et laekus palju sõnu ja lugusid mitmelt poolt üle Virumaa.

Aitäh Evelin Rikma, Kaja Toikka, Reet Markin, Urmas Majajääs, Heli Hallik, Evi Rist, Anneli Lamp, Sirje Võsa, Kaja Kasemaa, Eve Kruusmaa, Marje Alasi, Eha Vaga, Meeli Müller, Erna Võrno, Andra Talinger, Heino Jäger, Sille Uustalu, Kristiine Männik. Eda Kiili ja Anu Soon toredate sõnade ja lugude eest.

Tänud ka kõigile neilegi, kes lihtsalt teavitasid üksikutest sõnadest või kogujatest.

Nende lugude ja sõnade kogumisega on see parim tulemus, et jäädvustati oma vanemate ja vanavanemate suulist pärandit, mis on parim kingitus neile ja järeltulijatele.

Viru Instituut tegi kokkuvõtteid laekunud kohaliku keele lugudest ja sõnadest koos Eesti Rahvaluule Arhiivi teaduri Kadri Tamme, Virumaa Teataja ajakirjaniku Inna Grünfeldti ja folkloristi Kaja Toikkaga. Autoritele anti tagasiside nende töödest ja soovitusi edaspidiseks. Kogumist toetas oma nõuannetega ka emakeeleõpetajate aineühendus Aime Topsi eestvedamisel. Kogumiku pani kokku ja kujundas Eve Kangur.

Kui keegi jäi oma loo saatmisega hiljaks, siis on veel võimalus need teele saata, et meie kogu täiendada. Eriti oodatud on põllu- ja majapidamistöödega seotud sõnad ja lood, sealhulgas ka nõukogude ajast ja 90ndate algusest.

Saatke oma kirjutised, olgu need lühikesed või pikad, teksti- või helifailina elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee.

Head lugemist ja äratundmisrõõmu.

Noorte kodu-uurimine edeneb Virumaal

Virumaa noorte koduuurimistööde konkursile laekus 30 tööd, neist pooled gümnaasiumiõpilastelt, kuid oli ka kuus tööd 3.-6. klasside õpilastelt. Kokku 15 koolist.

Loov- ja uurimistööde teemade valik oli mitmekesine, kõik tööd on seotud oma kodukohaga: uuriti küll raudteejaaama, kihelkonna kõrtse, mõisade, samuti koha-, perekonna ja koolide ajalugu, aga ka koolikultuuri, külade tühjenemist, piiriüleseid projekte, noorte teadlikkust illegaalsete uimastite osas, Ida-Virumaa legende, riigikaitse ajalugu, kohalike omavalitsuste valimisi ja ajakirjaniku Rein Siku isikustiili. Seekord laekus enam omapäraseid projekti- ja  loovtöid, näiteks kangaste ja kivikalmete uurimise kohta, viktoriin “Minu Ida-Virumaa“, sugupuu ning kooli aabitsa märksõnade koostamine.

Enamasti olid  individuaalsed tööd, kuid 3.-6.klassi õpilastelt laekus kolm grupitööd.  Juhendajaid oli sel aastal enam – kokku 17, neist osa olid koos teise juhendajaga. Esmakordselt oli kaasjuhendajaid väljaspoolt kooli.

Konkursikomisjon lõpetas tööde hindamise, et noored saaksid valmistuda ette ja esitleda oma töid oktoobris konverentsil, kus valitakse välja vanuseastmete parimad välja üleriigilisele konkursile.

Ingrid Rüütli artikkel Virumaa rahvalauludest ja rahvamuusikast äratas rahvusvahelist tähelepanu

Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur ja Viru Instituudi juhatuse liige Ingrid Rüütel sai kutse saata artikleid ning ühineda ajakirja Social Sciences toimetuse kolleegiumi või retsensentidega.

Toimetus  teatas  väga sügavast muljest, mille olid nad saanud ajakirjas Mäetaguses avaldatud  artiklist pealkirjaga Folk songs and folk music in Virumaa [Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal].

Kirjas märgiti: „Tänu Teie uurijatöö uudsusele ja eesrindlikkusele ning selle potentsiaalselt laialdasele rakendatavusele, kutsume Teid käesolevaga saatma meie ajakirjale teisigi sarnastel teemadel kirjutatud veel avaldamata töid. “ Samas märgiti, et artikkel on äratanud laialdast tähelepanu ja huvi sellega seotud alade uurijate ning õpetlaste hulgas, ning avaldati lootust, et Ingrid Rüütliga koostöö rikastaks ajakirja haaret ühe ainulaadse vaaatevinkli võrra.

Lisaks:

Artikkel „ Rahvalaulud ja rahvamuusika Virumaal“ ilmus  2017.a hüperajakirjas Mäetagused nr 67.

Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Viru Instituudi koostöös valminud kogumik „Virumaa rahvakultuur“ ilmus numbrites 66 ja 67 (vt https://www.folklore.ee/tagused/nr67/index.html ja https://www.folklore.ee/tagused/nr66/index.html

Ajakirja Social Sciences kohta info  http://www.socialsciencesjournal.org/

ÜLEEUROOPALINE KULTUURIPÄRANDI AASTA KADRINAS

KUTSE

15. SEPTEMBRIL 2018 KELL 12 KADRINA RAHVAMAJAS

VIRU INSTITUUDI JA NEERUTI SELTSI ÜHISKONVERENTSILE

PÄRAND-KULTUUR JA KULTUURI-PÄRAND

TÄHISTAMAKS ÜLEEUROOPALIST KULTUURIPÄRANDI AASTAT

 KAVAS:

    1. 100-aastane Eesti Euroopa kultuuripärandi aastal 2018 Marju Kõivupuu (folklorist, Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtkomitee liige)
    2.  Jakob Hurda kaastöölised Kadrina kihelkonnast  Rein Saukas (kultuuripärandi uurija Kirjandusmuuseumist)
    3. Kultuuripärand maastikus Evelin Tiiter, Liivi Heinla (õpetajad, Kadrina lugemiku koostajad)
    4. Aleksander Krimm – kohaliku kultuuripärandi üks alustalasid Alo Põldmäe (AK lapselaps).
    5. Vestlusringid, kohvilaud

 

LOODUSHOIDLIK, KULTUURIPÄRANDIT AUSTAV JA SÄILITAV AKTIIVSET ELLUSUHTUMIST POOLDAV MAAILMAVAADE, SEE  ON NEERUTI SELTS

Pärandkultuuripäev Viru-Nigulas

Viru-Nigula Koduloomuuseum, Viru-Nigula Hariduse Selts ja Viru Instituut   
kutsuvad pärandkultuuripäevale

“Virumaa on virulaste hoida. Lugusid Viru-Nigula  kihelkonna värvikast minevikust“

6. septembril  kell 13  muuseumi (Rataskaevu 1, Viru-Nigula alevik)

Päevakavas on lood  Viru-Nigulast: üllatusi külamaastikelt ( Ene Ehrenpreis), leide Viru-Nigula pastoraadi pööningult (Aivi Parijõgi). Tutvumine muuseumi, rahvamaja  ja Vasta mõisakooliga. Roopilli valmistamine (Ervin Lember).

Instituudi 10.aastapäeva puhul  kokkuvõte tehtust, viru kohaliku keele kogujate ja koostööpartnerite tänamine.

Sissepääs on kõigile prii. Kestvus 3,5 tundi.

Päeva toetavad Viru-Nigula Vallavalitsus, Kultuurkapital, Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

Info sündmuse kohta instituudi kodulehel: http://viruinstituut.ee/.

Rakverest Viru-Nigulasse  ühistransporti soovijatel palume registreerida hiljemalt  30. augustil meilil: marge@viruinstituut.ee

Soe suvine pärimuskultuuripäev Rohu pargis

 

Esmakordselt toimus instituudi pärimuskultuuripäev „Virumaa on virulaste hoida“ looduses, Rohu mõisa pargis.

MTÜ Rohu Park kaasas instituudi, et lisada kohalikku pärimust. Varasematel aastatel on seal toimunud külapäevad. Instituut tõi omalt poolt esinema Simuna kihelkonna pärimuslugudest Mall Hiiemäe ja rahvariietest Kersti Loite. Paekivitöötoaga on kohal Ain Aas. Mõisalegende tutvustas Karin Hansson. Külli Seppa tutvustas parki ja selles leiduvaid erilisi puuliike.
Tänu Simuna rahvamajale tegid meeleolukamaks päeva Simuna kapell, naisrühm Simone ja eakate naisrühm Tüdrukud. Samuti sai nautida Merike Paberitsi ja Karoliina Kreintaali duot. Kohapeal sai tutvuda ka Simuna kihelkonna raamatutega ja luua kontakte kohalike pärimushuvilistega.

Suur aitäh MTÜ Rohu Park instituudi kaasamise ja uute tegetsemisvormide rikastamise eest.

Päev oli osaliste arvates väga õnnestunud just uue vormi ja kava mitmekesisuse tõttu.

Päeva korraldamist toetasid Kodanikuühiskonna

Rohkem pilte saab vaadata siit. 
Fotode autor on Külli Seppa

Tule vaatama ja kuulama

Laupäeval, 16. juunil esineb Rohu mõisa pargis Simuna pärandkultuuripäeval rahvamuusika duo Merike Paberits (flööt, torupill, vokaal, parmupill) ja Karoliina Kreintaal (viiul, vokaal, hiiu kannel). Nad on vanad sõbrad, kolleegid ja koolikaaslased, kes lava jaganud juba mitu aastat mitmetes erinevates projektides. Paar aastat tagasi otsustati aga luua duo, kus oma lemmmikpalasid Eestist ja siit-sealt kaugemalt just viiuli, torupilli, flöödi ja vokaali seadeis ette kanda.

Kutsume pärandkultuuripäevale

“Virumaa on virulaste hoida.  Simuna  kihelkonna lood“

16. juunil kell 12.00 Rohu mõisa parki

( Viru-Jaagupi ja Simuna tee ääres)

Päevakavas on lood  Rohu külast ja  mõisa pargist, ettekanded rahvapärimusest (Mall Hiiemäe), rahvariietest (Kersti Loite), oma keelest ( Kristen Suokass).

Esinevad duo Merike Paberits (torupill, flööt, parmupill) ja  Karoliina Kreintaal (viiul, laul, hiiukannel), Simuna  kapell ja Simuna rahvatantsijad.

Samuti on  õpitoad suurtele ja väikestele. Müügil ka talutooted.  Ühisfoto. Lastele batuut.

Sissepääs on kõigile prii.

Kes soovivad Rakverest Rohu külla ühistransporti, palume registreerida hiljemalt 11.juunil meilil: marge@viruinstituut.ee

MTÜ Viru Instituut                                       MTÜ Rohu park

Suur tänu 2018.aasta Viru kohaliku keele ja juttude kogujaile

Sel aastal ootas instituut kohaliku keele kõrval ka lugusid varasematest aastatest kuni 90ndate aastani majapidamistööde, naljade jm kohta.

Tore oli tõdeda, et lisandusid uued autorid eelmise aasta omadele. Viru keele  ja lugude kogumisvõistlusele laekus rida sisukaid töid. Saadetisi oli erineva mahu ja vormiga, ent viimane kui üks on kiiduväärt.  Pikad lood selgitavad asju ühtmoodi, lühikesed annavad särava sutsaka teistmoodi. Esitati ka uusi murdesõnu ja keeleväljendeid ning mälestusi majapidamistöödest, toitudest jm.

Aitäh, Anneli Lamp, Meeli Müller, Kristiine Männik, Reet Markin, Anu Soon, Erna Võrno ja Heino Jäger.

Instituut koostab sügiseks laekunud töödest kogumiku ja avaldab oma kodulehel.  Samuti toimub sügisel ka autorite tunnustusüritus.

Kogutud materjalid antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile. Küsitakse ka keelenõu Eesti Keele Instituudilt

Instituut jätkab nii sõnade kui lugude kogumist, neid võib  veel ikka saata meilile marge@viruinstituut.ee . Täiendavad 2019.a  kogumise teemad kuulutakse välja sel sügisel.

Lisatud lühikokkuvõte 2018.aasta Viru kohaliku keele ja juttude kogumise tulemustest.

.

Mitmekülgne pärimuspäev Narva-Jõesuus

Juba teist korda tegid koostööd Viru Instituut ja Vaivara Sinimägede Muuseum pärimuspäeva korraldamisel. Sel korral toimus pärimuspäev Narva-Jõesuus. Valges saalis esinesid  Jaroslavna Nazarova, Rein Sikk, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Reeli Reinaus ja ansambel Suprjadki .

Tutvuti ka näitusega Narva-Jõesuu ajaloost. Päeva lõpetas ekskursioon kuursaali juurde, selgitusi Narva-Jõesuu ajaloo kohta andis  Ivika Maidre.

Osalejad tänasid korraldajaid mitmekesise päeva eest.

Pärimuspäeva eestvedaja Jekaterina Muravjova fotodega päevast saab tutvuda https://www.facebook.com/pg/SinimagedeMuuseum/photos/?tab=album&album_id=2073288349556568

Kutse Kalevipoja radadele

Viru Instituut koos Neeruti Seltsi ja Saksi Raamatukoguga

kutsuvad koduloohuvilisi

Kalevipoja radadele (Kadrina-Neeruti-Porkuni-Saksi)

31. mail 2018

Algusega kell 10 Kadrina rahvamaja juurest

Lõpeb orienteeruvalt kell 16.30 Kadrinas, 17 Rakveres

Osalustasu 5 eurot

Transport Rakverest

Info ja registreerimine hiljemalt 28. maiks marge@viruinstituut.ee

Mall Hiiemäe uue kogumiku esitlus

12. mail toimub Vaivava pärimuspäeva raames Narva-Jõesuus Valges Saalis Mall Hiiemäe kogumiku “Virumaa kalendripärimus“ esitlus. Viru Instituut jagab kogumikke  Virumaa koolidele ja raamatukogudele tasuta. 

Kogumik valmis Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi ja Viru Instituudi koostöös. Toetasid Eesti Kultuurkapital, Virumaa pärimuskultuuriprogramm ja Haljala Kool.

Viru Instituut kutsub Vaivara pärimuspäevale

Viru Instituut kutsub Vaivara pärimuspäevale 12. mail kell 12
Narva-Jõesuu Valges saalis (Kesk 3)

Päevakava:

Narva-Jõesuu arheoloogilised uuringud.

“Minu Virumaa”  raamat – kas  pelgalt subjektiivne ajalookäsitlus või kultuuripärandi aasta priske pala virulasele? Rein Sikk

Idaviru kalendritavandist. Mall Hiiemäe

Virumaalt Eesti Rahvaluule  Arhiivi ja tagasi. Risto Järv

Vaivara kihelkonna looduslikest pühapaikadest. Mari-Ann Remmel ja Reeli Reinaus

Folklooriansambel Suprjadki.

Ekskursioon kuursaali juurde, laste meistriklassid.

Lisainfo: facebook.com/SinimagedeMuuseum, muuseum@vaivara.ee, tel 55587274

Rakverest transpordile registreerumine hiljemalt 8. mail marge@viruinstituut.ee

Maidla lasteaeia kanneldajad. Foto Enn Laansalu

Tore neljapäev Maidla mõisas

Selle aasta teine pärimuspäev „Virumaa on virulaste hoida“ toimus Lüganuse kihelkonna mail Maidla mõisas.  Tänu Maidla koolile sai kokku mitmekülgne kava mõisa ajaloost, tänasest koolist, õpilaste kodu-uurimistöödest, noorte kanneldajate esinemisest , millele lisaks  külaliste poolt murdekeelest ja Virumaa viguritega lugudest.

Suur aitäh Meelike Abroi, Pille Kekki, Evelin Kõre, Kalle Lipp, Heidi Pabor, Sulev Oll, Ülle Meister, Kaja Toikka, Kristen Suokass, Sirje Võsa, Reet Markin ja üllatusesineja Heino Jäger.

 Päev oli osaliste arvates väga õnnestunud just teemade mitmekesisuse tõttu.

Päeva korraldamist toetasid  Lüganuse Vallavalitsus, Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

 

Virulaste murdesõnastik

15. aprillil toimus Lüganuse rahvamajas huvitavate kohtumiste pühapäeva raames arutelu murdekeelest koos keeleteadlase Jüri Viikbergi, kes kõneles murdesõnastike koostamisest Eesti Keele Instituudi ja kohalike entusiastide koostöös, ning folklorist Ingrid Rüütliga, kes rääkis murrete ja kohaliku pärimuse tähtsusest. Mõttevahetusel osalenud tundsid tõsist muret eesti keele ja rahvakultuuri seisundi, maakohtades koolide ja rahvamajade hääbumise pärast.

Lüganuse Kultuurikeskuse ja Viru Instituudi ühisürituse eesmärk oli arutleda murdesõnastike koostamise võimalustest Virumaa erinevates piirkondades.

“Mujal Eestis on juba rohkesti murdesõnastikke ilmunud, ka Virumaa võiks oma murdesõnastiku koostada ja üllitada,” ütles kohalik murdeentusiast Kaja Toikka.

Ühtlasi said osalejad juhiseid, millest alustada ja kust saada abi oma kandi sõnastiku koostamisel.

 

Kutsume pärandkultuuripäevale “Virumaa on virulaste hoida. Maidla lood“

 

Kutsume pärandkultuuripäevale “Virumaa on virulaste hoida. Maidla lood“

26. aprillil   kell 10.30 Maidla mõisakoolis Ida-Virumaal

Päevakavas on Maidla mõisa tutvustus (Kalle Lipp ja Heidi Pabor) koos näituse külastusega. Tervitused Maidla kooli direktor Meelike Abroilt ja lasteaia noortelt kanneldajatelt Pille Kekki juhendamisel.

Esinevad kooli noored kodu-uurijad,  ajakirjanik, kirjanik Sulev Oll ja illustraator Ülle Meister „Virumaa viguritega lood“, viru kohaliku keelest Kaja Toikka , luuletaja Kristen Suokass, Sirje Võsa ja Reet Markin.

Päev on osalejatele tasuta.

Päeva korraldamist toetavad  Lüganuse Vallavalitsus, Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Täpsustused ja eelnev registreerimine hiljemalt 20. aprillil  marge@viruinstituut.ee

 

Muinsuskaitseamet

Soovitame osaleda Muinsuskaitseameti teabepäeval

Vrakid Peipsi järves, hõbedased ja raudsed kaubatooted, looduslikud pühapaigad“

esmaspäeval 9. aprillil 2018.a. kell 11.00-15.00

Iisaku Kihelkonna Muuseumis

 

 Esinevad muuseumi direktor Marika Oolberg, MKA Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai.

Teemadel:

  • Vrakileiud Peipsi järve põhjapoolsest osast. Maili Roio, MKA veealuse pärandi vaneminspektor
  • „Raudne Virumaa“. Mauri Kiudsoo, Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu
  • Telliskivide tootmisest Voka mõisatehases. Ilja Davõdov, Tartu Ülikooli magistrant
  • Looduslike pühapaikade riiklik arengukava. Looduslikud pühapaigad – hiiekohad, pühapuud, ohvrikivid ja –allikad. Maria Smirnova, MKA koordinaator

Ülevaate Iisaku kihelkonna looduslike pühapaikade arhiiviallikatest annavad Mariann Remmel ja Kristel Kivari, ArtesTerrae OÜ

 

Teabepäev on osalejatele tasuta. Teabepäeva korraldavad Muinsuskaitseamet ja Iisaku Kihelkonnamuuseum

 

 E-post: kalle.merilai@muinsuskaitseamet.ee , tel:3370609, 5347 8582E-post: anne.nurgamaa@iisakumuuseum.ee , tel: 33 93036

Tuule Kann mängimas

Kandlepäev Viru-Jaagupis

 Viru-Jaagupi endises koolimajas toimus pärimuskultuuripäev – kandlepäev, pühendatud kunagise kandlemeistri Walter Raudkivile.

Fotod  Hilje Pakkanen

Viru-Jaagupis sai kuulata ehedat kandlemängu ja täiendada oma teadmisi kandlemängu kujunemisloost Eestimaal. Raamatukogu juhataja Ülle Rajamart rääkis Valter Raudkivist, tema lapsepõlvest, noorusajast ja muusikuks kujunemisest.

Tuule Kann tuntud rahvamuusik ja kandlemängu pedagoog Tuule Kann Tallinnast,  tutvustas Eesti kandlemeistreid ja näiteid Virumaa /Põhja eesti mängustiilidest ning mängis juurde Virumaalt pärit kandlelugusid. Oma tegevust tutvustasid  vahvasti nii kandleasjatundja Heino Jäger Ida-Virumaalt kui kandlemeister Mihkel Soon koos Kati Soonega Lõuna-Eestist.

Vinni vallas Põlula kooli noored kanneldajad esitasid õpetaja Merje Kallipi juhendamisel selgeks õpitud palu endavalmistatud kanneldel.

Lisaks sai tutvuda erinevate väike, duur- ja rahvakanneldega, mida oli kokku 28.  Huvitav oli ka fotonäitus Viru-Jaagupi ajaloost.

Kandlepäev oli tore uus algatus, mis võib Virumaal edasi areneda ja panna aluse uuele traditsioonile.

Jaksu tegijatele.

Tutvu ka http://www.kuulutaja.ee/viru-jaagupis-kolavad-lood-poneva-ajalooga-kandlel/

 

Mõtetega pärandiaastas

Emakeelepäeval toimus Haljala koolis, kes on Viru Instituudi kauaaegne koostööpartner, päevakohane  konverents  “Mõtetega pärandiaastas”.

Oma erinevaid kodukandiga ja emakeelega  seotud töid esitasid õpilased, valla kirjandivõistlusest tegi kokkuvõtte Haljala Vallaraamatukogu juhataja Maiga Parksepp. Õpetaja Reet Markin tutvustas oma kohaliku keele alast tööd, mille oli esitanud instituudi poolt väljakuulutatud keelekogumisele.

Mitmekülgsust lisas konverentsile kunagi Haljala kooliski ajalooõpetajana töötanud Sulev Oll, kes tutvustas kirjanikuelu ja oma raamatuid,  lugedes ja jutustades mitmeid oma lugusid, eriti jäi meelde aastal 2017 ilmunud kogumikust “Virumaa viguriga lood” lugu Haljala kooli ees seisvast Eesti Õpetaja Autähisest.

Ootame taas Viru sõnu ja lugusid

Arvestades koostööpartnerite  ettepanekuid  emakeelepäevadel Virumaa kohaliku keele uute sõnade ja lugude leidmiseks, pikendab Viru Instituut  tööde esitamise tähtaega  2. aprillini 2018

Juhend

Viru instituut jätkab 2018. aastal Virumaa kohaliku keele kogumist. Kirja panemist on väärt nii sõnad, väljendid, naljade kui ka lühilood. Seekord ootame lisaks küla-, tudengi-, laste-, keele- ja koolinalju.

Palume esitada ka nõukogudeaegseid ja 1990ndate aastate sõnu, lugusid, nalju jms. Tähtis on, et inimesed meenutaksid mingeid spetsiifilisi, näiteks oma kodus, koolis või töökollektiivis käibel olnud sõnu. Kindlasti tuleks märkida juurde, mis kollektiiv see täpselt oli.

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena.

Kogutud materjalile palume lisada alljärgneva info:

  • sõnade autori/keelejuhi nimi, sünniaeg, elukoht, kui kaua on olnud selles kandis
  • koguja nimi, sünniaeg, kontaktandmed
  • sõna (fraasi, kõnekäänu, teksti) kohta selgitavaid märkusi, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud
  • koht, kus koguti, ja aeg, millal koguti materjal
  • võimalusel lisada lühike elulookirjeldus või veidi isiklikke mälestusi sõnade autorist/ keelejuhist.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Osalejaid tunnustatakse, paremate tööde autoreid tõstetakse eraldi esile.

Märkimisväärsemad tööd avaldatakse instituudi kodulehel. Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloo-alastes trükistes. Igal konkreetsel juhul võetakse autoriga eraldi ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee hiljemalt 2. aprilliksiks 2018.

Info Marge Lepik, tel 5054319

 

Toeta keeletegu

Viru Instituut esitas  Aasta keeleteo konkursile Rakvere teatri virukeelse talveetenduse ,,Tagassi inglite juure”, viru keele avalikkusele tutvustamise eest
2017. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 23 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad https://www.hm.ee/et/keeletegu2017)

Avalik hääletus kestab 7. märtsi keskööni. Igal ühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile .

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel.

Laureaadid tehakse teatavaks 16. märtsil Türi Ühisgümnaasiumis.

 

 Instituudi 10. sünnipäeva puhul

jätkame pärimuspäevadega „Virumaa on virulaste hoida“ kihelkondades, seekord Maidlas, Rohu pargis ja Narva-Jõesuus.

Koduuurijate esimene kokkusaamine on Iisaku muuseumis koostöös iisaku muuseumi ja muinsuskaitseameti spetsialistidega. Koduurijate päevade raames tutvutakse  F.R.Kreutzwaldi ja Kalevipojaga seotud kohtadega ja lugudega  Kadrina, Neeruti,  Väike-Maarja ja Porkuni mail.

Ka sel aastal korraldame ülevirumaalist noorte koduurimiskonkurssi ja konverentsi (info kodulehel http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss/) .

Haljala Kooli ja  Õpetaja Autähise Jaagu Fondiga koostöös korraldame Virumaa koolide õpilastele loov- ja uurimistööde konkursi „Otsides oma juuri“ (vt http://viruinstituut.ee/otsides-oma-juuri-2/) . Tööde esitamise tähtaeg on 15, september.

Jätkuna 2017. a kihelkonnapäevale saab teoks koos Viru-Jaagupi seltsi, muuseumi ja raamatukoguga kandlepäev Viru-Jaagupist pärit kandlemeistri Walter Raudkivi pärandi ja Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks.

 

Jätkub viru sõnade ja lugude kogumine, kaasates  teisigi uute lugudega teemal “Küla-, tudengi-, laste-, kooli-, keele naljad“.  Tähtaeg on 8. märts. Täpsem info kodulehel http://viruinstituut.ee/ootame-taas-viru-sonu-ja-lugusid/,

Koos Neeruti seltsiga on kavas sügisel korraldada konverents „Pärandkultuur ja  kultuuripärand Kadrina kihelkonnas“.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva ja instituudi 10. tegevusaasta tähistamiseks  on kuulutatud välja viktoriin Virumaa kultuurloost. Täpsem info http://viruinstituut.ee/viktoriin/

Aasta lõpuks  peaks trükist ilmuma  folklorist Mall Hiiemäe Virumaa kalendripärimusest.

Oleme avatud erinevateks koostööprojektideks Virumaa kultuuriloo tutvustamiseks erinevates kohtades.

Rahvakultuurihuvilised on oodatud neil üritustel osalema.

Kõigi sündmuste kohta avaldatakse enne nende toimumist info instituudi kodulehel või facebookis.

Info Marge Lepik, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 5054319.

Otsides oma juuri

Suokass, luuletaja ja kunstnik. Kodanikunimega Kristen Suokass. Autor: ERR

Suokass Vikerraadios

Suokass, luuletaja ja kunstnik. Kodanikunimega Kristen Suokass. Autor: ERR

Suokass, luuletaja ja kunstnik. Kodanikunimega Kristen Suokass. Autor: ERR

17. detsembri Vikerraadio keelesaates räägiti viru keelest ja meelest.
Viru luuletaja Suokass on üks vähestest, kes on uurinud viru murret.
Suokass: “Nied kohalikud kieled on kordi ja kordi rikkalikuma sõnavara ja rohkemate väl’lendusviisidega kui üks normieritud kiel on. Miks peaks võtma võerkieltest tobedaid või kohmakaid tuorlaenusi, kui meil on võtta oma kieltest sõnu, mida aktiivselt tarvitatasse või mida enam ei tarvitata.”
Saates räägib Suokass oma emakeele tulevikust, oma luulest ja Raadioteatri jõulu-eelsest etendusest “Tagassi inglite juure”.
Saate autor on Piret Kriivan.
https://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/281652b9-4035-414b-94f9-f6900dfcf439/keelesaade-viru-keeles-ja-meeles

Suokass kõneles ka Pereraadios oma luulekogust Tagassi inglite juure, selle põhjal valmivast lavastusest Rakvere Teatris ja Viru keelest üldse.
https://soundcloud.com/tauno-toompuu/suokass-viru-keelest-luulest-ja-neid-uhendavast-etendusest-rakvere-teatris

 

Ingrid Rüütel

Teatrikohvikus räägiti Viru Instituudist ja viru keelest ning lauldi viru regilaule

Ingrid Rüütel

Rakvere Teatrikohvikus toimus „RT vestleb“ sarja raames kõnelus folklorist Ingrid Rüütli ja viru kohaliku keele uurija Kaja Toikkaga.

Jutuks oli viru keele olemus ja püsimine ning pärimuskultuur ja selle kogumine. Kõneldi ka viru murde eripärast ning regilauludest, samuti Viru instituudi osast kohaliku pärandi uurimisel ja säilitamisel. Külalised laulsid koos kuulajatega mõne regilaulu ning Kaja Toikka luges rahvajutu lüganusekeelsest raamatust “Krahvid, kuradid ja kodukäijad”. Õhtut juhtis Erni Kask.

 Vestlusõhtu oli sissejuhatuseks esietenduvale Rakvere Teatri talvelavastusele „Tagassi inglite juure“, kus esitavadTiina Mälbergi ja Üllar Saaremäe kohaliku luuletaja Suokassi virukeelseid tekste. Kasutatud on ka instituudi keelekogumisel esitatud töid.

Loe veel:

https://virumaateataja.postimees.ee/4329093/vestlusohtu-kulges-viru-keeles-ja-meeles-ning-regilaulude-saatel

http://www.kuulutaja.ee/teatrikohvikus-koneldi-viru-keelest/

https://www.facebook.com/notes/rakvere-teater/ahjupots-ja-soperdis/10154772128262531/

 

Foto: Helen Solovjev / Virumaa Teataja / Postimees

 

 

 

Virumaad esindasid kuus noort üleriigilisel kodu-uurimiskonverentsil Pärnus

Üle-eestilise konverentsi eesmärgiks on innustada noori kodu-uurijaid väärtustama oma kodupaiga ajalugu, toetada õpilasi ja nende juhendajaid kultuuripärandi jäädvustamisel ning luua koostöövõimalusi kodu- ja kultuuriloost huvitatud noortele. Seetõttu toimub igal aastal üleriigiline konverents.

Esimene üleriigiline noorte kodu-uurijate konverents peeti 1969.aastal Tartus. Tol ajal esinesid 19 noort kodu-uurijat 18 koolist. Tänaseni on peetud  juba 47 konverentsi.

Selle aasta konverentsile Pärnus oli esitatud  kokku 23 tööd nelja maakonna 13 koolist  neist 10 põhikooli õpilaselt. Enim töid oli Kadrina ja Koeru keskkoolist, kummastki neli tööd.

Uurimisteemad olid huvitavad ja mitmekesised, alates oma kooli ajaloost, vabadus- ja fosforiidisõjast, BAMist, Siberisse küüdistamisest, Tšernobõlist, vangla ajaloost jm. Uudsed teemad olid õpilaste ja õpetajate hüüdnimed, informaatikaolümpiaadid,  veisekasvatus ja rahvusvähemused. Tööde tase oli ühtlaselt kõrge ning õpilaste esinemisoskus väga hea. Üllatas aga asjaolu, et enamuses õpilastest olid leidnud uurimisteema oma kodunt, kodukohast, perekonnast  või koolist just vajadusest see talletada kogukonna jaoks.

Virumaad esindasid   Ingrid Udeküll Lasila Põhikoolist (Ühe velskri elulugu, juhendaja Tiina Rumm); Eliise Lindre  Tamsalu Gümnaasiumist  (Veisekasvatusest Eestis 20.sajandil Porkuni mõisa ja Vistla küla näitel,  juhendaja Maie Nõmm; Kadrina Keskkoolist  Sigrit Umerov, (Rahvusvähemused ja Eesti iseseisvumine, juhendaja Evelin Tiiter); Johanna Angela Bremen (Minu suguvõsa nimed, juhendaja Liivi Heinla); Mirell Viru (Tšernobõli nähtav ja nähtamatu mõju,  juhendaja Evelin Tiiter) ja Anett Altmäe (Jalgrattaga fosforiidisõjast Eesti Vabariiki de facto, juhendaja Evelin Tiiter).

Seekord ei pandud töid paremusjärekorda, kõiki noori tunnustati tänukirja ja väärt kirjandusega, mille hulgas Pärnu linna- ja maavalitsuse ühistöös koostatud üheksas kogumik “Pärandilaegas”.

Viru Instituut tänab kõiki õpilasi, nende juhendajaid, koole ja tööde retsensente ning konverentside korraldajaid noorte kodu-uurimisvaldkonna eestvedamise, koordineerimise ja väga hea koostöö eest.

Kohtumiseni 2018. aasta oktoobris üle-virumaalisel kodu-uurimiskonkursil ning seejärel juba 48. üleriigilisel konverentsil.

 

Marge Lepik
Projektijuht
Viru Instituut

Viru keel! Mis see veel on?

Sissejuhatusena Rakvere Teatri talvelavastusele “Tagassi inglite juure” toimub 29. novembril kell 19 teatrikohvikus RT vestleb sarjas kõnelus Ingrid Rüütli ning Kaja Toikkaga. Eelmainitud lavastuses kõlavad Tiina Mälbergi ja Üllar Saaremäe häälte läbi kohaliku luuletaja Kristen Suokassi samanimelisest luulekogust pärinevad virukeelsed tekstid.

Vestlusõhtu teemadeks on Viru Instituut, murded üldisemalt, Viru murre, regivärsiline rahvalaul kui viru kultuuri alus, põhjused (isiklikud ja poliitilised), miks Ingrid Rüütel hakkas viru keelega tegelema. Kaja Toikka pakub vahepaladeks mõne Lüganuse-keelse regilaulu ja loeb mõne rahvajutu Lüganuse keeles raamatust “Krahvid, kuradid ja kodukäijad”.
Vestlust juhib Erni Kask, sissepääs tasuta.

Olete oodatud! Võib saata edasi neile, kes võiksid veel olla sellest infost huvitatud.
https://www.facebook.com/notes/rakvere-teater/viru-keel-mis-see-veel-on/10154770402377531/

Ootame taas viru sõnu ja lugusid

Keelehuviliste ettepanekul jätkab Viru instituut 2018. aastal Virumaa kohaliku keele kogumist. Kirja panemist on väärt nii sõnad, väljendid, naljade kui ka lühilood. Seekord ootame lisaks küla-, tudengi-, laste-, keele- ja koolinalju.

Palume esitada ka nõukogudeaegseid ja 1990ndate aastate sõnu, lugusid, nalju jms. Tähtis on, et inimesed meenutaksid mingeid spetsiifilisi, näiteks oma kodus, koolis või töökollektiivis käibel olnud sõnu. Kindlasti tuleks märkida juurde, mis kollektiiv see täpselt oli.

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena.

Kogutud materjalile palume lisada alljärgneva info:

  • sõnade autori/keelejuhi nimi, sünniaeg, elukoht, kui kaua on olnud selles kandis
  • koguja nimi, sünniaeg, kontaktandmed
  • sõna (fraasi, kõnekäänu, teksti) kohta selgitavaid märkusi, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud
  • koht, kus koguti, ja aeg, millal koguti materjal
  • võimalusel lisada lühike elulookirjeldus või veidi isiklikke mälestusi sõnade autorist/ keelejuhist.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Osalejaid tunnustatakse, paremate tööde autoreid tõstetakse eraldi esile.

Märkimisväärsemad tööd avaldatakse instituudi kodulehel. Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloo-alastes trükistes. Igal konkreetsel juhul võetakse autoriga eraldi ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee hiljemalt 8. märtsiks 2018.

Info Marge Lepik, tel 5054319

Esimene ülevirumaaline noorte kodu-uurimiskonverents Sõmeru Põhikoolis

9. novembril toimus Sõmeru Põhikoolis esimene ülevirumaaline noorte koduuurimiskonverents, kus tehti vahekokkuvõtteid uurimistööde konkursist enne üleriigilist konverentsi.

Konverentsil esitleti 20 tööd, nende seas ka 3.-6.klasside õpilaste töid. Varem ei ole Lääne-Viru maakonnas konkurssidel olnud nooremate õpilaste töid, siis tänavu oli kolm. Neljas algklasside õpilaste töö oli Ida-Virust  Illuka kooli 3.-4.klasside õpilastelt  seoses oma kooli aastapäevaga“ 95 3.-4.kl. õpilaste sugulast või tuttavat, kes on lõpetanud Illuka kooli“ (juhendaja Heli Ekštein). Viru Instituut tunnustas omapärase kooliajaloo esitluse ning hea meeskonnatöö eest õpilasi õppekäiguga Politseimuuseumi.

Rõõmustav, et on tulemas nooremate hulgast koduuurijaid omapäraste teemade ja lahendustega, kuid kahjuks ei saa algklasside tõid saata üleriigilisele konverentsile Pärnu.

Kahjuks olid konverentsil ainult Lääne-Viru vanemate klasside õpilaste tööd. Ida-Viru nelja kooli töid ei esitletud, kuigi hindajate poolt tõsteti esile teemade erisusi (vabaaja veetmise võimalused, põlevkivikarjääri taastamine, kooli ajalugu läbi kolme põlvkonna jm) võrreldes Lääne-Viru maakonna töödega.

Põlula kooli õpilaste koduloo aabits-tööraamatut „Rägavere radadel“ (juhendaja Inge Korka) mittetraditsioonilise uurimistööna hinnati tubli  õpilaste algatusena külade kohta andmete kogumisel ja töölehtedena esitlemisel, lauamängu ja isegi lauluga. J.Kunderi Selts tunnustas tublisid noori, kes olid esindanud Lääne-Virumaad „Ettevõtlik kool“ konkursil,  retkega Ubja kaevandusse.

Õpilaste töid retsenseerisid kodu-uurijad  ja õpetajad nii Lääne- kui Ida-Virust, konverentsil hindasid töörühmades üldhariduse ajaloolane Lemmi Karmin ja  Tallinna Ülikooli pedagoogika arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist Ene Luka.

Soovitusi anti 29. novembril Pärnus oimuvale üleriigilisele konkursile esitatavate tööde osas.

Korraldajad loodavad, et ka järgmisel aastal on konkursil huvitavaid töid, mis rikastavad Virumaa kultuurilugu

Fotod Ain Liiva

Viru Instituut kutsub virulasi osalema Eesti Rahvaluule Arhiivi küsitluses „Imeline nimi“

Kõigil meil on nimi, ees- ja perekonnanimi. Nime kanname me sünnist surmani, nimi jääb ajalukku ka pärast nimekandja lahkumist siitilmast. 
Kui inimese side oma eesnimega saab alguse enam-vähem tema sünniga, siis perekonnanimi ootab teda juba enne seda. 

Eesti perekonnanimede lugu pole teatavasti väga pikk. Seepärast on nimede geograafiline ja ajalooline taust dokumentide põhjal enamasti jälgitav, nimede tähendus ja tekkelugu keeleteaduslikult uuritav. Siiski on üks allikas, millele uurijad enamasti toetunud ei ole. See on nimeteema meie juturepertuaaris.
Priinimi, liignimi, väärnimi, perekonnanimi ‒ heal lapsel on mitu nime. Ka igast perekonnanimest võib lugusid olla rohkem kui üks. Paneme need kirja ja kogume kokku!
Nimelugude kirjapanemise hõlbustamiseks on  toodud lühike küsitluskava http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/14.  Küsimustikku saab täita kogumismooduli „Kratt“ kaudu: kratt@folklore.ee.

Meilitsi oodatakse  vastuseid e-postiaadressile 
kratt@folklore.ee
, käsitsi kirjutatud kaastöid Eesti Rahvaluule Arhiivi, Vanemuise 42, 51003 Tartu.

Küsitluse lõpp 24.02.2018

Lisateavet saab telefonil 7 377 730.
Soovi korral on võimalik seada oma kaastööle või eraldi punktidele kasutuspiiranguid. Juhendid selleks on küsitluskava lõpus.

Parimatele kaastöölistele on auhinnad.
Head vastamist!

Veel on võimalus osaleda küsitluses „loomariik ja inimene“  

Vastuseid oodatakse kuni  31.12.2017

Kogutakse teavet inimese ja looduse suhte kajastamise kohta nii rahvasuust kuuldu kui ka enese kogetuna. Paljut, mida kunagi usuti, usutakse võib-olla praegugi. Muutunud on loomade tüüpkarakterid:hunt ei ole enam rumal ega kohtlane, vaid pigem taibukas, rebane polegi kaval, vaid lubab mägra oma koopasse elama jne.

Küsitluse leiate http://kratt.folklore.ee/ctrl/et/Kysitluskavad/andmed/15.

Küsitluse juurde märkida oma nimi, sünniaasta, elukoht ja koht, kus ja millal juttu/teadet kuulsite. Lisateavet käsitluskava kohta saab telefonil 7 377 730 (Eesti Rahvaluule Arhiiv).

Head vastamist!

Otsides oma juuri

Haljala Kool, Õpetaja Autähise Jaagu Fond ja Viru Instituut kutsuvad Virumaa koolide õpilasi osalema loov- ja uurimistööde konkursil „Otsides oma juuri“

Juhend

Õpetaja Autähisega seoses on toimunud kaks loomingulist konkurssi (2012, 2015), kus kirjutati ning koguti mälestusi koolist ja õpetajatest.

Kolmas konkurss kutsub mõtisklema oma juurte üle, uurima, kirjutama oma pere lugu.

Eesmärgid 

  • toetada ja kaasata Virumaa koolide õpilasi loov-, uurimistöö koostamisel, väljendus- ja esitlusoskuse arendamisel;
  • väärtustada oma päritolu, äratada huvi oma perekonna ajaloo, töö ja tegevuse ning kommete vastu;
  • tugevdada põlvkondadevahelist sidet.

Osalemine

Konkursil võivad osaleda kõik Virumaa koolide õpilased 1. – 12. klassini. Töö võib olla eesti, vene või inglise keeles. Töö vormi valib õpilane ise. Üks võimalus on viia läbi intervjuu oma vanemate, vanavanemate või vanavanavanematega, et uurida, kus on pere juured, kuidas on Virumaale elama satutud, kui kaua on siin elatud, kuidas on pere eri aegadel elanud, millega tegelenud ja palju muud. Õpilane võib ka üles kirjutada vanematelt või vanavanematelt kuuldud mälestusi, kirjutada essee/kirjandi vormis oma perest, koostada uurimuse oma pere/suguvõsa elust Virumaal.

Vormistamine ja esitamine

Töö vormistada A4 formaadis üldkehtivaid nõudeid arvestades, töö pikkusele piiranguid ei ole. Töö tiitellehel on pealkiri, töö koostaja nimi, kool ja klass ning juhendaja nimi, nende kontaktandmed. Töö lisades esitada skeemid, fotokoopiad, video- või helikassetid, CD-d jms.

Töö esitada elektrooniliselt Lääne-Virumaa Haljala Kooli 15. septembriks 2018 (kooli@haljala.edu.ee, märgusõnaga „Otsides ma juuri“)

Hindamine

Töid hindab komisjon, mille koosseisu kuuluvad Haljala kooli, Õpetaja autähise Jaagu Fondi ja Viru instituudi esindajad.

Töid hinnatakse vanuseastmete kaupa: 1.-3. klassi õpilased, 4.-6. klassi õpilased, 7.-9. klassi õpilased ning gümnaasiumiõpilased. Kõik osalejad saavad tänukirja, parimate tööde autoreid premeerib Õpetaja Autähise Jaagu Fond.

Tööde avaldamine ja säilitamine

Töödega saab tutvuda Õpetaja Autähise kodulehel

Info

Küsimustega pöörduda Külli Heinla, tel 56221585, e-post kylli.heinla@haljala.edu.ee

4

Moe üllatas

Sirje Võsa eestvedamisel korraldasid Moe külaselts ja Viru Instituut päeva „Virumoa murdekieled” endise Viru- ja Järvamaa piiril Moel selle kandi mitmete oluliste tähtpäevade puhul.

Peale Moe küla esmamainimisest 570 aasta, Moe piiritustehase rajaja Jakob Kurbergi sünnist 180  aasta ja piiritustehase rajamisest 130 aasta möödumist on ka kultuuriloos märkimisväärseid tähtpäevi: Vaiatu küla rahvalauliku Velli Ehli sünnist ( 1892–1977), esimesest kirjakeele konverentsist Tapal 110 aastat, Saksist pärit kunstniku Lui Lätti sünnist 115 aastat, neil mail lapsepõlve veetnud kirjaniku Veera Saare  sünnist 105 aastat ning Saksi raamatukogu avamisest 100 aastat.

Viru instituut tegi kokkuvõtteid laekunud kohaliku keele lugudest ja sõnadest. Tänati autoreid ja kutsuti üles oma kirjutisi saatma edaspidigi. Laekunud töödest väljavõtted avaldatakse instituudi kodulehel ning osa töödest antakse edasi arhiivi, et neid edapidigi kasutada.

Muljetavaldav ringkäik piiritusmuuseumis koos sisuka ülevaatega piirituse tootmise mõjust Eesti maarahvale andis osalejatele uusi teadmisi. Huvitav oli tutvuda ka kaasaegse õlle tootmisega Muddises.

Novembris kuulutab instituut uue keelekogumise. Instituut ei ole veel valinud selle aasta teema: kas laste-, noortekeel, naljandid või hoopis nõukogudeaegseid väljendeid kohalikus keeles.

Loe ka Virumaa Teatajast Inna Grünfeldti artiklit „Viru murre andis hea saagi“ https://virumaateataja.postimees.ee/4290231/viru-murre-andis-hea-saagi.

Omapärane kogemuskonverents Haljalas

Haljala Kool, Haljala vald, Eesti Haridustöötajate Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Viru Instituut korraldasid Eesti Õpetaja Autähise 5. aastapäeva puhul ülevirumaalise kogemuskonverentsi „Õppides õpime“  Haljala rahvamajas.

Osalejaid oli üle poolesaja üle Virumaa.

Konverents erines traditsioonilistest konverentsidest noorte õpetajate arutelu poolest päevakajalistel teemadel, alates noorte õpetajate puudusest kuni  haridusfilosoofiliste küsimusteni. Konverentsi juhtis Haljala Kooli noor õpetaja Martin Pent, väideldes kasvatusteadlase Rain Mikseriga.

Oma kogemustest õpetajana rahvusvahelises koolis rääkis õpetaja Terje Äkke. Noorte õpetajate kõrval said sõna sekka ka EHL esimees Reemo Voltri ja Forseliuse seltsi esindaja Toivo Ärtis.

Konverentsi teises pooles toimus mõttevahetus teemal “Otsides oma juuri“ õpetaja Külli Heinla eestvedamisel. Koduuurimisega kaua tegelenud õpetaja kutsus õpetajaid ja noori koguma ka edaspidi uurimistöid, et jätkuks Virumaal koduuurimise traditsioon.

Loodame, et sündis uus traditsioon õpetajate tegevuse väärtustamiseks.

Koguti uusi sõnu Virumaalt

25. oktoobril teeb Viru Instituut kokkuvõtteid Viru kohaliku keele sõnade ja lugude konkursi tulemustest Moel.

Kõik tööd olid eripärased: oli põhjalikke uurimistöid, mälestustest kantud lugusid vanavanematelt ja ka ainult üksikuid sõnu, kõnekäände. Tore oli kogeda, et mitmed inimesed on kogunud oma kodus, suguvõsas või külas kasutatud sõnu. Oli nii meeldivat äratundmist, kui üllatavaid tundmatuid sõnu.

Konkursile laekunud kaheteistkümnes töös  oli üpris palju uusi sõnu, mida ei ole varem Eesti Rahvaluule Arhiivis ega Eesti Keele Instituudis  või murdesõnastikes olnud.

Konkurss oli tööde hindajate hinnangul tervikuna hästi tore ettevõtmine, kuna Virumaa kihelkondade murdekeelt pole  viimastel aastakümnetel sugugi palju kogutud, eriti sel moel – kohalike endi abiga.

Aitäh, Evelin Rikma, Eha Vaga, Eve Kruusmaa, Sirje Võsa, Evi Rist, Anneli Lamp, Reet Markin, Heli Hallik, Marje Alasi, Sille Uustalu, Kaja Kasemaa, Kaja Toikka ja  Urmas Majajääs,

Autorite nõusolekul avaldatakse esitatud töödest väljavõtteid  instituudi kodulehel ning osa kogutud materjalidest antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile. Mõnede tööde osas tuleb veel teha täpsustusi enne avaldamist ja arhiivi andmist.

Kuna konkurss oli edukas,  otsustas instituut Eesti Rahvaluule Arhiivi soovitusel kogumist jätkata ka edaspidi. Kaalumisel on nii noortekeel, lastekeel kui ka nõukogudeaegsed sõnad, väljendid, keelendid, keelenaljad jms.

Uus konkurss kuulutatakse välja novembris.

4

Tulekul esimene ülevirumaaline noorte koduuurimiskonverents

9. novembril algusega kell 11 toimub Sõmeru Põhikoolis Virumaa noorte kodu-uurimiskonverents, kus noored esitlevad oma uurimistöid. Esmakordselt on laekunud tööd kahest maakonnast. Koolidest esitati kokku 28 tööd. Õpilastööd on väga erinevatel teemadel, alates kokaraamatu ja kodukoha aabitsa koostamisest pagulaste teemani.

Gümnaasiumiõpilastelt laekus 12 tööd, 8.-9. klassi õpilastelt aga 13. Tore, et koolides tehakse ka nooremates klassides loov- või uurimistöid ja neid esitatakse ka konkurssidele.   Varasemalt ei ole maakondlikel konkurssidel olnud nooremate õpilaste töid, samuti on harva kollektiivseid töid, seekord kolm.

Peale tööde ärakuulamist konverentsil tehakse kokkuvõtteid esitletud töödest ja autasustatakse osalejaid.

Valitakse välja üleriigilisele konkursile esitatavad tööd, sh 2-3 põhikooli õpilastelt ja sama palju gümnaasiumi õpilastelt. Selle aasta üleriigiline konverents toimub Pärnus 29.novembril.

Noorte uurimistööde konkursi eestvedajateks olid instituudi kõrval Iisaku Kihelkonna Muuseum ja Juhan Kunderi Selts. Kaasa aitas maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonnast Maaja Valter.

Noorte konkursi ja konverentsi korraldamist toetavad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.

Õppepäev Narvas

Viru Instituut koos  TÜ Narva Kolledžiga korraldab  27. oktoobril algusega kell 12.00 Narva kolledžis lasteaiaõpetajatele  õppepäeva Virumaa kultuurilooga seonduvate töölehtede koostamise teemadel. Lektoriks: Lehte Tuuling (Narva  Kolledž)

Õppepäeval tutvustatakse Virumaa kultuuriloo töölehtede kogumikke, tänatakse lasteaedade õpetajaid-töölehtede autoreid. Kogumik II lasteaedadele koostati 14 lasteaiaõpetaja koostatud töölehtedest.

Oma osavõtust palume teada anda  23. oktoobriks aadressil: marge@viruinstituut.ee

Päeva korraldamist toetab Virumaa pärimuskultuuri programm.

 

Viinakuul Moes

Ootame koos Moe külaseltsiga viinakuul, 25. oktoobril algusega kell 12 Moele Eesti Piiritustööstuse Muuseumi.

Virumaa kodu-uurijaid, muuseumide esindajaid, kohaliku keele konkursil osalejaid ja instituudi liikmeid.

Päevakavas:
Moe piiritusevabriku ja selle rajaja Jakob Kurbergi lugu tutvustab Sirje Võsa
Ringkäik muuseumis
Tutvumine õlletootmisega
Kokkuvõtted kohaliku keele lugude konkursist
Mõttevahetus koostöövõimalustest Virumaal
Lõpetamine orienteeruvalt kell 15. Päev on osalejatele tasuta.

Rakverest vajadusel ühistransport, soovijatel anda oma sõidusoovist teada registreerimisel.
Oma osavõtust palume teada anda 19. oktoobriks aadressil : marge@viruinstituut.ee.

Toetajad:

Iisaku Kihelkonna Muuseumi ja Viru Instituudi kutsel „ERA tuleb külla“

17. oktoobril algusega kell 13 Iisaku Kihelkonna Muuseumi .

Oodatud on Virumaa kodu-uurijad, muuseumide esindajad, õpetajad ja teised pärandkultuurihuvilised.

  • Ettekannetega esinevad ERA teadurid:  Anu Korb, Risto Järv  ja  Mall Hiiemäe
  • Toimub ka ajakirja“Mäetagused“ Virumaa erinumbrite 66 ja 67 esitlus.
  • Lõpetamine orienteeruvalt kell 15.30
  • Päev on osalejatele tasuta.
  • Päeva korraldamist toetavad Eesti Rahvaluule Arhiiv, EL Euroopa Regionaalarengu Fond, Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Vajadusel ühistransport Rakverest Iisakusse, soovijatel anda teada registreerimisel.

Oma osavõtust palume teada anda  11. oktoobriks aadressil: marge@viruinstituut.ee või info@iisakumuuseum.ee või  anne.nurgamaa@iisakumuuseum.ee.

Peeter Schneider – mees Mõndaverest

MTÜ Neeruti Seltsi sünnipäeva puhul  korraldasid selts ja instituut 16. septembril ühiskonverentsi „Peeter Schneider – mees Mõndaverest“ Kadrina rahvamajas.

Sisutiheda ettekandega esines ajaloolane Ago Pajur. Välisministeeriumi nõunik Jüri Trei esitles huvitavat fotonäitust „Sündmustest Peterburis 100 aastat tagasi“. Koduloolane Väike-Maarjast Hanno Tamm  andis tollastest sündmustest omapoolse ülevaate koos fotodega.

Pikemalt Tiiu Uusküla artiklis „Neeruti Selts pakkus koduloohuvilistele huvitava päeva“

(http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=42217)

Viis aastat Eesti Õpetaja Autähist

Haljala Kool, Haljala vald, Eesti Haridustöötajate Liit, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Viru Instituut korraldavad Eesti Õpetaja Autähise 5.aastapäeva puhul ülevirumaalise kogemuskonverentsi „Õppides õpime“  Haljala rahvamajas 19.oktoobril kell 11.

Konverents erineb traditsioonilistest noorte õpetajate arutelu poolest. Konverentsi juhib noorõpetaja Martin Pent, väideldes kasvatusteadlase Rain Mikseriga.  Oma kogemustest rahvusvahelises koolis räägib õpetaja Terje Äkke. Noorte õpetajate kõrval saavad sõna sekka ka EHL esimees Reemo Voltri ja Forseliuse seltsi esindaja Toivo Ärtis.

Konverentsi teises pooles toimub mõttevahetus teemal“ Otsides oma juuri“ õpetaja Külli Heinla eestvedamisel.

Kodu-uurijad Tabani kõrtsis

9. septembril  said kokku koduuurijad ja huvilised Tabani puhketalus (endises kõrtsis) arutamaks Rakvere kihelkonna Tõrma, Karitsa ja Levala lugusid.

Eesti Rahvaluule Arhiivi teadur Mall Hiiemäe andis ülevaate Tõrma kandi suulisest pärimusest, selle talletamisest erinevates muuseumide arhiivides. Ta andis asjatundlikku nõu kodukoha küla ja  talude lugude kogumiseks. MTÜ Maadjas  esindaja Annika Michelson tutvustas aga Eesti vanu taimi, innustades neid ka oma aedades säilitama. Päeva tegi mitmekesisemaks just kohalikud koduloo huvilised Uno Inna ja Rein Tammik oma lugudega ning Lasila põhikooli õpilased Karoliina Kask ja Ingrid Udeküll uurimistööde esitamisega. Lepna raamatukogu direktor Silja Raudsepp tutvustas Tõrma, Karitsa ja Levala kandi lugusid kirjanduses ning andis raamatukogu lugu läbi aegade.

Osalejad said tutvuda raamatutega ja uurimistöödega selle piirkonna kohta, samuti ka Karitsa kooli kroonikatega.  Peale uute teadmiste saadi Virumaa kultuuriloo kohta ka asjatundjatelt ja kaaslastelt nõu koduuurimisega tegelemiseks.

Päev õnnestus Rakvere valla asutuste ja Tabani puhketalu koostöös instituudiga ning Virumaa pärimuskultuuriprogrammi ja Kultuurkapitali toel.

PEETER SCHNEIDER. MEES MÕNDAVEREST

Neeruti Selts ja Viru Instituut  kutsuvad
16. SEPTEMBRIL 2017 KELL 12
KADRINA RAHVAMAJAS TOIMUVALE ÜHISKONVERENTSILE

PEETER SCHNEIDER
MEES MÕNDAVEREST

tähistamaks Neeruti Seltsi 16. sünnipäeva.

Kavas:
•       Eesti Vabariigi Välisministeeriumi pressi- ja infoosakonna nõuniku Jüri Trei avab fotonäituse 100 aasta tagune eestlaste demonstratsioon Peterburis
•       Ajaloolase Ago Pajuri ettekanne 100 aastat tagasi Peterburis aset leidnud sündmustest
•       Koduuurija Hanno Tamme ettekanne ajaloosündmustest nii 100 kui ka 300 aastat tagasi
•       Neeruti Seltsi tegevustest seltsi juhatuse esimehe Tiiu Uusküla ettekanne
•       Kirjutiste väljapanek raamatukogu poolt

Kohvilaud

Osavõtt tasuta.
Päeva korraldust toetab Virumaa pärimuskultuuri programm.

Oma osavõtust palume teada anda  11. septembriks aadressil: marge@viruinstituut.ee

Valmis uus kogumik lasteaedadele

2015.aastal Viru Instituudi ja TLÜ Rakvere Kolledži korraldatud Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13  grupitöödena.

2016.a lõpus avalikustati Viru Instituudi kodulehel töölehtede kogumik“ Virumaal on vahva“, kuid sellest jäid mitmed tööd välja.  Nüüd sai valmis kogumiku teine osa esimesest kogumikust väljajäänud ja hiljem laekunud kuue lasteaia töödest.  Eriti tublilt Kohtla-Järve lasteaedadest.

Aitäh, õpetajad Mari-Liis Sirel, Ülle Sala, Helliki Tohva, Asta Erik ja Sirje Illopmägi (Kohtla-Järve Lasteaed Lepatriinu), Merle Korsten, Helen Puusepp, Liivi Rudnev, Mall Trummar (Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju), Galina Chibina (Sillamäe lasteaed Päikseke); Sirje-Marju Valgemäe ja Lüüli Kübarsepp (Kohtla-Järve lasteaed Buratina); Svetlana Astahhova  (Narva lasteaed Põngerjas), Vinni lasteaed Tõruke õpetajad.

Kogumiku koostajad loodavad, et kogutud materjal ja käesoleva kogumiku töölehed leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes, saades neist uusi ideid oma töölehtede koostamiseks. Kogu täiendatakse ka edaspidi jooksvalt uute töölehtedega erinevatel teemadel.

Ootame ka edaspidi õpetajatelt ja teistelt Virumaa kultuuriloo huvilistelt kaastöid, et rikastada õppevara õpetamiseks ja õppimiseks.

Töölehtede koostamist aitas rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

Töölehtede kogumik on siin http://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/

 

Kutse pärandkultuuripäevale

Austatud Virumaa koduloouurijad, kultuurihoidjad ja teised huvilised
kutsume teid pärandkultuuripäevale
“Virumaa on virulaste hoida. Rakvere kihelkonna Tõrma, Karitsa ja Levala kandi lood“
9. septembril Tabani puhketalus (endises kõrtsihoones) algusega kell 12.

Esinevad: kohapärimusest Mall Hiiemäe (Eesti Rahvaluule Arhiiv), vanadest taimedest Annika Michelson (MTÜ Maadjas), kohalikud koduuurijad ja kogukondade esindajad.
Näitus raamatutest, fotodest ja muudest materjalidest.
Lõpetamine orienteeruvalt kell 15.30.
Päev on osalejatele tasuta.

Täpsustused ja eelnev registreerimine, sh ka transpordi vajadus Rakverest Tabani hiljemalt 4. septembril tel 505 4319 või marge@viruinstituut.ee


Tabani Puhketalu asub Rakverest viie või Väike-Maarjast 20 kilomeetri kaugusel, Rakvere-Tartu maantee ääres. Info http://www.tabanipuhketalu.ee/

[social_link type=”facebook_account” url=”https://www.facebook.com/viru.instituut.96″ target=”on” ]

Viru Instituut Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekoolis

Viru Instituut osales esmakordselt külalisena Eesti Kultuuriseltside Ühenduse suvekoolis, mis toimus 4.-5. augusti Toilas.

Kaks päeva arutati suvekoolis “Heas seltskonnas” ühenduse liikmete, väliseesti seltside ja teiste külalistega Toila sadama kõrtsis teemal “ Mis annab seltsile elujõu” ja uusi koostööprojekte.  Toila Valla hariduse Seltsi juhatuse esimees Bruno Uustal tutvustas Toila seltsielu ja ajaloolane Ott Sandrak esines ettekandega ”Toila kui Ida-Viru põhjaranniku kultuuri-ja vaimukants” ning tegi ekskursiooni Toilas.

Instituudile oli kasulik tutvuda teiste kultuuriseltside tegevusega, saada infot ühisprojektide kohta ning uusi kontakte nii Eestis kui välismaal.

 Viru Instituut Rohu pargis perepäeval “Nutikad maanoored“

Rohu Park MTÜ eestvedamisel on tehtud suur töö looduskaitse alla kuuluva vana Rohu mõisa pargi korrastamisel ja külapäevade korraldamisel. 22. juulil oli juba 7. külapäev, kuid seekord suunatud noortele.

Külastajatele esines noorteband, kes andis edasi ka oma kogemustest õpetussõnu projektide elluviimisel. Nii lapsed kui eakamad võtsid aktiivselt osa seiklusmängust. Väiksematele lastele pakkus palju lustimist batuut. Päeva sisustasid nii töötoad, kohvikud kui kohaliku käsitöö müügikohad. Instituut tutvustas oma tegevusi noortele alates Virumaa kultuuriloo töölehtedest  regilauludeni.

Aitäh teile, Külli Seppa, Laine Paulus ja teised, kes panustasid päeva kordaminekusse.

Tore päev oli.

Tänud noortele koduuurijatele ja nende juhendajatele

Suur tänu noortele ja nende juhendajatele, laekunud on Virumaa noorte koduuurimistööde konkursile ligi 20 tööd õpilastelt alates 3.klassist erinevatest koolidest.

Kui kellelgi on veel mingitel asjaoludel töö saatmata, siis palume need vähemalt elektrooniliselt saata 13.juuniks. Paberkandjal saab kokkuleppel ka  hiljem esitada.

Kui teil on mingi takistus töö edastamisel ka selleks kuupäevaks, siis palun sellest teada anda, et teaksin arvestada tööde juhendajatele üleandmiseks.

Konkursi juhend on instituudi kodulehel http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss/.

Info ja tööde esitamine meilitsi  marge@viruinstituut.ee või marge.lepik.001@gmail.com .

Paberkandjal aga aadressil:

Haridus-ja sotsiaalosakond (tuba 4), Lääne-Viru Maavalitsus, F.R.Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

http://www.virumaa.info

Tore päev Viru-Nigula mail

http://www.virumaa.infoTeine Virumaa koduuurijate päev toimus Viru-Nigula kihelkonna mail. 2016.aastast on instituut võtnud koostööpartnerite soovitustel vabaühenduste kõrval suurema tähelepanu alla koduuurijad ja väikemuuseumid, korraldamaks koostöövõrgustiku arendamise eesmärgil erinevaid üritusi, sh koduuurijate päevi.

Tänu Ervins Veitsursile, Aivi  Parijõele ning Kertu Karusele sai kokku mitmekülgne kava usunditest, Jüri Parijõest ja Kunda tsemendimuuseumist.   Päev oli osaliste arvates väga õnnestunud peale ilusa ilma just erinevate teemade valiku ning giidide suurepärase esitluse tõttu. Paljusid, kes olid varem käinud Viru-Nigula mail, üllatasid mitmed lood est, Maarja kabelist, Viru-Nigula kirikust, Kunda külaseltsi tegemistest, Siberi külast, Jüri Parijõega seotud paikadest ja Parijõgede praegustest ettevõtmistest. Tutvuti Lammasmäe külastuskeskuse ja Kunda  tsemendimuuseumiga, vaadati Kunda jõe kanjonit ja hüdroelektrijaama.

Aivi Parijõgi andis ka koduülesandeks tutvuda Jüri Parijõe raamatu „Alutaguse metsades“, mille ilmumisest möödub tänavu 80 aastat (https://et.wikisource.org/wiki/Alutaguse_metsades)

 

Viru-Nigula kihelkonna koduuurijate päeva õnnestumine aitab kaasa ka järgmiste samalaadsete päevade korraldamiseks teiste kihelkondade näitel ja tihedab kontakte huviliste seas.

Koduuurijate päevade korraldust toetavad nii Rahvakultuuri Keskus kui Kultuurkapital.

Ilmus artiklite kogumik „Virumaa rahvakultuur“ hüperajakirjas „Mäetagused“

Viru Instituut kogus materjale uue Virumaa koguteose jaoks aastatel 2011-2013 rahvakultuuriga seonduvatest artiklitest pani  kogumiku kokku Mall Hiiemäe. Paraku  rahaliste vahendite nappuse tõttu ei õnnestunud seda raamatuna avaldada kuni 2015.aastani. Viru Instituut ja Eesti Rahvaluule Arhiiv leppisid kokku, et materjalid koos uuendatud artiklitega avaldatakse  Eesti Kirjandusmuuseumi folklooriajakirjas“ Mäetagused“.

Nüüdseks on Virumaa rahvakultuuri alased artiklid avaldatud numbris 66 ja sellel tuleb lisa veel augustis nr 67 näol.

Ajakirjaga saab tutvuda http://www.folklore.ee/tagused/nr66/

Kogutud materjalid pakuvad teavet nii erialateadlastele kui ka õppe-ja allikmaterjalina kultuuri-ja haridustöötajatele, kõigile huvilistele.

Head tutvumist Virumaa rahvakultuuriga!

Tänud kohaliku keele sõnade ja lühilugude eest

Rõõmustav on see, et kohaliku keele sõnakonkursile laekus palju  sõnu ja lugusid mitmelt poolt üle Virumaa. 

Aitäh Evelin Rikma, Kaja Toikka, Reet Markin, Urmas Majajääs, Heli Hallik, Evi Rist, Anneli Lamp, Sirje Võsa, Kaja Kasemaa, Eve Kruusmaa, Marje Alasi, Eha Vaga ja Sille Uustalu  toredate sõnade ja lugude eest.

Tänud ka kõigile neilegi, kes lihtsalt teavitasid üksikutest sõnadest või kogujatest.

Kõik tööd antakse edasi arhiivi, et tulevikus saaksid uurijad neid kasutada. Enne vaatab töögrupp kõik üle, valib välja auhinnatavad  ning avaldamisele kuuluvad tööd. Kõigiga võetakse ühendust suve jooksul avaldamisloa või lisainfo saamiseks.

Info tulemuste kohta avaldatakse augustis instituudi kodulehel  http://viruinstituut.ee/.

Kui keegi on jäänud oma loo saatmisega hiljaks, siis on veel võimalus need teele saata, et me kogu täiendada.

Lisainfo marge@viruinstituut.ee .

[social_link type=”facebook_account” url=”https://www.facebook.com/ViruInstituut” target=”on” ]

Noorte uurimistööde esitamise tähtaeg läheneb

Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut ootavad üle-virumaalisele koolinoorte kodu-uurimiskonkursile 2016. ja 2017. aastal valminud töid (võivad olla ka teistel võistlustel osalevad tööd).
Konkursitöid saab esitada 31. maini 2017. a Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonda F.R. Kreutzwaldi 5 (tuba 4), 44314 Rakvere märksõnaga „Kodu-uurimiskonkurss“.
Info: http://viruinstituut.ee/kodu-uurimiskonkurss/, tel 5054319,

e- post: marge@viruinstituut.ee

Viru instituut ootab 31. maini lühilugusid kohalikust keelest.

Esitada võib kirjalikult või helisalvestusena lugusid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud või muu. Näiteks vana viru murdekeel või midagi muud sellele kandile omast (v.a võõrkeel), mis erineb praegusest ametlikust eesti (kirja)keelest. Samuti ootame sõnu, kõnekäände ja fraase, mida on kasutanud ja kasutab ainult perekond, suguvõsa, kogukond või küla.

Juba on tulnud huvitavaid sõnu ja lugusid mitmelt poolt.

Aitäh Evelin Rikma, Kaja Toikka, Reet Markin, Urmas Majajääs, Heli Hallik ja  Evi Rist toredate lugude eest. Tänud neilegi, kes ei ole seda oma nime all saatnud, vaid lihtsalt teavitanud ja rikastanud meie kogu.

Lisainfo http://viruinstituut.ee/pikendab-tahtaega-luhilugude-esitamiseks/

Saada Sinagi oma sõna või lugu teele meiliga marge@viruinstituut.ee .

 Kutse Virumaa koduuurijate päevale

Ootame Virumaa kodu-uurijaid, muuseumide esindajaid ja teisi koduloohuvilisi tutvuma Viru-Nigula kihelkonnaga teemadel: usundid, Jüri Parijõgi, Kunda tsemendimuuseum jm

teisipäeval, 6. juunil 2017.

Kohtume kell 10 Viru-Nigulas,  kaupluse vastas parklas.

Lõpetamine orienteeruvalt kell 16 Kundas.

Päev on osalejatele tasuta, sh ka kohvipaus.

Ühistransport väljub Rakverest kell 9.30. Ühistranspordiga võib ühineda ka marsruudil Rakvere-Sõmeru-Viru-Nigula, kui on etteteatatud kohavajadus.

Oma osavõtust ja ühistranspordi vajadusest palume teada anda 2. juuniks aadressil: marge@viruinstituut.ee

[social_button button=”facebook”]


Päeva korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Pärimustantsu festivali “Pärimuse Pundar”

21.–22. juulil Ida-Virumaal toimub pärimustantsu festivali “Pärimuse Pundar”.

Kuni 8. maini toimub festivalile registreerimine.

Festivali kodulehed: https://www.facebook.com/parimusepundar/ ja https://pundarfestival.wordpress.com/2017/03/05/first-blog-post/. [social_button button=”facebook”]

Virumaa kultuuriloo töölehed

Abiks töös lastega on instituut kogunud  Virumaa töölehti, mida võib  kasutada peale õppeasutuste nii raamatukogus kui kodudes.

Töölehtede kogumik“Virumaal on vahva“ on koostatud Virumaa lasteaedade õpetajate poolt ning need on kättesaadavad  instituudi kodulehel http://viruinstituut.ee/virumaal-on-vahva/ avalikuks kasutamiseks. Võib anda eelkooliealistele lastele (ka 1.-2.kl õpilastele sobiv)  üksikult prindituna  värvimise, mõistatamise või arvutamise töölehti Virumaa kohta.

Samuti avalikkustati  aprillis kodulehel ka teine kogu „Virumaa kultuuriloo töölehtede kogumik koolidele“ , kus on kooliõpetajatelt Virumaa ja ta kultuuriloo kohta töölehti kooliõpilastele.

Töölehtede kasutamine on tasuta, igaüks võib sobivad välja printida.

Kutse koguma  eesti soodega seotud kultuuripärandit

Viru Instituut kutsub aitama kaasa Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Tartu ülikooli ning MTÜ Arheovisioni eestvedamisel 2015. aastal alanud projekti  “Soode kaitse ja taastamine”  elluviimiseks just kultuuripärandi kogumisele just Virumaa soode ( Tudu, Sirtsi, Feodori, Ohepalu ja  Laukasoo) osas. Täpsema info kõikidest projektiga seotud tegevustest ning praeguseks valminud sootaastamiskavad leiab kodulehelt soo.elfond.ee

Otseselt taastamistööde kõrval kogutakse eelkõige projekti alade kui ka eesti soodega laiemalt seotud kultuuripärandit. Kogutud teabel on otsene teaduslik väärtus, teisalt annab see võimaluse projektialade tausta paremini tundma õppida ning vajadusel arvestada sellega looduskaitseliste tööde tegemisel ja/või erinevate õppe- ning infomaterjalide koostamisel.

Kogutav teave jõuab eesti soode kultuuriloolist andmebaasi, kus leiavad kajastust nii soodega seotud kohapärimus kui ka loometegevus. Iga kild, mis juba kogutut materjali täiendab, on väga teretulnud. Täpsema info ja küsimuste korral saab abi Piret Pungas-Kohvilt (e-post: piretpk@elfond.ee; tel: 53440791)

Viru Instituut ootab täiendavalt  uusi regilaule

Tähistamaks EV 100.aastapäeva heliplaadiga  Viru regi 2 kuulutas Viru instituut koos MTÜ Õpetaja autähise  konkursi viru regilaulude leidmiseks. 2015.a alanud konkursil koguti 2016. a sügiseks ligikaudu kakskümmend regilaulu. Laulude läbivaatamisel selgus, et oleks vaja salvestamiseks veel lisalaule.

Ootame virulastest või Virumaast aastatel 2015-2017 loodud regilaule, mida võivad esitada  koolinoored ja täiskasvanud üksi või kollektiiviga. Samuti võib esitada enam laule kui ühe.

Täiendav info marge@viruinstituut.ee

Palume saata regilaulude helisalvestised 1.novembriks 2017 Viru Instituudile e-posti teel marge@viruinstituut.ee.

Kutse pärimuspäevale

Tulekul pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida. Vaivara kihelkonna lood”

Järjekordne  pärandkultuuripäev“ Virumaa on virulaste hoida“ toimub  22. aprillil Vaivara  Sinimägede Muuseumis.

Oodatud on rahvakultuuriga tegelejad, kultuuriloo õpetajad, koduloouurijad, kogukondade kultuurihoidjad ja teised huvilised.

Viru Instituut on kaua kavandanud  pärimuspäeva Vaivara kandis, nüüd avanes võimalus koos Sinimägede muuseumiga teoks teha.Kaasa aitab Vaivara huvikeskus.

Pärandkultuuripäev  algab kell 12 muuseumi näituse“  avamisega.

Ettekannetega esinevad  SA Virumaa Muuseumi teadur ja ajaloolane Uno Trumm  Wasahofist (Vaasa mõisa ajaloost) ja  Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Kanni Labi Vaivara kihelkonna regilaulude kogumisest. Külastatakse Vaivara mõisa endist asupaika.  Kevadiste laulude ja tantsudega esineb ansambel  Suprjadki . Lastele korraldatakse meistriklassid rahvusliku käevõru ja riidenuku valmistamises.

Toimub arutelu Virumaa kultuurialase koostööst ja instituudi rollist selles.

Pärimuspäev on osalejatele tasuta.

Päeva korraldamist toetavad Virumaa pärimuskultuuri programm; Kultuurkapital  ja KÜSK.

Info ja registreerumine Jekaterina Muravjova tel 55587274, Facebook/Sinimägede Muuseum.  Läänevirulased  võivad registeeruda pärimuspäevale ja ühistranspordile hiljemalt 17. aprillil marge@viruinstituut.ee.

  • Viru instituut tunnistas esimeseks Virumaa vaimuvara vardjaks kauaaegse Virumaa vaimuvara hoidja ja talletaja Eesti kirjandusmuuseumi teaduri ja folkloristi Mall Hiiemäe. Autasustamine toimus Viru-Jaagupi kihelkondlikul pärimuspäeval.

Loe lisaks:

http://pr.pohjarannik.ee/?p=21288

http://virumaateataja.postimees.ee/4060323/virumaa-vardja-meenega-tunnustati-folklorist-mall-hiiemaed

Kutse pärimuspäevale

Viru Instituut pikendab tähtaega lühilugude esitamiseks 31. maini 2017.

Mida sulle, kas kartulipilgud või potsu?

Umbes nii võis küsida virulasest pereema aastakümneid tagasi näiteks perele järjekordset einet pakkudes. Või kutsub viru murret rääkiv vanamemm praegugi oma lapselapsi moosiseplinikuogiga keha kinnitama.

Kord aastas, emakeelepäeval, muretseme eesti keele säilimise pärast, kuid kui palju teame kohalikust viru murdest? Oma keele ja kultuuri arendamisega tegelevad usinasti mulgid, saarlased, muhulased, setud ja ehk veel teisedki. Mulkidel ja kihnlastel on omakeelsed saatedki raadios, teistel on vastu panna keelealased uurimistööd, murdekeelsed sõnaraamatud, aabits… Aga viru murre, kuidas on lood selle eripärase keelekuju talletamisega? Ka see on osa omakultuurist, mis vajab talletamist!

Mitmete koostööpartnerite ettepanekul alustab Viru instituut ettevalmistusi uurimusteks viru keele kasutusest. Kutsume koos emakeeleõpetajate ainesektsiooniga nii koolinoori kui täiskasvanuid esitama sõnu, lugusid ja ütlusi.

Praeguseks on instituudile laekunud näiteks selliseid sõnu: murened (saiapuru), kartulipilgud (praekartulid), plinikuogid (pannkoogid), la ta kiegu (las ta keeb), keriku kiemut ja reije riemut (kirikus ja tööl samade riietega), komplimentima (komplimente tegema) ja potsu (omlett).

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena ning need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud või muu. Näiteks vana viru murdekeel või midagi muud sellele kandile omast (v.a võõrkeel), mis erineb ametlikust eesti (kirja)keelest. Samuti võib esitada sõnu, kõnekäände ja fraase, mida on kasutanud ja kasutab ainult perekond, suguvõsa, kogukond või küla.

Kogutud materjalile palume lisada andmeid sõnade autori, koguja ja koha kohta koos selgitavate märkustega, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud.

Märkimisväärsemad tööd avaldame instituudi kodulehel.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustame eraldi auhindade ja meenetega.

Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloolistes trükistes. Konkreetsel juhul võtame eraldi autoriga ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 31. maiks 2017.

Info kodulehel http://viruinstituut.ee , Marge Lepik, tel 5054319

 

Virumaa kodu-uurijate päev

3. aprillil korraldavad Viru Instituut ja Iisaku Kihelkonna Muuseum Virumaa kodu-uurijate päeva, et luua kontaktid kahe maakonna kodu-uurijate ja väikemuuseumide vahel. Ida-Virus on toimunud regulaarselt kodu-uurijate kokkusaamisi, seekord on ka Lääne-Viru omad oodatud. Viru instituut on samuti huvitatud kodu-uurijatega kohtumisest, et kaardistada olukord, saada teavet uurimistöödest ja jagada omakorda infot, aidates kaasa koostöövõrgustiku arengule.

Kodu-uurijate päev algab kell 11  Iisaku kihelkonna muuseumis. Päevakavas on järgmised ettekanded: Eesti Kirjandusmuuseumi kogude kasutamist internetis, Kadri Tamm (Eesti Rahvaluule Arhiiv); Otsingute võimalusi Eesti muuseumide Infoväravas MUIS, Liivi Mölder (Iisaku Kihelkonna Muuseum); Tuntud kodu-uurijad  Eduard Lepik ja Richard Tammik ning nende mahukas pärand, Tiiu Uusküla (Neeruti Selts);  Tõnu Prodel meenutab…, Meida Prodel (kodu-uurija); Meie vanad taimed, Annika Michelson (MTÜ Maadjas) ja Kalevipoeg Illuka radadel, Evar Piirits (Illuka kool).  Illuka kooli 3.-4.klasside õpilased esitlevad oma uurimistöid- 95 pilti. Päeva juhatab sisse tervituskontsert.

Päeva korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Oma osavõtust palume teada anda  30. märtsiks aadressil: marge@viruinstituut.ee

või anne.nurgamaa@iisakumuuseum.ee.

 

 

 

Viru-Jaagupi pärimuspäev

Kogume viru sõnu

Viru Instituut koostöös emakeeleõpetajate ainesektsiooniga kogub lühilugusid kohalikust keelest.  

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena, kuid need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud või muu. Näiteks vana viru murdekeel või midagi muud sellele kandile omast (v.a võõrkeel), mis erineb ametlikust eesti (kirja)keelest.

Kogutud materjalile palume lisada alljärgneva info:

  • sõnade autori nimi, vanus, elukoht, kui kaua on elanud selles kandis;
  • koguja nimi, vanus, kontaktandmed;
  • sõna (fraasi, kõnekäänu, teksti) kohta selgitavaid märkusi, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud;
  • koht, kus koguti, ja aeg, millal koguti materjal.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Märkimisväärsemad tööd avaldatakse instituudi kodulehel.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustatakse eraldi auhindade ja meenetega.

Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloo-alastes trükistes. Konkreetsel juhul võetakse eraldi ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 1. maiks 2017.

Info Marge Lepik,   tel 5054319

Kutse Virumaa kodu-uurimistööde konkursile

Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut kutsuvad koolinoori Virumaa kodu-uurimistööde konkursile

2017. a korraldavad Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut koos esmakordselt üle-virumaalise koolinoorte kodu-uurimiskonkursi koos konverentsiga.
Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel.
Vormistuse osas järgib komisjon hindamisel õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid.
Autoril on õigus töö teema vabalt valida. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist kodukohast Virumaa, oma maakonna või kodukoha tarbeks.

Konkursist võivad osa võtta kõik koolinoored – individuaalselt ja kollektiivselt, nii kirjaliku uurimistöö kui ka uurimusliku taustaga praktilise tööga.
Tööde esitamisel palume järgida juhendit (vt lisa).
Konkursile võetakse vastu 2016. ja 2017. aastal valminud töid, samuti ka teistel võistlustel osalevaid töid.
Konkursitöid saab esitada 31. maini 2017. a Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonda F.R. Kreutzwaldi 5 (tuba 4), 44314 Rakvere märksõnaga „Kodu-uurimiskonkurss“.
Konverentsil saavad võimaluse esineda parimate tööde erinevate kooliastmete ja kategooriate autorid, kuid osa võtma kutsutakse kõik võistlusel osalenud õpilased ja juhendajad.

Konverents toimub 2017. aasta oktoobris. Konverentsi täpne aeg ja koht tehakse osavõtjaile teatavaks täiendavalt.
Lisainfo: Marge Lepik , tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

25. novembril peeti Pärnus Kunstide Majas 46. üle-eestiline koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi, kus esinesid ka meie maakonna tublimad kodu-uurijad.

Üle-eestilise konverentsi eesmärgiks oli innustada noori kodu-uurijaid väärtustama oma kodupaiga ajalugu, toetada õpilasi ja nende juhendajaid kultuuripärandi jäädvustamisel ning luua koostöövõimalusi kodu- ja kultuuriloost huvitatud noortele.

Üle-eestilisele konverentsile esitati kokku seitse põhikooli- ja kümme gümnaasiumiastme tööd. Hindamiskomisjon  arvestas tööde vormistamisel ja koostamisel nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid ning  keskendus parimate tööde esiletoomisel eelkõige sisule, õpilaste enda panusele, analüüsioskusele ja arvamuste ning seisukohtade esitamisele. Uurimisteemad olid huvitavad ja mitmekesised, tööde tase ühtlaselt kõrge ning õpilaste esinemisoskus väga hea.

Tallinna Ülikooli Pedagoogika Arhiivimuuseumi haridusloo spetsialist ja kauaaegne üle-eestiliste koolinoorte kodu-uurimiskonverentside eestvedaja Ene Luka hinnangul tundsid õpilased oma uurimisvaldkonda hästi, tööde esitlemisel toodi välja töö eesmärgid, uurimismeetodid, analüüs ja järeldused. Juhendajad olid teinud õpilaste ettevalmistamisel suurepärast tööd.

Lääne-Viru paistis tööde arvu poolest kenasti silma: neljandik üle-eestilisele konverentsile kutsututest oli meie maakonnast.  Maakonna kodu-uurimiskonverentsil valiti välja nelja õpilase uurimused:  Joanna Ramot Haljala Gümnaasiumist (Asustusnimed ja liikluspindade nimed Haljala vallas, juhendaja Külli Heinla); Anett Triebstock  Vinni-Pajusti Gümnaasiumist  (Kergliiklusteed, nende planeerimine ja areng Vinni vallas ning Lääne-Virumaal, juhendas Siiri Seljama); Aliise Tipneri ja Khirsten Terese Murumägi  Kadrina Keskkoolist (Elust teise maailmasõja ajal Kadrina algkooli endiste õpilaste mälestuste põhjal, juhendaja Evelin Tiiter); Helen Proosa Kadrina Keskkoolist (Kohanimed enne ja nüüd. Kadrina-kandi oronüümid, juhendaja Liivi Heinla).

Parima esitluse eripreemia gümnaasiumiastmes sai Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Anett Triebstock.

Kuulamismõnu  ja kaasaelamist pakkusid kõik tööd,  uuriti küll oma kandi meiereisid, perekonna sugupuud, Kihnu tulekahjusid, Tammsaare kirju jpm. Lõpuks jäi vaid nõus olla Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi haridusloo spetsialisti,  kodu-uurijate grand lady Ene Lukaga, kes  tõdes: oli  tore päev,  sai jälle palju targemaks Eestis toimunud asjade kohta.

Peab tunnistama, et kunstide maja vana ajalooline  imeilus juba jõuluhõngune   hoone  sobis selleteemaliseks koosolemiseks suurepäraselt.  Nagu koolidirektor Tiit Erne  oma  innustuskõnes  lootis, toetasid selle hoone iidsed  noorte kunsti täis seinad kõiki esinejaid.

Viru Instituut tänab kõiki õpilasi, nende juhendajaid, koole ja tööde retsensente ning konverentside korraldajaid noorte kodu-uurimisvaldkonna eestvedamise, koordineerimise ja väga hea koostöö eest.

Kohtumiseni 2017. aasta oktoobris üle-virumaalisel kodu-uurimiskonkursil ja konverentsil ning seejärel 25. novembril üleriigilisel.

 

Lasteaialapsed joonistasid Virumaad

Poolsada  joonistustööd laekus Viru Instituuti lasteaedadest Virumaa kultuuriloo kogumiku “Virumaal on vahva” kaanekonkursile  üheksa lasteaia 13 rühmast.

Suur tänu lasteaed Karikakar Pöial-Liisi rühm (õpetaja Ljubov Olkhovetskaya) Narva- Jõesuust, lasteaed Pääsupesa Päiksejänku rühm Sillamäelt, lasteaed Punamütsike (õpetaja Julia Žerebtsova) , lasteaed Rukkilill (õpetaja Liina Oja) , lasteaed Tareke 4.rühm (õpetaja Olga Leontjeva) ja lasteaed Pääsuke rühmad Miksikesed (õpetaja Galina Varushchenkova), Jaaniussid ja Tilgakesed (õpetajad Ljubov Ivanova ja Galina Halipskaja)   Kohtla-järvelt, lasteaed Pisipõnn Muumirühm (õpetaja Ester Piht) Tapalt, lasteaed Tõruke Jänkupere rühm (õpetaja Tiiu Kivi) Vinnist ja Rakvere Rohuaia lasteaiast rühmad Pihlamarjad, Päikesejänkud ja Kuukiired (õpetajad Kristi Mägi, Moonika Suurmaa). Lapsed joonistasid oma tegevusi, kodukoha loodust ja vaatamisväärsusi, aga ka rahvariietes lapsi.

Kõige enam laekus töid Rohuaia lasteaiast Pihlamarjade rühmast, kokku 14 joonistust. Narva-jõesuu lasteaed Karikakar Pöial-Liisi rühm esitas ühispildi. Enamasti olid tööde autorid 5-6aastased koolieelikud. Kõige noorem oli kolme ja poole aastane Anastassija Kohtla-Järvelt

Komisjoni poolt väljavalitud viis auhinnalist tööd on Kevin Belozubi (lasteaed Rukkilill), Ilja Bojarintsevi  ja Anastassija Gavrina (lasteaed Pääsuke), Katarina Indusi (lasteaed Tareke) ja Lisette Veidenbaumi (Rohuaia lasteaed) joonistused.

Samuti märkis komisjon ära Julia Svetlorussova (lasteaed “Pääsuke”), Kristina Evdokimova (lasteaed Tareke) Karoline Ojalille ( lasteaed Pisipõnn), Sandra Aali ja Annemai Part (Rakvere Rohuaia lasteaed) toredad tööd.

Tänukirjad konkursil osalemise eest saavad lasteaiad, juhendajad-õpetajad ning lapsed. Instituut toimetab kõik tänukirjad ja auhinnad lasteaedadesse.

Veel ei ole selgunud, millist joonistust saab töölehtede kogumiku kaanel kasutada. Kui kõik laabub, siis veel sel aastal anname teada.

Võistlus oli tore ettevõtmine, üle Virumaa laekus väga erinevaid töid. Komisjon leidis, et selliseid konkursse võiks olla ka edaspidi tutvustamaks Virumaad ja selle pärandkultuuri.

 

Marge Lepik

Projektijuht

Viru Instituut

 

Viru Instituut kutsub joonistama töölehtede kogumiku kaanepilti

Meie lasteaedades ja koolides õpetatakse päris hästi tundma oma kodukanti, kuid tervikuna jääb  Virumaaga seonduv  tahaplaanile. Selleks, et tuua Virumaa teemad lastele ja õpilastele lähemale, korraldas instituut 2015-2016.a praktiliste õppematerjalide saamiseks Virumaa keele ja kultuuriloo õpetamisel töölehtede konkursi, mis on nüüd kogumiku näol teostumas. Valmiv kogumik sisaldab töölehti mitmesuguste ülesannetega oma kodukoha, looduse, rahvarõivaste, tööriistade jm Virumaaga seotud teemadel. Nüüd otsime sobivat kaanepilti.

Viru Instituut kutsub lasteaia lapsi  koos õpetajaga osa võtma joonistusvõistlusest, et koostada lasteaedade jaoks Virumaa kultuuriloo töölehtede kogumikule kaanepilt „ Virumaal on vahva“.

Joonistus tuleb esitada A4 joonistuspaberi lehel hiljemalt 14.novembril aadressil: F.R.Kreutzwaldi 5. 44314 Rakvere ( tuba nr 4)

Joonistusel peaks olema ka tekst“ Virumaal on vahva“.

Samuti palume luba autoritelt seda pilti kaanel kasutada (kogumik on tasuta kättesaadav elektrooniliselt, mitte müügiks).

Viiele paremale tööle on ka auhinnad.

Head joonistamist!

 

Marge Lepik

Projektijuht

 

Tulekul pärandkultuuripäev “ Virumaa on virulaste hoida. Jõhvi kihelkonna lood“

Seoses Viru Instituudi eesmärgiga arendada ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd, koguda, uurida, säilitada ja avalikustada Virumaa kultuurilugu, kaasates erinevaid koostööpartnereid, korraldatakse järjekordne pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida“  11. novembril Jõhvi kindluskirikus.

Oodatud on rahvakultuuriga tegelejad, kultuuriloo õpetajad, koduloouurijad, kogukondade kultuurihoidjad ja teised huvilised üle Virumaa.

Viru Instituut on kaua kavandanud  Jõhvi pärimuspäeva, otsides iseloomulikke kultuuriloolisi teemasid.

Eesmärgiks on  tutvustada  Virumaa teistest kihelkondadest huvilistele  enam Ida-Viru  tegevusi kultuuriloo säilitamisel ja propageerimisel just kohapeal.

Varem on instituut korraldanud pärimuspäevi Väike-Maarjas,  Haljalas ja Rakveres,  Kadrinas ja Iisakus.

Pärandkultuuripäev  algab kell 10.30  Jõhvi kirikus, kus  Vallo Reimaa  tutvustab muuseumi.

Ettekannetega esinevad Uno Trumm (SA Virumaa Muuseumid) Edise linnuse ja mõisa ajaloost, Anneli Lamp digitaalse kirikuraamatute arhiivi kasutamisest pärinemise uurimisel kodukandi raamatu “Kotinuka lood” jaoks ja Hirvo Surva  kihelkondlike laulupühade tekkest ja laulupidude traditsioonist.

Toimub arutelu Virumaa kultuurialase koostööst ja instituudi rollist selles.

Pärimuspäev on osalejatele tasuta.

Päeva korraldamist toetavad Virumaa pärimuskultuuri programm ja KÜSK.

Info ja registreerumine hiljemalt 7. novembriks ene@kultuuriveski.ee või marge@viruinstituut.ee.

Õppepäev lasteaia õpetajatele 26.10.2016 kl 10 TLÜ Rakvere kolledžis

Viru Instituut koos TLÜ Rakvere Kolledžiga korraldab  26. oktoobril algusega kell 10.00   kolledžis lasteaiaõpetajatele  õppepäeva Virumaa kultuurilooga seonduvate õppematerjalidega tutvumiseks  ja töölehtede koostamise teemadel. Lektoriks Lehte Tuuling.

Õppepäev on tasuta,  kestab kuni 3 tundi. Osalejatele väljastatakse koolitustõend.

Oma osavõtust palume teada anda  21. oktoobriks aadressil : marge@viruinstituut.ee

Noored kodu-uurijad saavad kokku Sõmerul

Neljapäeval, 29. septembril algusega kell 10 saab Sõmeru Põhikoolis teoks maakonna koolinoorte kodu-uurimiskonverents. Seal valitakse maakondlikule konkursile laekunud 22 töö hulgast välja parimad, mis esindavad Lääne-Virumaad üle-eestilisel  koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil.

Kõik konkursil osalenud saavad tutvustada oma tööd ja vastata teiste küsimustele oma töötoas, kus osalejad hindavad nii tööd kui ka esinemist.  Konverentsi lõpul kuulatakse ühiselt töötubade parimaid ettekandeid ja tunnustatakse konkursil osalenuid. Päeva rikastavad Sõmeru kooli õpilaste esinemised.

Konverents saab teoks Sõmeru Põhikooli, Viru Instituudi, Juhan Kunderi Seltsi, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ning Lääne-Viru Maavalitsuse koostööna. Õpilaste töid hindavad konverentsil koolinoorte kodu-uurimise korraldajad-toetajad: Tallinna Ülikooli pedagoogika arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist Ene Luka,  üldhariduse ajaloolane Lemmi Karmin ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kaja Visnapuu.

Ühtekokku laekus töid maakonna kuuest koolist: Tapa, Tamsalu, Haljala ja Vinni-Pajusti gümnaasium, Kadrina keskkool ning Lasila põhikool. Esitati 20 individuaalset, kusjuures  neist ühelt õpilaselt laekus kaks tööd,  lisaks kaks kollektiivset tööd.  Juhendajaid oli kuus. Õpilaste töid retsenseerisid  Maie Nõmmik, Külli Heinla, Kadri Lehtsalu, Liivi Heinla, Evelin Tiiter, Anu-Merike Eenmäe, Odette Kirss, Mare Pärenson ja Kaja Visnapuu.

Uurimistööde teemade valik oli sel aastal mitmekesine, kõik tööd on seotud oma kodukohaga. Uuriti maakonna ajalehti, II maailmasõja ja soomepoiste mälestusi, samuti koha-, perekonna ja õpilaste nimesid ning suhtumist pagulastesse, lubjatööstust, põllumajandusettevõtte ning koolide ajalugu.

Konkursi eesmärk on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuse arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel ning tagada kodu-uurimise järjepidevus maakonna haridusasutustes.

Info Marge Lepik, e-post: marge@viruinstituut.ee

Pärandkultuuripäev Iisakus

Seoses Viru Instituudi eesmärgiga arendada ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd, koguda, uurida, säilitada ja avalikustada Virumaa kultuurilugu, kaasates erinevaid koostööpartnereid, korraldatakse järjekordne pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“  6. oktoobril koostöös Iisaku kihelkonna muuseumiga.

Pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“ algab 6.oktoobril kell 10.30 Iisaku muuseumis.

Kavas on Iisaku muuseumi tutvustus. Lektoritena esinevad Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivist teemal “Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemislugu ja territoriaalsest liigendustest Iisaku kihelkonna näitel“, Dmitri Kulakov Tartu Ülikoolist poluvernikute keelest ja Anne Nurgamaa Iisaku Kihelkonna Muuseumist  teemal “Kohapärimus Iisaku kihelkonnast“, Eda Välimets ja Margot Puštšenko Iisaku aabitsast. Esineb regilauluansambel“ Silmaline“.

Lisaks toimub arutelu Virumaa kultuurialase koostöövõimaluste üle.

Pärandkultuuripäev on mõeldud nii traditsiooniliste ettekannete kui näituste ja aruteludega arendamaks koostööd erinevate piirkondade esindajate vahel. Eelnevad pärimuspäevad on olnud osalejate arvates vajalikud, seetõttu ongi tehtud ettepanekuid nende korraldamiseks järjest kõigis erinevates kihelkondades. Instituut peab vajalikuks nüüd neid korraldada enam Ida-Virus, et leida uusi koostööpartnereid ja tutvustada siinsete kihelkondade rahvapärimust teistele.

Pärimuspäevale oodatakse Ida- kui Lääne-Viru rahvakultuuriga tegelejad (sh kodu-uurijad, kultuuriloo õpetajad), teisi koostööpartnerid, aga ka teisi asjahuvilisi.

Päev on osalejatele tasuta, sündmuse korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Oma osavõtust palume teada anda  30. septembriks aadressil : marge@viruinstituut.ee. Vajadusel korraldatakse soovijatele ühistransport Rakverest Iisakusse.

Täiendav info Marge Lepik, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.

Kadrina kihelkond läbi aegade

Teoks saab instituudil erinevate partneritega korraldatud pärimuspäevadest juba  neljas pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“, seekord Kadrinas.

17. septembril kell 12 toimub Kadrina rahvamajas Viru Instituudi ja Neeruti Seltsi ühine konverents “Kadrina kihelkond läbi aegade“  tähistamaks Neeruti seltsi 15. sünnipäeva.

Kavas on Alo Põldmäe loodusfotode näituse avamine, “Erika Treimanni õpilasuurimuse „Kadrina pärandilugu“  esitlus, ajaloolase Uno Trummi ettekanne Kadrina raudteejaama ajaloost, folklorist Ingrid Rüütli ettekanne  „Muinasusundi reliktidest ja poeetiliste kujundite tähendusest Kadrina regilauludes“, Tiiu Uusküla ülevaade Neeruti seltsi 15  tegevusaastast. Ettekandeid täiendavad Kadrina Kadrid ja Alo Põldmäe klaveriteos “Neeruti süit“ pianist Helen Põldmäe esituses. Samuti saab tutvuda Richard Tammiku ja Eduard Leppiku töödega.

Kohapeal saab osta Richard Tammiku raamatut “Kadrina kihelkond läbi aegade“ ning Kadrina temaatikaga meeneid.

Oodatud on kõik asjahuvilised.

Päev on osalistele tasuta.

Korraldust toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Info ja eelregistreerimine 14. septembriks meilil: marge@viruinstituut.ee.

Seoses Virumaa kalendripärimuse kogumiku koostamisega palub Viru Instituut abi

Rahvakalendri vanade tähtpäevade kõrvale on viimastel aastatel tulnud uute tähtpäevade tähistamise komme ka lasteaedadesse. Praegu otsime materjale isadepäeva tähistamise kohta.

Palume  saata lasteaias toimunud isadepäeva kohta nt päevakavu, ülevaateid isade päeva tähistamisest aegade jooksul, päevakava  kõikide tegevuste  kirjeldusega või siis sündmusel osalenud  isa kirjutist, fotosid jmt antud päeva puutuvad materjalid.  Kui on ülevaateid ilmunud selle päeva kohta ajalehes (ka muus meedias), siis palun ka viiteid selle kohta.

Kogutud materjali kasutatakse  Mall Hiiemäe koostatavas kogumikus, mis peaks trükki jõudma 2018. aastal.

Märkus: kui on veel mingeid uusi traditsiooniks kujunenud kalendriga seotud tähtpäeva tähistamisi, siis palun andke ka neist teada.

Samuti ootame teateid oma kodukohale iseloomuliku rahvakalendriga seonduva  taaselustatud vana traditsiooni (v.a jõulud, vastlad, jaanipäev, lihavõtted) tähistamiste kohta.

Palun materjalid saata meilile: marge@viruinstituut.ee  5. oktoobriks 2016. a või siis kokku leppida paberkandjal üleandmise võimalus tel 505 4319.

Tunnustati merejuttude noori autoreid

28. aprillil toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis Kunderi Seltsi korraldatud õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistluse Merejutud” autorite austamispäev.

Võistlusele laekus 93 merejuttu, muinasjuttu ja luuletust, nende seast valis zürii 35 parimat. Juhan Kunderi Seltsi juhatus autasustas 30 õpilast.

Viiele õpilasele andis Viru Instituut oma eriauhinnad. Nendeks osutusid: Kunda Ühisgümnaasiumist 6. klassi õpilane Jette Helene Kasemaa (töö „Aastaring mere ääres“)  ja 7. klassi õpilane Janar Sädeme  (töö“ Minu meri“) , Kadrina keskkoolist 5. klassi õpilane Madli Nokkur (töö „Kuidas Läänemerel külalised käisid“ koos joonistusega), Rakvere reaalgümnaasiumi 3.klassi õpilane Rudolf Alpinis (töö „Võluveski“ koos joonistusega)   ja 4. klassi õpilane Maarit Puusik (töö „Vallimäe mereröövlite aare“).

Tööd olid huvitavalt seotud muinasjutuga või oma isiklike kogemustega merest ja merega.

Instituudi poolt pälvisid tunnustamist ka nende õpilaste juhendajad-õpetajad Tiiu Jalakas. Maarika Veski ja valve Pärn.

Vaata lisaks http://www.kunderiselts.eu/uritused/

Instituut plaanib arenguhüpet

2016. a veebruaris esitas Viru Instituut projekti taotluse KÜSKile arenguhüppe saavutamiseks, et kasvatada instituudi juhtimisvõimekust, tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus ning selle areng ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd edendavaks katusorganisatsiooniks. Aprillis  selgus, et projekt sai rahastuse ning tegevus võib maikuust alata. Projekt kestab 2017. a maikuuni.

Selle projekti raames koostatakse MTÜ Viru Instituut arengustrateegia- ja kava, samuti nii teenuse arendusplaan omateenitud tulu osakaalu suurendamiseks kui tagasisidestamise ja parendustegevuste planeering. Juhtimisvõimekuse tõstmiseks viiakse läbi kompleksne koolitusprogramm organisatsiooni strateegilise ja taktikalise juhtimise,  personali-, finantsjuhtimise ja rahastamise,  turundus- ja kommunikatsiooni teemadel ning IKT võimaluste kohta juhtimistegevuses. Projekti raames  korraldatakse kolm kommunikatsiooniüritust, üks kummaski maakonnas ja ühisüritus Ida-Virumaal, kaasamaks sealseid ühendusi rohkem instituudi tegevustesse. Projekti tegevused loovad eeldused ja aitavad kaasa instituut arenemiseks  Virumaa kultuuripärandi hoidmisega tegelevate organisatsioonide info-ja nõustamiskeskuseks.

Info projekti kohta projektijuht Marge Lepikult, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.

Viru särust kogunes arvukalt huvitavaid materjale

2015. aastal alustas Viru Instituut Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru säru materjalide kogumist, kutsudes üles ka kõiki oma materjalidest teada andma, et saaks need koondada, süstematiseerida ja arhiveerida. Käesolevaks ajaks on leitud trükiseid, fotosid, filme ja artikleid ajalehtedest, filmiarhiivist, maavalitsusest, omavalitsuste liidust, Virumaa muuseumidest, Lahemaa rahvuspargist ja Virumaa Fondi arhiividest, korraldajate erakogudest.

Koguti korraldajate mälestusi, osalejate ja üle 300 foto. Eriti aktiivsed olid fotograafid.. Need antakse üle arhiivi, kuid enne kasutatakse I Viru säru 30. aastapäeva ürituste raames avataval näitusel.  Näitusel saab näha valikut Viru särust vändatud filmidest, samuti säru-teemalisi meeneid ja artibuutikat.

Suur tänu materjalide eest teile kõikidele teile – Maie Orav, Rein Sikk, Raivo Riim, Ello Odraks, Arvet Mägi, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Pilvi Lepiksoo, Urmas Tamm, Viivi Voorand, Anne Peäske, Ave Paulus, Saima Gordejeva, Avo Seidelberg, Kadri Mägi, Teet Suur, Kai Tingas, SA Virumaa Muuseumid, Lahemaa Rahvuspark.

Mõned huvilised on teatanud, et ei ole veel jõudnud siiski oma materjale veel tuua. Loodame, et aprillis laekuvad veel needki.

Korraldajate ja osalejate mälestusi laekus oodatust enam, samas on mõnede särude kohta laekunud vähe materjale.  Kui kellelgi veel fotosid või meeneid särudest, siis on veel võimalik neid aprilli lõpuni tuua, et näitusel eksponeerida ja info arhiivi anda. Eriti on oodatud materjalid (fotod, filmid, meened) just 1995-2006 aastate kohta.

Säru materjalide kogumise, talletamise ja näituse ettevalmistamisega seotud tegevused  teostusid Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogrammi toel. Sel aastal toetab Viru säru materjalide kogumist lisaks nimetatud programmile ka Eesti Kultuurkapital Lääne-Virumaa ekspertgupp.

Valikuga kogutud Viru säru materjalidest on võimalik tutvuda Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee, kogu matejal pannakse instituudi kodulehele sügisel.

Kui keegi leiab veel säru-ainelisi materjale, siis vaatamata tähtaja möödumisele saab neid siiski kasutada ka hiljem elektrooniliselt ja arhiveerida tuleviku jaoks.

 

Palume need saata Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule e-kirjaga aadressil marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319.

 

Viru Instituut kutsub üles virulasi osa võtma uuest eluloovõistlusest “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”

Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja  uue 2016. aasta kogumisteema, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”. Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 2016.a  eluloovõistluse Eesti Vabariigi 100.aastapäevaks. Võistluse eeskõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin!

Iga inimene tunneb kõige paremini vähemalt ühte ala – oma elulugu. Iga inimene on ajalugu, esmalt oma lastele ja lapselastele, aga ka kõigile järeltulevatele põlvkondadele. Elulugu on elu jälg mälus!

Kutsume oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni. Vajadusel võib kasutada varjunime. Palume mahutada oma lugu 10 kuni 20 leheküljele.

Meenuta oma elu enne ja nüüd. Pane kirja, kuidas muutuv maailm on mõjutanud sinu ja su lähedaste elu.

  • Mis tähendus on olnud lähedastel, armastusel, tundemaailmal üldse?
  • Mida on sulle ja su lähedastele andnud Eesti Vabariik? Mida ta on võtnud?
  • Millised on sinu mälestused ja sinu lähedaste mälestused Eesti jaoks pöördelistest sündmustest?
  • Missuguseid rolle oled pidanud elus võtma?
  • Milliste valikute ees oled seisnud? Kuidas oled talunud kahepalgelist elu?
  • Mille ees oled tundnud hirmu?
  • Mille nimel oled elanud?
  • Kirjuta oma kogemustest, põimi julgelt olevikku ja minevikku, räägi nii heast kui halvast sinu elus ja su ümbruses.

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus. Parimatele on auhinnad, sealhulgas Viru Instituut tunnustab omalt poolt Virumaa parimate tööde autoreid.

Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Palume saata oma lood 1. detsembriks 2016. a:

Postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003

E-postiga: elulood@kirmus.ee

Viru Instituudi eripreemia omistati Heinz Valgule

28. märtsil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehti kokkuvõtteid eelmisest ning kavandati uut kogumisaastat.

Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kohapärimuse kogumise võistluse „Minu maastikud“ raames kirjutasid ja jutustasid oma maastikulugusid 300 inimest üle Eesti. Saadeti 2100 lehekülge kohalugusid ja 1100 fotot, lisaks hulk kaardiväljavõtteid, plaane, joonistusi, illustratsioone, helisalvestusi ja videomaterjali, sealhulgas hulganisti ka Virumaalt. Suur osa arhiivi jõudnud lugudest on seotud isiklikuma, vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga, keskseks märksõnaks on kohanemine, nii isiklikus kui ka ühiskondlikus perspektiivis. Arhiivi saadetud lood on läbilõige kaasaegsest Eesti kohapärimusest, kirjutati näiteks korilusmaastikest, pühadest paikadest, unustusse vajuvatest pärandmaastikest, kaasaegse linnakeskkonna perifeeriatest ja fosforiidikaevandamise alla jäänud küladest.

Kogumisvõistluse kokkuvõtvale seminarile järgnes Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine parimatele rahvaluule kogujatele ja võistluse kirjutajate autasustamine.

Presidendi preemiad omistati  Age-Li Liivakule sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015,  Juta Leesikule, Reet Sepale ja Kaie Humalale kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoole isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast,

Kuid anti välja ka eripreemiaid, sealhulgas ka esmakordselt Viru Instituudi poolt parimale kirjutisele Virumaa maastikest.  Virumaalt oli rohkesti huvitavaid töid, kuid komisjon valis välja südamlikult ja väga põhjalikult kirjutatud Heinz Valgu töö Haljala kihelkonna Aukülast. Instituut tahab ka teisi kirjutajaid meeles pidada, kuid seda sügisel instituudi aastaüritusel.

Tartus andis Viru Instituudi eripreemia üle instituudi kauaegne koostööpartner Mall Hiiemäe.

Kaastööde näidistega saab tutvuda „Minu maastike“ Facebooki lehele  www.facebook.com/minumaastikud.

Instituut sai kutse Mulgi Kultuuri Instituudilt osalemiseks Mulgi peol

4. juunil toimub Paistus mulkide aastasuursündmus – IV Mulgi pidu ja laat, kuhu on kutsutud ka külalisi Võrust Viruni ja Setust Saareni, sealhulgas Viru Instituuti koostööpartnerina.

Virumaa tutvustamiseks sobib nii kauplemine – omatooted, käsitöö, kohalik toit, kui ka omakeelse kirjavara tutvustamine ja müük või hoopis Virumaad tutvustav telgi/välinäitus.

Praegu paneb instituut kokku oma esitlust, kaasates ka oma koostööpartnereid Virumaalt.

Info Mulgi peo kohta: http://mulgimaa.ee/mulgi-kultuuri-instituut/iv-mulgi-pidu/

Viru Instituut koostöös J. Kunderi Seltsiga kutsub maakondlikule kodu-uurimistööde konkursile

Üle 40-aastase traditsiooni jätkamiseks maakonnas korraldavad Viru Instituut ja J. Kunderi Selts, kaasates Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna, 2016. aasta kodu-uurimise konkursi ja konverentsi.

Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel.

Vormistuse osas järgib komisjon hindamisel õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid.

Tööde temaatikale rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist kodukohast Virumaa, maakonna või kodukoha tarbeks.

Konkursist võivad osa võtta kõik koolinoored, nii individuaalse kui ka kollektiivse  tööga.

Tööde esitamisel palume järgida juhendit.

Konkursile võetakse vastu 2014-2016. aastal valminud töid, samuti ka teistel võistlustel osalevaid töid.

Konkursitöid saab esitada 2.maini 2016.a.

Maakondlik kodu-uurimiskonverents, kuhu kutsutakse kõik uurimistööde autorid ja juhendajad. Esineda saavad auhinnatud tööde autorid. Konverents toimub 2016. aasta septembris. Konverentsi täpne aeg ja koht tehakse osavõitjaid teatavaks täiendavalt.

 

Lisainfo:  Marge Lepik , tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

Viru Insitituut sõlmis TLÜ Rakvere Kolledžiga koostööleppe

5. märtsil allkirjastati TLÜ Rakvere Kolledžis mitmed koostöölepingud, sealhulgas ka MTÜ Viru Instituudiga. Lepingu allkirjasta instituudi poolt juhatause liige Hilje Pakkanen.Hilje Pakkanen kolledzi ja V isntituudi lepingut allakirjastamas. Kartin Vissori foto

Viru Instituudi ja kolledži koostööleping aastateks 2016-2020 hõlmab haridusalast  infovahetust, üliõpilastööde  ja praktika võimaluste pakkumist, ürituste ja koolituste korraldamist, ühiste täiendkoolituste ning projektide väljatöötamist ja elluviimist.

Viru Instituut tegi juba varem koostööd kolledžiga erinevate ühiskoolituste korraldamisel. 2015-2016.a oli suurem koostöö Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi läbiviimisel, õpetajate koolitamisel töölehtede koostamise küsimustes, samuti kultuurilooga seotud andmebaaside tutvustamisel vabaühendustele, haridus- ja kultuuritöötajatele.

„Nüüd sai koostöö lepingusse vormitud, et eelnev tõhus koostöö oleks heaks eeldusseks veelgi sisukamale ühistegevusele,“ ütles Marge Lepik.

Külas Neeruti seltsil

neeruti seltsis hilje pakkaneni fotoViru Instituudi liikmed käisid  10. märtsil külas Neeruti seltsil Kadrina tuletõrjemajas, et arutada ühiseid tegevusi ja koostööd. Tutvuti seltsimajaga, kus on muljetavaldavalt suure väljapanekuga loodusõpituba. Neeruti selts andis põhjaliku ülevaate seltsi tegevustest aastate jooksul.

Neeruti seltsi lai tegevusvaldkond üllatas instituudi liikmeid oma tegevuse mitmekülgsuse poolest: korraldatakse loodusmatku ja ööbimistega väljasõite,  toimuvad loodusõppe tunnid koos Kadrina kooli ja ja teiste huvilistega, tegeldakse kodu-uurimise, käsitöö, kirjastamisega. Neeruti selts on olnud aastaid kindla suunitlusega seltsielu lipulaev Kadrina vallas.

„Märkimisväärne on hästi läbimõeldud koostöö kooli õpilaste ja õpetajatega loodus- ja koduloo õpetamisel ja uurimistööde teostamisel,“ ütles Viru Instituudi projektijuht Marge Lepik.

Neeruti Selts tähistab tänavu septembris oma asutamise 15. aastapäeva. Kokkusaamisel lepiti kokku ühise pärimuspäeva korraldamises 17. septembril Kadrinas, millega tähistatakse ühtlasi  Neeruti seltsi sünnipäeva kui keskendutakse kodu-uurimisele.  Korraldajad plaanivad Kadrina ja Neeruti seltsi näitel tutvustada kihelkonna pärimuse talletamise kogemust haridus- ja kultuurispetsialistidele, vabaühenduste esindajatele ning maakonna koduloo-uurijatele.

Möödunud aastal korraldas Viru Instituut pärimuspäeva koos Väike-Maarja vallaga „Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“.

Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi tulemused on selgunud

Neljapäeval, 18. veebruaril tehakse Rakvere Rohuaia Lasteaias kokkuvõtteid Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursist ja tänatakse tööde autoreid.

Viru Instituut korraldas selle koostööd TLÜ Rakvere Kolledžiga.

Ülevirumaalisele konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13  grupitöödena.

Oma kodukoha kui rahvakultuuri tundmaõppimiseks koostati koolidele ja lasteaedadele nii eesti- kui venekeelseid töölehti.

Hindajad leidsid, et tööd on väga eriilmelised ja erineva mahuga.  Kõikidest saadi midagi Virumaa kultuuriloo töövihiku jaoks – alates nimetusest, joonistest ja rääkimata ülesannetest. Mitmed töölehed on väga nutikalt seotud rahvakultuuriga rahvariiete tutvustamiseks, sisuliselt huvitavamalt olid sidunud oma kihelkonna rahvakultuuriga õpetajad Heli Lauk ja Ester Piht.

Kõige enam laekus töid oma kodukoha tundmaõppimiseks Tapa õpetajatelt. Tööülesannete mitmekülgsusega torkas silma teiste seast eriti Vinni Lasteaia Tõruke õpetajate ühistöö. Keskkonnaameti spetsialistid Krista Kingumets ja Liina Niinemägi koostasid Lahemaa-ainelised töölehed Virumaa kultuuriloo töövihikule.

Ida-Virust pärit töödes oli enam Jõhvi ja Ida-Viruga seotud isikute tutvustamist. Kohtla-Järve Ahtme Kooli ja Tammiku Kooli õpetajad kaasasid töölehtede koostamisse ka õpilasi.

Abiks olid konkursil õppejõud Lehte Tuuling, lasteaedade juhid Tea Välk ja Kadri Vahula ning ajakirjanik, folklorist Inna Grünfeldt tööde hindamisel. Oma soovitusi töölehtede sisu osas andsid Eesti Rahvaluule Arhiivist Risto Järv, Mall Hiiemäe, õppejõud, kirjanik Reeli Reinaus ja õpetaja Harry Laiv.  Infot edastas ja tunnustusüritust aitas ette valmistada Merle Maimjärv-Mirka.

Suur tänu kõikidele osalejatele ja konkursi õnnestumisele kaasa-aitajatele.

Virumaa kultuurilugu tutvustavad töölehed pannakse kõikidele tutvumiseks Viru Instituudi kodulehele www.viruinstituut.ee märtsikuu jooksul. Korraldajad loodavad, et töölehed leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes oma kultuuriloo tutvustamisel.

Töölehtede koostamine jätkub ka 2016.aastal täiendavate teemade osas. Ootame ka edaspidi kaastöid, et rikastada õppevara Virumaa kultuuriloo õpetamiseks ja õppimiseks.

Info marge@viruinstituut.ee.

Töölehtede koostamist aitas Viru Instituudil rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

 

Esitatud tööd:

Jelena Lostsina – Kaunitar Inger

Irina Piksar – Tapa raudteejaam, Ellen Niiduga Midrimaal, Pille-Riin

Natalja Roditsenko – Retk Valgejõel

Julia Smirnova – Ida-Viru ajaloolised objektid

 Irina Gritsinenko – Jõhvi monumendid, Jõhvi sõpruslinnad

Tereza Filippova  ja Natalja Šubina – Ida-Virumaaga seotud kuulsad isikud Paul Keres ja Heljo Mänd.

Tatjana Saranova – Sümbolid

Jelena Dobrotina ja Tatjana Kuznetsova – Eesti lastekirjanduse tegelased

Kairi Kroon –  Juhan Kroon ja Kodulinn Tapa

Laine Lepp – Sõnasalat

Heli Lauk – Rahvariided ja nende juurde kuuluvad esemed.

Ester Piht – Lääne-Virumaa ja rahvariided.

Jaana Kangro ja Inge Pikkoja  – Meie kodu Uhtna.

Sirje Orro ja Margit Kurim – Väike-Maarja ehitised, Väike-Maarja valla vapp ja lipp.

Illa Õun – Tapa valla Vahakulmu loodusobjekt – Valgejõe

Vinni Lasteaed Tõruke õpetajad  Virge Haidak, Kerli Hahndorf, Annika Mäekivi, Tiiu Kivi, Külliki Heinsaar, Stelle Šnaider, Heli Arge, Kristi Lichtfeldt Minu kodu – Vinni vald

Krista Kingumets  Mõistatades Lahemaad, Lahemaaa metsade puud

Liina Niinemägi – Lahemaa ristsõna

 

Tudengite rühm (Jaanika Ojala, Egle Letlane, Tiia Pikker, Ingrid Kütismaa, Reili Roos, Geidi Piirsoo, Astrid Pipenberg)   – Virumaal on vahva.

Tudengite rühm (Sirli Lind, Annika Eliste, Jana Luuker, Eve Kaupmees, Leili Simson, Sirje Uusmaa, Raily Kokk) –  Õppekäik Karepa randa.

Tudengite rühm (Kaidi Marts, Helen Saarnits, Jane Reilik, Kai Müürsepp, Marve Torstenberg, Piret Kostina ja Tiia Raudver) – Tunne oma kodukohta – Rakvere linn (fotoorienteerumine).

Tudengite rühm (Marianne Allingu, Aira Kalmre,  Marina Majorov, Galina Raamat, Karin Kuusik, Elisabeth Läänemets, Eleri Tamar) – Porkuni paemuuseum.

Tudengite rühm (Kristiina Pastak, Aili Lillepuu, Kersti Lillemets, Kristina Smirnov,  Marika Norma, Marika Odar) – Tunne oma kodukohta – Rakvere tammikTunne oma kodukohta –  Rakvere linnus ja tarvas.

Tudengite rühm (Andra Uukivi, Karine Jair, Ivi Lepik,Maiu Paumverk, Kristi Tarassov, Kadi Tommula, Mariana Väärtnõu) – Rakvere tammik.

 Ürituse fotogalerii

 

Marge Lepik

projektijuht

Üleskutse koguda Virumaa rahvakalendri ainestikku

Viru Instituudi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös ilmusid “Virumaa vanad lastemängud” (2012) ja “Virumaa vanad vaimujutud” (2015). Nüüd tahaksin alustada Virumaa rahvakalendri väljaande koostamisega. Kahjuks kajastub kombestik 20. sajandi keskmest tänapäevani rahvaluulearhiivi kogudes üsna ebaühtlaselt. Loodan täiendava teabe kogumisel paljude Virumaa elanike abile nii lasteaiakasvatajatelt, kooliõpetajatelt ja -õpilastelt kui ka matka-, ringi- ning tantsujuhtidelt, raamatukoguhoidjatelt, ürituste korraldajatelt ja eestvedajatelt, kodu-uurijatelt, pereliikmetelt lastest pensionärideni.

Oodatud on meenutused kõikide vanade rahvakalendri tähtpäevade tähistamisest kodudes, aga samuti ka hilisemad juurde tulnud tavad ja nende muutumine kaasajal, nt sõpruskonnas, perekonnas, töökollektiivis, koolis, huviringides, klubitöös jne. Mis aitab vanadel traditsioonidel edasi püsida? Kas iseenda kogemused ja mälestused? Raadio, internet? Trükised? Individuaalne loometöö? Erialainimeste poolne juhendamine?

Aasta tähtpäevade loendi saab seinakalendrist. Tavandi muutumisest annavad tunnistust sõbrapäeva, vastlate (nt toidud), lihavõtete (nt ruumide kaunistamine), 1. aprilli (naljapäevana), volbripäeva (nt näomaalingud), muinastulede öö, halloween’i, hingedepäeva, advendiaja väljakuulutamise jne traditsioonid.

Küllap sobib tubane talveaeg kaastöö tegemiseks, eriti nende traditsioonide osas, milles on isiklikult osaletud. Kaastöö ärasaatmise tähtaeg on 15. jaan. 2016, et arhiivis jõutaks saadetised Eesti Vabariigi aastapäevaks üle vaadata.

Oodatud on ka fotod ja videod (vajadusel need tagastame), mis aitaksid kommetest elavama ettekujutuse saada.

Vastuseid küsimustele võib läkitada käsikirjaliste saadetistena aadressile

Vanemuise 42, 51003, Tartu. Samuti võib need saata Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismooduli „Kratt“ kaudu http://kratt.folklore.ee/ või e-kirja teel aadressile kratt@folklore.ee.

Lisateavet küsitluskava kohta saab telefonil 737 7730 (Eesti Rahvaluule Arhiiv). Kogumisega seotud infot jagame ka Facebookis: www.facebook.com/rahvaluulearhiiv.

Kogumisvõistlusel osalemiseks palume kaastööd saata hiljemalt 15. jaanuariks 2016.

Soovi korral on võimalik seada oma vastustele kasutuspiiranguid. Piiranguteta materjalid teeme kasutajatele kättesaadavaks meie digihoidla kaudu ning neid on võimalik vabalt kasutada artiklites, uurimustes jm.

 

Mall Hiiemäe,

Eesti Rahvaluule Arhiiv

Viru Instituudi rahvas õnnitles Ingrid Rüütlit regilauluga

6. novembril toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis etnomusikoloogia seminar, mis oli pühendatud Ingrit Rüütli 80. sünnipäevale.

Seminar lõpus  õnnitles Viru Instituudi rahvas Ingrid Rüütlit, kes samuti Viru Instituudi perre kuulub, Viivi Voorandi kokkupandud regilauluga proua Rüütlist. Regilaul kanti ette saalitäie rahva ees, kes samuti kaasa laulis.

Laulu juurde kuulus kingitusena veel Pätsi sahvri pagarite küpsetatud leib ning Taali Mesila mahe mustsõstramesi. Sünnipäeva kohvilauale viis instituut Virumaa poolt Pihlaka ja Art cafe küpsiseid.

 

ingrid ruutel

Pikeneb konkurss lasteaias kasutavate töölehtede osas

Tulenevalt konkursikomisjoni arvamusest ja soovist saada täiendavalt lasteaias Virumaa kultuuriloo õpetamiseks enam ja erinevatel teemadel töölehti otsustati pikendada  konkursi tähtaega  1.detsembrini 2015, et anda ka konkursile kutsututele võimalus täiendavate kavandite esitamiseks ja seni esitatud tööde viimistlemiseks.

Eriti ootab komisjon rahvariiete, tuntud isikute (sh ka rahvajuttudest), vanaaja tööriistade ja transpordivahendite tutvustamiseks.

Nõuded konkursile:

Konkursile esitatavate töölehtede arv pole piiratud, vabalt võib valida ka teemarühmi. Autor võib olla üksikisik, kuid ka kollektiiv.

Tööleht peaks koosnema vähemasti kolmest erinevast ülesandest, mis kõik lähtuvad lehe põhiteemast.

Konkursil hinnatakse töölehe ideed, lahendatavust, metoodilist terviklikkust ja lõimingut õppekavaga.

Konkursile esitatud nõuetekohased ja hindajate heakskiidu saanud töölehed avaldatakse Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee ja neid jagatakse muul moel kõigile huvitatud õpetajatele ja kultuuritöötajatele.

Töö esitamisel tuleb arvestada, et autor on nõus töölehtede tasuta avaldamisega ja annab väljaandjale tasuta kasutamise õiguse. Väljaandja võib teksti keelt toimetada ja viia sisse muudatusi ideesse.

Töö tuleb esitada A4-formaadis (harjutused koos eeldatavate (kirjutatud) vastustega peavad mahtuma ühele-kahele lehele). Vajadusel on väljaandjal õigus teksti kärpida.

Tööd  saata elektroonselt eraldi tekstifailina, kusjuures iga tööleht tuleb esitada eraldi tekstifailina. Illustreeriva materjali kasutamisel märkida teksti sisse viide, lisades viidatud materjal eraldi failina. Töölehe esitaja vastutab kasutatud illustreeriva materjali autoriõiguste eest. Eraldi kaaskirjana tuleb lisada töölehe esitaja andmed (nimi, telefon, e-posti aadress). Iga esituse juurde tuleb märkida, millisele vanuserühmale on töö mõeldud ja millises teemarühmas see kandideerib. Lisada eraldi ka töölehtede koostamisel kasutatud allikate loetelu.

Konkursitööd saata 1.detsembriks 2015 e-posti aadressile marge@viruinstituut.ee  märksõnaga Töölehtede konkurss.

Info telefonil 5054319 või e-posti aadressil marge@viruinstituut.ee.

 

Lugupidamisega

Marge Lepik

Projektijuht

12. novembril toimub Väike-Maarja seltsimajas pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“.

Kutse 12.11

 

Viru Instituut koostöös Väike-Maarja vallavalitsuse  ja Väike-Maarja muuseumiga korraldab III pärimuspäeva “Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“ 12.novembril Väike-Maarja seltsimajas.

Oodatud on rahvakultuuriga tegelejad, kultuuriloo õpetajad, koduloouurijad, kogukondade kultuurihoidjad ja teised huvilised üle Virumaa.

Kuna Väike- Maarja  ja Simuna kihelkonna kohta on palju huvitavat materjali arhiivides ja muuseumides, siitkandist on aegade jooksul palju kogutud kultuuripärandit ja tehakse seda ka hästi tänapäeval, siis otsustas instituudi juhatus sel aastal tutvustada enam Pandivere töid-tegemist kultuuriloo säilitamisel ja propageerimisel. Varasematel aastatel  on olnud pärimuspäev Haljalas ja Rakveres.

Pärimuspäev algab kell 10.30 Väike-Maarja seltsimajas. Esinejad on nii kohapealt kui Tartust. Eve Põldma Simuna koolist jagab oma kogemusi kodukohaloo õpetamisest, Karin Kiik Väike-Maarja gümnaasiumist aga pajatuste pajatamisest. Annika Michelson annab ülevaate vanadest sortidest ja koduloomadest Väike-Maarjas.

Virumaa rahvapärimust kaua uurinud Mall Hiiemäe Eesti Rahva Arhiivist tutvustab Väike-Maarja rahvapärimust ja selle kogujaid ning Virve Tuubel Eesti Rahva Muuseumist  omakorda Väike-Maarja ja Simuna kihelkonna kultuuripärandit muuseumi kogudes.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Marju Metsman esineb teemal Pandivere kohapärimusest, kombestikust ja tavadest Eduard Leppiku kogutud kohapärimuse põhjal, tutvustab muuseumi ja näitust “Juured“.

Pärimuspäev on osalejate tasuta. Päeva korraldamist toetavad Kultuurkapital, Hasartmängude Nõukogu ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Info ja registreerumine 5.novembriks aadressil marge@viruinstituut.ee

4.novembril toimub kodu – ja kultuuriloolisi allikaid, andmebaase, nimistuid ja registreid tutvustav infopäev

Viru Instituut koos Lääne-Viru Keskraamatukoguga korraldab 4.novembril algusega kell 10.00   keskraamatukogu saalis infopäeva, kus kodu – ja kultuuriloolisi  allikaid, andmebaase, nimistuid  ja registreid tutvustavad Tauno Toompuu (Rakvere Kolmainu kogudus), Kristina Rood (Rahvusraamatukogu) digitaalarhiivi DIGAR (digar.ee) ja portaali DIGARi Eesti Ajalehed (dea.digar.ee),  Risto Järv ( Eesti Rahvaluule Arhiiv) folklore.ee andmebaase ja programme ning Uno Trumm  (SA Virumaa Muuseumid)

Ootame infopäevale kultuuripärandi hoidjaid ja kandjaid : õpetajaid, kultuuriseltside esindajaid, kodu-uurijaid, muuseumide ja teiste kultuuriasutuste töötajaid.

Oma osavõtust palume teada anda  28. oktoobriks aadressil : marge@viruinstituut.ee

30. oktoobril toimub õppepäev lasteaiaõpetajatele ja teistele huvilistele

Viru Instituut koos TLÜ Rakvere Kolledžiga korraldab  30. oktoobril algusega kell 10.00  kolledži saalis lasteaiaõpetajatele ja teistele huvilistele õppepäeva, kus tutvustatakse Virumaa kultuurilooga seonduvaid õppematerjale, kodu – ja kultuuriloolisi  allikaid, andmebaase, nimistuid  ja registreid.

Lektoriteks: Lehte Tuuling (Rakvere Kolledž), Asta Tuusti (Sagadi Looduskool) , Hubert Gutmann (Genealoogia Selts), ja Uno Trumm (SA Virumaa Muuseumid)

Õppepäev kestab 4 tundi.

Oma osavõtust palume teada anda  23. oktoobriks aadressil : marge@viruinstituut.ee

Töölehtede konkurss teemal “ Virumaa kultuurilugu”

Viru Instituut on seadnud eesmärgiks enam propageerida ja tutvustada Virumaa kultuurilugu. Meie lasteaedades ja koolides õpetatakse päris hästi tundma oma kodukanti, kuid tervikuna jääb  Virumaaga seonduv  tahaplaanile, sest kui räägitakse siis Eestist üldiselt. Selleks, et tuua Virumaa teemad lastele ja õpilastele lähemale, korraldab instituut praktiliste õppematerjalide saamiseks Virumaa keele ja kultuuriloo õpetamisel töölehtede konkursi.

Töölehtede konkursi sihtrühm on koolieelikud ja põhikooliõpilased kooliastmeti nii eesti kui vene õppekeelsetes koolides.

Konkursile on oodatud õpetajate, kultuuritöötajate ja teiste asjahuviliste töölehed, mis aitavad nii viru keelte ja kultuuriloo õpetust kui ka teiste õppeainete lõimimist. Alusmaterjale võib autor ise omavahel kombineerida.

Allpool konkursitöö nõuded.

Konkursitööde teemarühmad on:

I kodulooline (Virumaa, maakond, vald, kodukoht, sümbolid, ajalooliselt olulised ehitised, loodusobjektid);

II rahvakultuur (rahvakalender, muusika, tantsud, jutud, mängud, tavad, rahvariided, vöö-ja kindakirjad, keel, toit, tööriistad,jmt)

III Virumaaga seotud isikud, tegelased, kangelased (nt Kalevipoeg, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, luuletajad, teadlased, sportlased jt).

Konkursile esitatavate töölehtede arv pole piiratud, vabalt võib valida ka teemarühmi. Autor võib olla üksikisik, kuid ka kollektiiv.

Tööleht peaks koosnema vähemasti kolmest erinevast ülesandest, mis kõik lähtuvad lehe põhiteemast.

Konkursil hinnatakse töölehe ideed, lahendatavust, metoodilist terviklikkust ja lõimingut õppekavaga.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2015.

Töid hindab neljaliikmeline žürii.  Iga vanuseastme töid hinnatakse eraldi.

Konkursist tehakse kokkuvõte novembris avalikul üritusel. Parimaid autoreid tunnustatakse preemiate ja auhindadega.

Konkursile esitatud nõuetekohased ja hindajate heakskiidu saanud töölehed avaldatakse Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee ja neid jagatakse muul moel kõigile huvitatud õpetajatele ja kultuuritöötajatele.

Töö esitamisel tuleb arvestada, et autor on nõus töölehtede tasuta avaldamisega ja annab väljaandjale tasuta kasutamise õiguse. Väljaandja võib teksti keelt toimetada ja viia sisse muudatusi ideesse.

Konkursitöö täpsemad vormilised ja sisulised tingimused:

Töö tuleb esitada A4-formaadis (harjutused koos eeldatavate (kirjutatud) vastustega peavad mahtuma ühele-kahele lehele). Vajadusel on väljaandjal õigus teksti kärpida.

Tööd  saata elektroonselt eraldi tekstifailina, kusjuures iga tööleht tuleb esitada eraldi tekstifailina. Illustreeriva materjali kasutamisel märkida teksti sisse viide, lisades viidatud materjal eraldi failina. Töölehe esitaja vastutab kasutatud illustreeriva materjali autoriõiguste eest. Eraldi kaaskirjana tuleb lisada töölehe esitaja andmed (nimi, telefon, e-posti aadress). Iga esituse juurde tuleb märkida, millisele vanuserühmale on töö mõeldud ja millises teemarühmas see kandideerib. Lisada eraldi ka töölehtede koostamisel kasutatud allikate loetelu.

Konkursitööd saata e-posti aadressile marge@viruinstituut.ee  märksõnaga Töölehtede konkurss.

Info Marge Lepikult, telefonil 5054319 või e-posti aadressil marge@viruinstituut.ee

Lahe päev Lahemaal

eisma7

14. augustil külastasid Viru Instituudi liikmed koostööpartneritega Eesti Rahvaluule Arhiivist Lahemaad. Palmse külastuskeskuses andsid Keskkonnaameti spetsialistid Ave Palus ja Liina Niinemägi ülevaate pärandkultuurialasest tegevusest Lahemaal, õpiti tundma vastavaid õppeprogramme koolinoortele. Vaadati koos Lahemaa Rahvusparki tutvustavat filmi, tutvuti püsiekspositsiooniga ja lahendati Lahemaa teemalist ristsõna. Saima Gordejeva tutvustas ringsõidul omapärasemaid kohti Lahemaal- Palmsest Vihulani. Paljudele osalejatele oli esmakordne külastus Ilumäe külamuuseumi, kus pajatas muuseumi rajaja Villi Jahilo küla ja talu ajalugu, andis seletusi talu ja esemete kohta.

Õhtul osaleti Eisma folgil, mis oma sundimatu õhkkonnaga meeldis kõigile. Haljala kooli rahvas tähistas Eisma folgi kümnendat sünnipäeva maheda folkmuusika, kõrvupaitava koorilaulu ja mitmete töötubadega Eisma sadamas.

Kõige enam üllatas festivali noor peakorraldaja Sven Rannar oma asjalikkuse ning hoolivusega  mitmekülgse ja omapärase noorteürituse läbiviimisel.

Korraldajate arvates õppekäik õnnestus täielikult – peale uute teadmiste ja emotsioonide ammutamise räägiti läbi ka edaspidise koostöö võimalused.

Suur tänu, Palmse külastuskeskus, Ilumäe külamuuseum ja Haljala Gümnaasium.

 

eisma15eisma9Pildid: Haljala Gümnaasium

eisma14

 

 

 

 

 

Õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.

2015. a kevadel toimus koostöös J. Kunderi Seltsiga  õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.

13. mail tegi žürii kokkuvõtted ja tunnustati võitjaid ja juhendajaid Lääne-Viru Keskraamatukogu saalis. Õpilastele tutvustati raamatukogu ja selles esitletud Mari Hiiemäe illustratsioonide näitust raamatule “Virumaa vanad vaimujutud“.

Tunnustusürituse korraldamist toetasid peale seltsi ja instituudi ka keskraamatukogu ja Lääne-Viru Maavalitsus. Võitjaid tunnustati tänukirja ja Mall Hiiemäe raamatuga “Virumaa vanad vaimujutud“.

VÕITJAD

Kunda Ühisgümnaasiumist

5. klassi õpilased Jette Helene Kasemaa ja Robyn Maask.

Juhjendaja Tiiu Jalakas.

Simuna koolist

5. klassi õpilased Rando Linnas, Adrian Parko ja Tony Priks,

8. klassi õpilane Andris Pent,

9. klassi õpilased Marian Luht, Mona Seppern ja Anna-Liisa Nurm.

Juhendaja Siiri Kanarbik.

Lasila koolist

4. klassi õpilane Jane-Ly Kongi,

5. klassi õpilane Sten Sillandi,

6. klassi õpilane Lisett Soopere.

Juhendaja Liis Otsus.

Sõmeru koolist

4. klassi õpilased Marten Tsimolonskas ja Sofia Joost.

Juhendaja Reine Anton.

Põlula koolist

4. klassi õpilased Ketly Kollamaa ja Anete Jõgiste.

Juhendaja Sirle Taaksalu.

Rakvere Gümnaasiumist

5. klassi õpilased Eleriin Koort, Toomas Ott Pundi, Kristjan Tropp, Holger Altmäe ja Kristi-Liis Orupõld.

Juhenda ja Marina Liiker.

Haljala koolist

Video “Jäljed” koostajad Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased, vennad Rait Altmäe ja Raul Altmäe.

Juhendajad Helena Lahi ja Greete Toming.

Eesti esimene folkloorifestival Viru Säru ootab oma ajalugu jäädvustama

Tuleval  aastal möödub 30 aastat Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru Säru. Viru Säru olulisust eesti rahvakultuuri edendamisele on võrreldud laulva revolutsiooni tähtsusega kogu riigile. 1986. aastal Lahemaa Rahvuspargis toimunud Viru Säru (1986 – 2008) andis oma nimega eeskuju teistelegi folklooripidudele – trallamitele, jaskaritele, piranditele, virredele jt. Viru särust alguse saanud folklooripeod on muutunud meie kultuurimaastiku lahutamatuks osaks, folkloor igapäevaseks jututeemaks.

Säru algatajaks ja selle vaimseks juhiks algaastail oli Rakvere rahvatantsuansambli Tarvanpää eestvedaja Maie Orav. Festivali korraldajaks on olnud Lahemaa Rahvuspark, Virumaa Fond, Lääne-Viru Maavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.

Vahetunud on kohad, korraldajad, kunstilised juhid, toimkondade liikmed. Jäänud on mälestused, jäänud on virulaste oluline firmamärk Viru säru, mis ootab talletamist.

Folkloorifestivalil on olnud  iga pillimees, tantsija, laulja oma isikupärase väljendusega  oluline tegija. Viru säru olnud paljudele osalistele ja asjalistele elamise viis ja elukestev õpe, esivanemate elude elus hoidmine ja nende tarkuste jagamine. Ehkki säru viimastel aastatel pole enam toimunud, on meie kätes, kuidas viia see rikkalik kogemus praegustele ja tulevastele põlvedele.

Koostöös erinevate koostööpartneritega kavandamisel mitmesuguseid sündmusi säru 30. aastapäeva tähistamiseks. Kavandamisel on näitus kogutud materjalidest ja fotodest, näidata Viru säru filme ETV arhiivist, üllitada trükis või E- väljaanne vmt. Kavandamisel on  konverents, kus vaadatakse tagasi folklooriliikumisele nii Virumaal kui ka kogu Eestis, analüüsitakse hetkeseisu ja seatakse sihte tulevikuks.

Viru Instituut soovib osaleda Viru Säru jäädvustamises, sest on leitud materjale, mis ei ole jõudnud muuseumidesse ega arhiividesse, kuid on viimane aeg tuleviku jaoks need kokku koondada. Selleks on alustatud Viru Säru  materjalide kogumist ja arhiveerimist tuleviku jaoks. Praeguse seisuga on maakonna muuseumides vähe materjale, korraldajad ei ole neid üle andnud ka arhiividesse. Paljudel korraldajatel, osalejatel, ka folklooripeo jäädvustajatel  jpt on kindlasti veel oma käes palju huvitavat materjale, mis vajaksid samuti koondamist ja säilitamist, et oleksid tulevikus asjahuvilistele paremini kättesaadavad.

Loodetavasti on särudel osalenud esinejatel ja külalistel on materjale (fotosid, filme, meeneid, kavasid) ja kirjapandud mälestusi, mis sobiksid anda eksponaatideks kavandavatele näitustele, siis palume need saata 15.oktoobriks 2015 Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319, et kokku leppida kohtumises.

Oleme nõus tegema fotodest jmt ka koopiaid, kui omanik esemeist loobuda ei soovi. Oleme tänulikud kõigile, kes säru jäädvustamisel kaasa on nõus tegema ning sõna viima säruga seotud kohtadesse üle Eesti ja kaugemalgi.

 

Marge Lepik

Viru instituudi projektijuht

Virumaa vanad vaimujutud

Virumaa vanad vaimujutud

Virumaa vanad vaimujutud

2015. a kevadel ilmus Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös Mall Hiiemäe raamat „Virumaa vanad vaimujutud“, milles tutvustatakse meie rahvausu vaimolendeid, metshaldjaid ja vetevaime, hoonehaldjaid ja laevahaldjaid, surnuvaime ja kodukäijaid, koerakoonlasi ja luupainajaid, libahunte ja tonte, nagu neid teati ja tunti Virumaal. Igast vaimolendist esitatakse esmalt lühikirjeldus ning siis mitmekülgne valik tekstinäiteid Eesti rahvaluule Arhiivist.

  • Raamatu on koostanud ja toimetanud Mall Hiiemäe, illustreerinud Mari Hiiemäe, kujundanud ja küljendanud Pille Niin.
  • Raamatu ilmumist on toetanud Virumaa pärimuskultuuri programm, Eesti Kultuurkapital ja eraisikud. Raamatuid jaotati instituudi poolt Virumaa haridus- ja kultuuriasutustele.
  • Raamat on müügil Viru Instituudis ja Eesti Kirjandusmuuseumis hinnaga 13 eurot.