Teated ja uudised

Hea kultuurielu korraldaja! Kui oled huvitatud Rahvakultuuri Keskuse poolt hallatavatest kultuuri toetusmeetmetest, mis jagavad pärimusega seotud projektidele riigieelarvelist toetust, siis on see infopäev just Sulle! Toetusprogrammide ülesanne on eri kultuuritoetusmeetmete rakendamise kaudu kaasa aidata rahvakultuuri ja vaimse kultuuripärandi väärtustamisele ja hoidmisele. Selleks, et Sul oleks ülevaade toetuste jagamise põhimõtetest, vajalikest dokumentidest ning nõuetest dokumentide täitmisel, […]

Loengutsükkel Rakvere linna ja Virumaa ajaloost Rehbinderi majas

SA Virumaa Muuseumid alustab kesknädalal 29. jaanuaril 2020 Rehbinderi majas, Tallinna tänav 5, loengusarja Rakvere ja Virumaa vanemast ajaloost, kus huvitavaid ajalooseiku tutvustab ja tõlgendab ajaloolane Uno Trumm.

Teemad:

29. jaanuar

Dietrich von Kyvel – Rakvere kivilinnuse rajaja ja Virumaa asevalitseja 13. sajandi keskel?

Dietrich von Kyvelil oli 13. sajandi keskel üks Virumaa suuremaid maavaldusi, mille tuumik ümbritses Rakveret. Samal ajal algas Rakvere kivilinnuse ehitamine. D. von Kyveli tegevus on oma jälje jätnud ka Novgorodi kroonikatesse.

26. veebruar

Rakvere linnuse tõus ja langus – linnuse ehitamisest ja hävingust

Loeng annab ülevaate Rakvere linnuse rajamisest taani ajal ning ümberehitamistest orduajal ja Liivi sõja päevil. Samuti linnuse hävingust Rootsi-Poola sõja ajal.

25. märts

Rakvere linnus ja Virumaa Liivi sõja algusaastail (1558–1570)

Liivi sõda algas 1558. aastal Virumaa kiire ja äkilise vallutamisega Moskoovia vägede poolt ning Moskva riigile omase haldus-, õigus- ja agraarkorralduse sisseseadmisega vallutatud alal. Venelased ehitasid senise ordulinnuse ümber võimsa eeslinnuse, mille jäljed on tänapäevalgi maastikul selgelt näha. Orduaegsest teisejärgulisest sisemaalinnusest muutus Rakvere linnus Vene võimu ajal oluliseks piirilinnusesks.

22. aprill

Rakvere linnus ja Virumaa Rootsi-Vene ja Rootsi-Poola sõja ajal (1570-1605)

1570. aastal algas Rootsi-Vene sõda, mis tõi kaasa Rakvere piiramise 1574. aastal ning alistumise rootslastele 1581. aastal. Poola-Rootsi sõda tõi kaasa Rakvere linnuse hävimise.

Rehbinderi maja direktori Andrus Eesmaa sõnul on eesmärgiks sihtasutuse teadurite viimastel aastatel kogutud teadmiste jagamine kohaliku kogukonnaga.

Loengud algavad kell 17.30, kestvus on kaks akadeemilist tundi (90 minutit).

Loenguõhtud on kuulajatele tasuta.

Lähem info

Uno Trumm        +3725341 4433

Andrus Eesmaa   +3725886 7057

Maksim Kozlov

Näitus oli tunduvalt suuremas mahus kui kavandatud, töid laekus kokku 24 (neist 2 esinesid ainult virtuaalnäitusel) koolist 260 õpilastelt kokku 500 tööd. Esimene näitus avati 4. novembril Jõhvi keskraamatukogus ja teine näitus 4.detsembril Rakveres Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Külastajate arvuga võib rahule jääda, tagasiside neilt oli väga positiivne.

Õnnestus ka virtuaalnäitus, mida instituut kasutas alles esimest korda ja testis, et järgmistel kordadel teha ka teisi näitusi selle abiga. Virtuaalnäitus on avatud instituudi kodulehel ka jaanuaris.

Kuigi korraldajad ei pannud rõhku parimate väljaselgitamisele, pigem tööde tutvustamisele ja uute ideede leidmisele, tõstis Viru Instituut koos oma partneritega Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsist ja Eesti Politseimuuseumist esile järgmisi käsitöömeistreid:
kool: Kiviõli Vene Kool (õpetajad Aleksandr Ragni ja Ilona Bondarenko):
õpetaja: Inna Tolsa (Kohtla-Järve Järve Kool, Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja);
õpilane: Ketlin Rebane (Kadrina Keskkool, juhendajad Marianne Annula ja
Karin Rebane);                                                                                                                          rahvuslik käsitöö: ”Tikitud nõelaraamat”  Kairi Manninen (Kadrina Keskkool, juhendaja Marianne Annula);
uudse ideega  tööd:  plastiliinist kujud (Lasila Põhikool, juhendaja Ruth Kapper),
nahast kalad etnograafiliste ornamentidega (Kohtla-Järve Koolinoorte Loomemaja, juhendaja Inna Tolsa),
heegelpitsiga klaaskuulid rõngal (Rakvere Reaalgümnaasium, juhendaja Kadi Inno) ja kandled (Sõmeru Põhikool, juhendaja Toivo Reinsoo).

Uudsete ideedega ja huvitavaid töid oli rohkesti (puidu- ja metallitööd, keraamika, tikkimis-tööd ja kudumid, maketid), kuid instituut siiski ei leidnud tööd ega ideed oma meene saamiseks 2020.aastaks. Otsime edasi, korraldades ka edaspidi konkursse ja näitusi, kaasates koolegi.

Suur tänu kõikidele, kes aitasid kaasa esimese Virumaa noorte käsitöönäituse korraldamisele.

Kokkuvõtteid tehes  lepiti kokku, et järgmine ühiskäsitöönäitus võiks
olla 2021.a, kuid 2020. aastal prooviks hoopis kunstinäitusega.

Viru Instituut ootab ettepanekuid, et kuidas võiks koos  edaspidi  ja
paremini noorte töid tutvustada avalikkusele.

Marge Lepik
projektijuht

Instituudi liikmed külastasid taas Leesi rahvamaja, kus toimus keeleaasta puhul rannakeele päev, mille korraldasid Keskkonnaamet, MTÜ Põhiranna ja  Rannakeele Pesake.

Ettekande soome-ugri keeltest ja nende arengutest tegi Jaak Prozes. Heli Kendra ja Ene Velström vestsid rannakeele sõnaraamatu tegemisest. Anne Kurepalu rääkis Lahemaa randlasest, Viinistu igipõline kalur Hartvig Niiholm aga merest ja kalapüügist. Vahele lauldi regilaule ja kuulati hulganisti rannakeelseid lugusid kohalikelt.

Sealt kandi ettevõtmised on igati eeskujuks ka virulastele, sest praegu koostab üks töörühm Lüganuse murdesõnastikku Kaja Toikka eestvedamisel. Samuti on instituudil huvi nende keeleõpetuse korralduse kogemuste vastu.

Aitäh, toreda ja väärt päeva eest Juminda poolsaarel.

2019. a ülevirumaalisele noorte kodu-uurimiskonkursile esitatud tööde kokkuvõtetest. Avaldatud on 34 õpilase töö kokkuvõtted.  Kogumiku toimetas ja kujundas Eve Kangur.

Loodame, et kogumik aitab noori ja juhendajaid oma teemade valikul ja uurida edaspidi eelnevate tööde materjale.

Mitmete õpetajate ettepanekul hakkas MTÜ Viru Instituut 2013.aastal koostama õppekava “Virumaa kultuurilugu”, abistamaks üldhariduskoole, haridus- ja kultuuriasutusi Virumaa kultuuriloo õpetamisel. Koostatud Virumaa kultuuriloo õppekava on laiem, selle alusel saab siduda teemasid kihelkondade ja oma kodukoha kultuurilooga, planeerimaks ajaloo- ja kultuuriretki ja muid tegevusi ka teistele.

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta.  2018.a lõpul kutsus  instituut taas algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega, juurde oodati ka mänge.

Saabus  21 õpetajalt, neist kuus ühistööd,  ja kahelt õpilaselt 49 huvitavat tööd, sealhulgas 16 erinevat mängu Virumaa teemadel.

Kokkuvõtete tegemiseks ja autorite  tunnustamiseks saadi novembri alguses kokku Narva kolledžis, kus mitmed autorid tutvustasid oma töid. Lisaks tutvuti ka kolledži ja Narva linnaga, arutati ühistegevuse võimalusi lähiaastatel lasteaedadega Virumaa tundmaõppimisel. Oli tore ja huvitav päev , kus olid lõimitud mitmed erinevad tegevused.

Aitäh, õpetajad Ester Piht ja illa Õun (Tapa lasteaed Pisipõnn), Sirje Illopmägi (Kohtla-Järve lasteaed Lepatriinu), Eda Kiili ja Heli Lauk (Kunda lasteaed Kelluke), Julia Saikonen, Niina Širjajeva, Olga Letohho, Irina Irõškina, Tatjana Lapõnina ja Julia Belova (Sillamäe lasteaed Jaaniussike), Svetlana Astahhova  ja Larissa Anufrijeva (Narva lasteaed Põngerjas), Tatjana Moskovtseva (Kohtla-Järve lasteaed Karuke), Olga Leontjeva, Nutsa Orlik ja Svetlana Ennuksen (Kohtla-Järve lasteaed Tareke), Eha Sindonen (Rakke lasteaed), Maret Kalvet (Mäetaguse lasteaed), Jevgeniya Terehhova (Narva lasteaed Käoke), Irina Gritsinenko õpilaste Violetta Mjagkova ja Daniil Savitskiga (Tammiku põhikool).

Kogutud tööd avaldatakse instituudi kodulehel detsembris, varasematega saab tutvuda  https://viruinstituut.ee/virumaa-kultuurilugu/ ja  https://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/

Kogumiku koostajad loodavad, et kogutud töölehed ja mängud leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes, saades neist uusi ideid oma õppematerjalide koostamiseks.

Ootame ka edaspidi õpetajatelt ja teistelt Virumaa kultuuriloo huvilistelt kaastöid, et rikastada Virumaa kultuuriloo õppevara õpetamiseks ja õppimiseks. Laekunud töid saab ka täiendavalt avalikustada.

Kogumiku koostamisel oli ka sel korral oluline osa Narva Kolledži õppejõul Lehte Tuulingul, kes juhendas ja koolitas töölehtede koostajad, varustas neid ka metoodiliste soovitustega. Kaasa aitasid oma asjakohaste nõuannetega Kadri Vahula ja Tea Välk, kogumiku kujundas  Eve Kangur.

Töölehtede kogumiku koostamist aitasid Viru Instituudil rahaliselt toetada Kultuurkapital ja Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

Fotod Narva päevast  esitas Tapa lasteaed “ Pisipõnn“

24. oktoobril toimus 2. muuseumipäev väikemuuseumide esindajatele ja kodu-uurijatele Virumaa muuseumides.

Osalejad tutvusid Kertu Karuse  saatel Rehbinderi majas olevate näitustega. Muuseumi töötajad Pilvi Põldma,  Eve Einmann ja Signe Lintrop andsid mitmekülgset infot   museaalide dokumenteerimise vajadustest ja võimalustest väikemuuseumis, museaalide märgistamise, pabermaterjali vastuvõtmise ja säilitamise kohta.  Kokkuvõtteks tehti rühmades ka läbi praktiline töö museaalide dokumenteerimise kohta. Huvipakkuv  oli  kohtulabori ja muuseumi hoidlate külastus.

Kohalolijad tegid ettepanekuid järgmise aasta koostöö kohta, rõhutades vajadust just selliste infopäevade osas, kus saab tutvuda kohapeal muuseumi tegevusega ning näpunäiteid praktiliste tegevuste osas.

Tänati ka selle aasta viru keele lugudest tublisid kirjutajaid. Head tööd saatsid Sirje Võsa, Meeli Müller, Reet Kasepuu, Heili Tarjan, Anne Raava ja Elle Kivisoo, lisaks helilindid Enn Laansalu.

Suur tänu SA Virumaa Muuseumid selle huvitava ja rohke praktilise informatsiooniga päeva eest.

2019. aastal esitasid  oma õpilaste töid kodu-uurimiskonkursile kolmteist Virumaa kooli. Osalevate koolide arv on küll mõne võrra väiksem eelmisest aastast, kuid õpilaste arv on jäänud samaks.  Kahjuks vähenes just osalevate maakoolide arv. Vähenema hakkab ka gümnaasiumiõpilaste osalemine. Samas lisandusid uute koolidena Narva keeltelütseum, Kiviõli vene kool ja Rakvere eragümnaasium, ka mõned uued juhendajad mitmest koolist. Traditsiooniliselt on rohkesti esitanud oma õpilaste töid Külli Heinla Haljala koolist, Evelin Tiiter Kadrina keskkoolist, Maie Nõmmik Tamsalu gümnaasiumist ja Tiina Rumm Lasila koolist. Tänavu on rohkesti õpetaja Siiri Kanarbiku õpilaste töid Simuna koolist. Juba teist aastat osalevad endise Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi õpetaja Oksana Nazarova  ja Tapa gümnaasiumi õpetaja Elle Kivisoo oma õpilaste töödega. Lasila põhikool oli sel aastal oma kolme juhendajaga kõige tublim, sest  teistest oli üks või kaks juhendajat. Uusi ja  noori juhendajaid on visalt juurde tulemas, vaatamata sellele, et isegi traditsiooniliste uurimistööde kõrvale on tulnud uute teemadega ja digilahendustega  uurivaid loovtöid.

Hea on tõdeda, et tööde kvaliteet on ühtlustunud, nii jõuavad juba teised Virumaa koolid väga heale tasemele traditsiooniliselt heade  (Kadrina, Haljala ja Tamsalu)  koolide õpilastööde kõrvale.

Oluliselt on laienenud tööde temaatika – töid on naljadest, kodumaja, -paiga ja kooli ajaloost, vanavanematest ja noorte väärtushinnangutest tuulegeneraatorite, õiglase kaubanduse ning linna õhu saastatuseni. Esmakordselt on kolm filmi, neist üks õppefilm. Juba teist aastat on ka viktoriin ja kodukandi aabits. Tänu algklasside õpilastele on rohkesti ka loovtöid, sealhulgas käsitsi kirjutatud. Algklasside õpilaste aktiivsus annab lootust, et ka tulevikus saab olema Virumaalt loov-ja uurimistöid, mida avalikkusele tutvustada.

Tänavune konverents toimus Kohtla-Nõmmel nii maa peal kui maa all.

36 esitatud tööst kandsid noored ette 18 tööd Kohtla-Nõmme koolis, lisaks esinesid oma kodulooliste ettekannetega nii Kohtla-Nõmme kui Illuka kooli õpilased. Peale lõunat külastati Eesti Kaevandusmuuseumi. Päeva lõpul tunnustati kõiki noori kodu-uurijaid huvitavate ja heade tööde eest, tõsteti esile koostööpartnerite abiga omanäolisemaid töid.

MTÜ Õpetaja Autähis tunnustas omalt poolt õpetaja elu jäädvustamise eest Tapa Gümnaasiumi õpilast Toomas Joosua Kivisilda ( töö “Arsi Aarma kultuuripärand oma õpilastele“, juhendajad Elle Kivisoo ja Külvi Kivisild).

Iisaku Kihelkonna Muuseum andis oma auhinna Narva Keeltelütseumi õpilaste Artjom Jefimovi ja Jelizaveta Suvorova dokumentaalfilmile “Kreenholmi asula Narva linna lähistel“, juhendaja Irina Lahtarina.

Lisaks said neli noort publiku auhinna konverentsil oma töö  esitluse eest:

·        Simuna Kooli õpilane Henry Hiire (töö“ Minu toreda pere elu“, juhendaja Siiri Kanarbik)

·        Lasila Põhikooli õpilane Denel Karrik (töö “Minu vanavanaema Lilli Karriku elulugu“, juhendaja Tiina Rumm)

·        Tamsalu Gümnaasiumi õpilane Elis Zarubin (töö“ Toidu säästlik tarbimine“, juhendaja Anne Kraubner).

·        Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumi õpilased Marit-Jenna Seppar, Dominika Trejer ja Artjom Esholts (töö“ Õppefilm kodupaigast põhikooli õpilastele (7.-9.kl)“, juhendaja Oksana Nazarova).

Eriauhinna sai uudse  teema käsitlemise eest Rakvere Gümnaasiumi õpilane Artur Lvov (töö“ Lühifilm Viru-Nigula ja Aseri tuulegeneraatorite hooldusest“, juhendaja Eve Raja).

Peale õpilaste tunnustati ka õpetajaid-juhendajaid, koole ja abilisi Virumaa noorte kodu-uurimiskonverentsi õnnestumise eest.

Parimaid töid kutsutakse esitlema üleriigilisel juubelikonverentsil 2020. a kevadel Rakveres.

Aitäh, noored uurijad ja õpetajad-juhendajad.

Täname me koostööpartnereid, Kohtla-Nõmme Kooli, Iisaku Kihelkonna Muuseumi, Eesti Kaevandusmuuseumi, MTÜ Õpetaja Autähist, IVOLit ja VIROLit konkursi ja konverentsi läbiviimise eest..

Loodame, et jätkub tahet ja jaksu ka järgmisteks konkurssideks.

Ootame töid  5. ülevirumaalisele kodu-uurimiskonverentsile 2020. aastal (kutse ilmub lähiajal).

Marge Lepik

projektijuht

 15. oktoobril toimub Kohtla-Nõmme koolis VIRUMAA NOORTE KODU-UURIMISKONVERENTS

Noored esitlevad selle aasta konkursile laekunud töid.

Peale tööde ärakuulamist tehakse kokkuvõtteid ja tunnustatakse  osalejaid. Samuti külastatakse kaevandusmuuseumi.

Kodu-uurimiskonkurssi ja konverentsi toetavad peale korraldajate ka IVOL ja VIROL.

Viru Instituut jätkas 2019. aastal virulastest tegemistest ja viru keelest lugude kogumist. Laekus kokku 35 erinevat tööd, sealhulgas kaks helisalvestusena. Kohalikust keelest oli seitse tööd,  enamus aga küla-elust ja töödest nõukogude ajal.  Kahjuks tuli ka sel korral vähe kohalikke nalju, lustakaid lugusid.

Suur tänu kõigile saatjatele. Kõige enam tuli töid Viru-Järva piirilt Sirje Võsa eestvedamisel. Teist aastal esitas oma kirjutisi Meeli Müller Miila külast. Rõõmustav, et juurde tulnud uusi kirjutajaid Viru-Nigulast, Kadrinast, Lüganuselt ja Rakverest.

Praegu on tööd hindamisel, et mida saab panna e-kogumikku ja mida anda arhiivi säilitamiseks.

Kogumik peaks valmima novembris.  Autorite tänamine on plaanitud oktoobri lõppu.

Kui kellelgi on veel oma lugu esitada, siis ootame neid veel septembrikuu jooksul elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee

Täiendav info viru keele lugude kohta kodulehel https://viruinstituut.ee/viru-keel/

Olete oodatud laupäeval, 24. augustil kell 11 Muuga mõisa kirjanduslikule toidufestivalile “Sõna ja soustiga”.

Sel päeval avavad üheks päevaks uksed kirjanduslikud kohvikud, kus saame nautida head ja paremat, mida kohvikupidajad on eesti ilukirjandusest leidnud ja oma toiduvalikusse pannud. Kohal on ka kirjanikud,kellega vestleb kirjandusloolane Jaak Urmet. Toimub meelelahutuslik mälumäng kolme kirjandusauhinna zürii Contra juhtimisel, Kõlab hea muusika – Andrus Bonzo Albrecht, Viru Nigula Mehed, Muuga kapell EHA ja toimub muud meelelahutuslikku.

Õhtul kl 18 Tumeromantika kontsert (tasuline).

Oma kirjandusliku kohviku saad registreerida siin: http://www.vinnivald.ee/sona-ja-soustiga Tule, löö seltsi!

Väike-Maarja Muuseum ja MTÜ Viru Instituut korraldasid läinud nädalal Väike-Maarjas muuseumipäeva, et koos omavalitsuste ja väikemuuseumide esindajatega ning kodu-uurijatega arutada Virumaa hetkeolukorda ja leida võimalusi edaspidiseks koostööks.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus andis ülevaate Väike-Maarja muuseumi minevikust, olevikust ja tulevikust. Väike-Maarja vallas toimivast külaliikumisest kõnelesid  vallavolikogu esimees Ene Preem ja Eipri külavanem Heili Tammus.

Väike-Maarja vallas on eeskujuväärivalt mitu head ettevõtmist külade pärandi jäädvustamisel ja tutvustamisel. Valla ja muuseumi kodulehelt võib leida mitmekülgset info kultuuripärandi kohta, lisaks on aastate jooksul koostatud eraldi Pandivere pärandi kodulehekülg. Väike-Maarja muuseumi juures tegutseb muuseumisõprade selts, vallas toimub rohkelt pärandit väärtustavaid sündmusi, üllitatakse koduloolisi trükiseid. Vald toetab külasid ja seltse aktiivse eestvedamise ja osalusega nende tegevustes.

Meeldejääv oli ka kadunud küla Männisalu (endine Naraka) lugu – kuigi küla enam pole, piisab külale pandud mälestuskivist, mille juures kunagised külaelanikud veel aastakümneid hiljemgi külapäeval kokku saavad.

Väike-Maarja vallale on väljakutseks leida haldusrefomi järel sobiv lahendus kahe endise kihelkonna kultuuripärandi kogumiseks ja esitlemiseks. Praegu toimib Väike-Maarja muuseum ennekõike Väike-Maarja kihelkonnamuuseumina, Simuna kihelkonna pärand asub aga Simunas ja Rakkes.

Vinni valla kultuuri- ja avalike suhete nõunik Hilje Pakkanen tutvustas Vinni valla muuseumide olukorra  kaardistamist ja tulevikuvisiooni väljatöötamist koos Tallinna Ülikooli üliõpilastega. Hiiumaaa suuruseks paisunud Vinni vallal on mitmeid eri-ilmelisi muuseume – kooliteemalised Vinni-Pajusti gümnaasiumis ja Põlula koolis, kooliteemat leiab ka endistest Viru-Jaagupi ja Kadila koolimajadest, põllu- ja metsamajandusega seonduvat Roela ja Tudust. Ülevaate koostamisel jõudis Tallinna Ülikooli ELU projekti töörühm järeldusele, et seniselt süsteemitult esemete kogumiselt tuleb üle minna museaalide süsteemsele säilitamisele ja teemade järgi tutvustamisele, jõuda kokkuleppele muuseumiruumide asukohas ning need korda teha. Vinni valla muuseumide projekti juhitnud Sulev Lääne hinnangul võiks sellest saada üleriigiline pilootprojekt, sest pärast haldusreforme pole muuseumide olukord kiita mujalgi.

Moe külaseltsi esindaja Sirje Võsa  tutvustas arenevat Moe piiritusmuuseumi, lavastust „Moe mees“ ja unustusse jäänud kunstnik-pedagoogi Lui Lätti eluloo ja loomingu jäädvustamisel.

Muuseumipäev jätkus vaba arutelu ja ringkäiguga Väike-Maarja valla teistes muuseumides:  Hanno Tamme Tisleri talus, Kiltsi kaardilossis ja Vao tornlinnuses.

Päeva kokkuvõtteks oli osalejate tagasiside positiivne ning sooviti jätkata samalaadsete kokkusaamistega maakonna teistes muuseumides.

Praegu puudub Lääne-Virumaal insitutsioon, kes koondaks kokkusaamiseks ja infovahetuseks väikemuuseumid. Haldusreformi järel tunnevad väikemuuseumid selle järele aga teravamalt vajadust kui varem. Väikemuuseumidel on oma roll täita koduloolise mälu talletajana. Sestap algatas Viru Instituut seltside ja omavalitsuste küsitlemise, et kaardistada Virumaal olevad väikemuuseumid, Virumaa kohtadega seotud kodu-uurijad ja teha info kättesaadavaks.

Sügisel on kavas korraldada teinegi samalaadne muuseumipäev.
Muuseumipäev õnnestus  tänu Väike-Maarja Muuseumile ning Kultuurkapitali ja Virumaa pärimuskultuuri programmi toetustele.

Lisaks:  fotosid muuseumipäevast saab vaadata ka siit

Muuseumipäevast saab lugedaka Väike-Maarja muuseumi kodulehelt

Fotode autor Enn Laansoo

2019. aasta töölehed ja õppemängud on saabunud

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta. Laekus üle 80 väga eriilmelise ja erineva mahuga tööd.

2018.a lõpul kutsus instituut taas algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega, juurde oodati ka mänge.

Nüüdseks on saabunud 19 õpetajalt ja kahelt õpilaselt 49 huvitavat tööd, sealhulgas 16 erinevat mängu Virumaa teemadel.

Kokkuvõtteid laekunud töödest tehakse augustis ja tunnustatakse tegijaid sügisel. Uus kogumik avaldatakse ka sügisel instituudi kodulehel.

Suur tänu autoritele.

Taas oli Viru Instituut külas Vaivara pärimuspäeval, seekord Sillamäel.

Sillamäe muuseumis tutvustas Evald Teetlok Vaivara kihelkonnakooli, Ivika Maidre Türsamäe ja Sillamäe mõisa ajalugu ning Jelena Antuševa Sillamäe Põlevkivitöötlemise tehase lugu. Osalejaid üllatas, et kui mitmed kohalikud on kogunud lugusid, kaarte ja fotosid enne 1940.a oma kodukoha kohta, kuid samas midagi ei ole alles linnas näitamiseks, kõik on hävinenud. Jelena Antuševa ja Ivika Maidre saates tutvuti nõukogudeaegse salajase linnaga, sealhulgas ka endise pommivarjendiga kultuurikeskuse all.

Peagi 25-aastaseks saav muuseum on huvitav oma kogude poolest, nt kivimid, tarbe-esemed, seekord oli välja pandud ka Läänemere maade rahvaste nukkude näitus.

Instituudi poolt osalenud pidasid kogetut-nähtut tõeliseks avastusretkeks, vaatamata sellele, et on mitmel korral linnast läbi sõidetud.

Muuseumi töötajatele tänud huvitava päeva eest ja jaksu edaspidiseks oma linna loo tutvustamisel.

Vt ka https://www.facebook.com/SinimagedeMuuseum/photos/pcb.2319707901581277/2319705524914848/?type=3&theater

Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös valmis Ingrid Rüütli koostatud kahest plaadist koosnev kogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“. Heliväljaande 48-leheküljelises tekstivihikus  leiduvad lisaks andmetele kogujate ja esitajate kohta ka laulude sisukokkuvõtted eesti ja inglise keeles.

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel veel 20.sajandi alguses.  Regilaulude kõrval  leidub erinevaid uuemaid laule. Plaatidelt saab kuulata ka kandlel, parmulillel, vilepillil ja karmõškal mängitud lugusid ning kitarri saatel esitatud laule.

Laule ja pillilugusid esitavad paarikümne laulja ja pillimehe seas  veel tänapealgi tuntud Anna Kaskmann, Velli Elhi, Villem Viirmann, Vilma Proodel, Oskar Surva , Ruuben Kesler jt.

Toimetas Janika Oras ja kujundas Krista Saare.

Plaatide väljaandmist toetasid Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Lisaks saab tutvuda http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=66

Plaadikogu on võimalik osta hinnaga 12 eurot, kui tellida e-posti teel: marge@viruinstituut.ee

Instituut koos Toila raamatukoguga korraldasid pärimuspäeva, kus tutvustati nii kohalikku kodulugu kui ka Virumaa rahvapärimust. Folklorist Mall Hiiemäe rääkis metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses ja Reet Hiiemäe rääkis kaitsemaagiast Virumaal. Muusikalisi vahepalusid pakkus pillimees Heino Jäger.

Toila valla Hariduse- ja Kultuuriseltsi esimees Bruno Uustal tutvustas seltsi ajalugu ja tegemisi, rääkis seltsi poolt välja antud raamatutest ja filmidest.  Seltsi juhatuse liige Lea Rand tutvustas Toila topoteeki, mis oleks heaks abimeheks paljudele küladele oma koduloo jäädvustamiseks.  Päeva lõpus tutvustas Lea Rand Toila kultuuriloolisi kohti.

Oli sisukas  päev.

Fotodega saab tutvuda   https://www.facebook.com/toilaraamatukogu/

Üle saja Virumaa noore luuletaja kogunes 22.märtsil Haljala kooli poolt korraldatud 21. ülevirumaalise luulekonkursi pidulikule lõpetamisele Haljala rahvamajja.

Selle aasta teema „Sportides tuleb pikkus, laiseldes laius“ autoriks oli Haljala Kooli 8. klassi õpilane Elis Heinmaa. Noored võisid kirjutada kõigest, mis seotud spordiga (spordipäev, spordialad, kehalise kasvatuse tund, trennid, tugitoolisport, nutisport jms).

Konkursitöid laekus 4.-9.klassi õpilastelt kokku kolmsada kolmkümmend  Virumaa 23 koolist, lisaks veel 2.klassi õpilastelt Rakverest ja Väike-Maarjast. Noori luuletama innustanud õpetajaid oli 46.

Paremaid luuletuste kirjutajaid ja nende õpetajaid Kadrinast, Kundast, Rakverest ja Tapalt, Sõmerult ja Simunast, Kohtla-Järvelt ja Jõhvist, Vastalt, Sondast, Lehtsest, Tudulinnast ja Sillamäelt, Haljalast, Uhtnast, Rakkest ja Väike-Maarjast autasustati luulevalikuga 43  paremast luuletustest. Harrastusnäitlejad esitasid noorte paremaid luuletusi, lisaks lavastati Rakvere Gümnaasiumi 4.klassi õpilase Elise Bobõlski luuletus “Bruno spordipäev“.  Kogumiku illustratsioonid tegid Haljala kooli õpilased.

Juba rahvamaja fuajees võtsid saabujaid vastu luuletused, mis oli kujundatud näituseks „100 meetrit luulet“, kutsudes omapära tõttu uudistama ja lugema.
Õpilastele, õpetajatele ning külalistele esines spordimees Ott Kiivikas. Sportlikke ja muusikalisi vahepalu pakkusid Haljala kooli spordipoisid ja laululapsed.

Suur tänu Haljala kooli korraldusmeeskonnale meeleoluka ja ladusa luulepäeva eest.

Instituudi liikmed külastasid Juminda poolsaarel Leesi rahvamaja, kus toimus MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi kamba “Rannakiele üäks”  keeletund, mis on toimunud igakuiselt juba mitmendat aastat.Tavaks on kujunenud, et kellegi poolt tehtud jutukest või kahekõne loetakse ühiselt  ja analüüsitakse. Samuti arutletakse koos päevateemadel. Tunni alguses tegeletigi kodutööde ettekandmisega ja tutvuti osalejatega. Instituudi poolt Kaja Toikka ja Kristen Suokass kõnelesid viru keelte teemadel. Teine tund oli Soome külalislektori dr Santeri Junttilaga, kes tutvustab oma tööd keele arengu loost ja selles arenguloos rannakeele kohast.

Instituut oli meeldivalt üllatunud, millise lustiga igaüks vabal tahtel õpib ja räägib rannakeelt. Virulastel oli päris palju uudistada ja võtta kaasa häid ideid kodus katsetamiseks kohaliku keele õppimiseks ja tutvustamiseks, aga ka oma kodukoha kohta materjalide kogumiseks.

Loodame, et meie koostöö nende tragide keelehuvilistega jätkub.

Toila vallaraamatukogu ja Viru Instituut
kutsuvad pärandkultuuripäevale “Virumaa on virulaste hoida. Toila lood“

30. märtsil kell 12.00 Toila seltsimajas

Päevakavas on tutvumine Toila ja selle kultuuripärandiga.
Esinevad folkloristid Mall Hiiemäega (metsloomadest ja lindudest Virumaa rahvapärimuses) ning Reet Hiiemäe (kaitsemaagiast Virumaal).

Päev on osalejatele tasuta.
Korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.
Transpordivajaduse korral Rakverest Toila palume registreerida hiljemalt 25. märtsil marge@viruinstituut.ee

Head õpetajad!

Kutsume taas koostama Virumaa kultuuriloo töölehti

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta. Laekus üle 80 väga eriilmelise ja erineva mahuga tööd, nendega saab tutvuda  instituudi kodulehel  http://viruinstituut.ee/toolehed-lasteaedadele/  ja  http://viruinstituut.ee/virumaal-on-vahva/ .

Kõikidest töödest saadi midagi Virumaa kultuuriloo töövihikute jaoks – alates nimetusest, joonistest ja rääkimata ülesannetest. Mitmed töölehed olid väga nutikalt seotud kodukoha rahvakultuuriga , sealhulgas rahvariiete tutvustamiseks. Tööd on pakkunud nüüdseks ka avalikku tähelepanu, on küsitud ka uusi töid.

Instituut kutsub algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama meie kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega. Teretulnud on neil teemadel ka mängud.

Palume saata tööd elektrooniliselt hiljemalt 31. maiks 2019 meilile marge@viruinstituut.ee   (pdf ja word dokumendina) või saata CD (üleandmine leppida eraldi kokku).

Info: Marge Lepik, tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

Kokkuvõtteid töödest tehakse tunnustusüritusel septembris, seejärel avaldatakse töölehed juba instituudi kodulehel.

Häid ideid ja omapäraseid töid!

Veebiväljanne „Viru pulm“ on kättesaadav  http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm/

“Viru pulma” veebiväljaande aluseks on 2012. a ilmunud CD-plaat.

Veebiväljaande toimetajad Kanni labi ja Janika Oras. Veebilahenduse tegi Andres Kuperjanov.

Väljaandjad: EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut

Suured tänud Tapa linnaraamatukogule ja Saksi raamatukogule mitmekesise päeva eest Tapal, tutvustamaks Ilmar Talve elu ja tegevust ning Tapa linna.

Vaatamata lumerohkele ja suhteliselt külmale ilmale saime osa erilisest päevast koos näituste, ettekannete ja filmidega. Uudsest lisas  minikonverentsile Tapa linna ja kirikute külastus Sirje Võsa eestvedamisel.

Rohkem fotosid https://www.facebook.com/tapa.vallaraamatukogu/

Otsime Virumaa noorte töid esimesele ülevirumaalisele käsitöönäitusele

Virumaa noorte käsitööde tutvustamiseks laiemale avalikkusele kutsub Viru Instituut koos Virumaa Kunsti ja Käsitöö Seltsi, Ida-Viru ja Lääne-Viru käsitöö- ja tehnoloogiaõpetajate aineühendustega osalema noori käsitöönäitusel, sh ka virtuaalnäitusel.

Näituse eesmärgiks on märgata Virumaal käsitööga tegelevaid koolinoori, tunnustada ja esile tõsta neid, kes peavad oluliseks ning arendavad meie käsitööd.

Käsitööd võivad olla nii üldharidus-, kutse- või huvikoolide õpilastelt, sh ka ühistööd. Iga noor võib esitada kuni kolm tööd.
Tööde esitamise aeg on 31. oktoober 2019. Kogutakse töid kokku nii Jõhvis kui Rakveres (kogumiskohad täpsustatakse septembris).

Näitusele valitakse  paremaid ja huvitavamad  tööd vabal teemal. Soovitatavalt  seotud Virumaaga, oma kodukohaga.

Tööd võivad olla valminud aastatel 2017–2019. Üks autor võib esitada ka mitu tööd (juhend lisatud).

Töid esitletakse novembris näitusel nii Jõhvis kui Rakveres, lisaks vituaalnäitusel instituudi kodulehel.

Näituse pidulikul lõpetamisel tunnustatakse parimaid noori ja nende juhendajaid.

Lisainfo: Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee.

Ülevirumaaline noorte käsitöönäitus

Juhend

Eesmärk:

1.kõikjalt Virumaalt kokku koguda noorte käsitöid ning talletada need Virumaa kultuurilukku.

2. märgata Virumaal koolinoori, tunnustada ja esile tõsta noori, kes peavad oluliseks, hoiavad ja arendavad meie käsitööd.

Aeg: 20.01-31.10.2019

Koht: näitused toimuvad novembris nii Jõhvis kui Rakveres, kus esitletakse kogu Virumaa töid koos.

Tingimused:

Osalejad võivad olla üldharidus-, kutse- ja huvikoolide õpilased oma käsitöödega. Võib esitada ka mitme õpilase ühistöid.

Näitusele valitakse paremad, omapärasemad ja huvitavamad tööd. Teema valib autor ise. Soovitatavalt  seotud Virumaaga, oma kodukohaga.Tööd võivad olla valminud aastatel 2017-2019.

Õpilane võib esitada kuni 3 omaloomingulist tööd. Tööde juurde kirjutab autor jutukese iseendast, oma loomingust, tööde saamisloost ja miks mitte ka tulevikuplaanidest. Soovitav on lisada tekstile ka õpilase foto (mõõtudes  5×7 cm). Täiendavalt fotod  töödest virtuaalnäituse jaoks (foto pikem külg oleks miinimum 1200 px, pilt ei tohi olla udune ja pildistav ese peaks olema võimalikult hästi eksponeeritud (ühtlane taust ja valgus).

Tööde vormistamine:

Igale tööle varjatud kohale kinnitada nimesilt, millel on töö nimi, autor, kool, klass, juhendaja. Lisaks peab veel  kaasas olema nimekiri esitatud töödest.

Tööd tuua või saata postiga 31. oktoobriks 2019. a. Rakveresse või Jõhvi (koht täpsustatakse 2019.a septembris).

Tööde hindamine ja esitlemine:

Tööde hindamisel komisjoni poolt peetakse oluliseks ideed ja teostuse korrektsust. Töö väärtust tõstab asjaolu, kui sellel on ka mingi praktiline väljund.

Näituse pidulik lõpetamine ja tublimate õpilaste ning nende juhendajate tänamine toimub näitusel novembris 2019.

Lisainfo:

Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee

Novembri lõpus esitleti Narva Vaba Lava teatrikeskuses veebiväljaannet „Viru pulm. Jõhvi pillilood, Lüganuse ja Iisaku pulmalaulud“, mis on 2012. aastal Viru Instituudi abiga ilmunud plaadi täiendatud versioon. Pulmarituaali laule ja pillilugusid esitavad tollased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika tudengid (Eeva Talsi, Leannae Barbo, Mari Mae, Mihkel Roolaid, Karoliina Kreintaal, Villu Talsi, Janika Oras ja Timo Oras). Ruuben Kesleri pillilood on salvestatud 1938. aastal.  Laulusõnad ja -viisid pani arhiivimaterjali põhjal kokku Timo Kalmu. Väljaandjad on EKM Teaduskirjastus ja Viru Instituut.

Väljaanne on kättesaadav aadressilt http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/virupulm.

Esitlusel andsid sära muusikud Villu Talsi, Sten Aamer ja Kristjan Kuusmik (kõik Kiviõli muusika-koolist Jaanus Põldre kasvandikud), samuti Suprjatkid. Kaja Toikka Lüganuselt tutvustas õpilastega lavastatud Viru pulma. Üllatusesinejad olid Viru-Nigulast Ervin Lember ja Hillar Wimberg

Fotod: Laura Mäemets ja Risto Järv

Viru Instituudi esindajad osalesid 23. novembril Kohtla ajalooringi 30. aastapäeva üritusel Kohtla-Nõmme rahvamajas.

Aivar Surva ja Marge Lepik kogesid kohapeal, et tõesti on Kohtla ajalooring unikaalne nii Virumaa kui Eestimaa kultuuriloos oma küllaltki pikaajalise  ja uurimistööde alase tegevusega. 1988.aastal panid ajalooringile aluse Laine Toomsalu ja Vallo Reimaa. Aastapäeva puhul andsid ülevaate ringi tegemistest Vallo Reimaa ja Aime Luuk. Muljetavaldav oli kogutud kohaliku elu-olu mälestuste, materjalide lai temaatika ja tööde hulk.

Kohtumine oli väga meeldiv, sest instituut sai mitmeid ideid koostööks, sealhulgas noortega, et kodu-uurimine ja ajalooring kestaks edaspidigi.

Jaksu ringi liikmetele edaspidiseks.

Fotod sündmusest

Rahandusministeerium ja kohanimenõukogu kutsuvad kõiki ajaloo-, koduloo- ja keelehuvilisi 6. detsembril algusega kell 11.00 Tartu Ülikooli Narva kolledži XVI kohanimepäevale.

Kohanimepäev on rahandusministeeriumi ja kohanimenõukogu korraldatud seminar, mille eesmärk on teavitada inimesi kohanimemääramise protsessist ning kaasata neid, kes peavad kohanimesid kultuuri ja ajaloo jäädvustamise seisukohalt oluliseks. Päev on suunatud ennekõike ajaloo-, koduloo- ja keelehuvilistele ning kohalikele ametnikele. Seminari peetakse üks kord aastas ühes Eesti maakonnas. Virumaal toimusid sellised päevad 2005.aastal Rakveres ja 2011. aastal Jõhvis.

Olete oodatud kuulama!

Registreerida saab siit

Päevakava 

Kutse esitama lugusid Eesti Rahvaluule Arhiivi teemal „Minu aed, minu lilled ja puud”

Koduaed lillede ja põlispuudega on silmailu andja oma perele, aga ka visiitkaart. Euroopa pärandkultuuri aasta 2018 on sobiv, et kirja panna LUGUSID koduaedadest kui ühest rahvakultuuri tahust läbi vanaemade põlvkonna ja nüüdisajal. Mis on püsinud, mida oleme püüdnud säilitada, mida muuta? Mis on kodutunde jaoks oluline? Millised on meie väljakujunenud põhimõtted? Vastamise hõlbustamiseks leidub järgnevas rida abistavaid küsimusi, kuid kirjutada võib ka vabas vormis. Oodatud on ka fotod ja videod. Küsimustiku koostas rahvaluule arhiivi vanemteadur Mall Hiiemäe.

Kaastöid saab esitada märgusõnaga „Aed“ hiljemalt 2. jaanuariks 2019  e-kirja teel: kratt@folklore.ee posti teel: Eesti Rahvaluule Arhiiv, Vanemuise 42, 51003 Tartu linn,  kogumisportaali Kratt kaudu: http://kratt.folklore.ee/

Lisateavet saab telefonil 7 377 730.

Aitame kaasa, et ka Virumaa aedade lood jõuavad arhiivi.

Soovitame osaleda 18. oktoobril algusega kell 17.00 Lüganuse rahvamajas
Lüganuse kihelkonna looduslike pühapaikade teabepäeval.
Muinsuskaitseameti ja Tartu Ülikooli töörühm, kes on alates tänavu kevadest käinud kihelkonna muistseid pühapaiku kaardistamas, on valmis kohalikule rahvale oma töö tulemusi tutvustama. Samuti loodavad töörühma liikmed kohalikelt pühapaikade kohta lisainfot saada.
Oodatud on ka huvilised Jõhvi kihelkonnast.

Viru Instituudi koostööpartner Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv kutsub  Euroopa kultuuripärandi aasta raames kogumisvõistlusega „Püüa vanaema lugu purki“ lapsi ja noori koguma vanavanemate lugusid.

Võistluse eesmärgiks on koguda igalt Eesti vanemaealiselt inimeselt üks lugu või laul, mis on tema jaoks oluline. See võib olla näiteks ere mälestus või juhtum iseenda elust, kelleltki teiselt kuuldud lugu, mis on inimest elus saatnud, või hoopis õpetlik lugu, mis on pannud kaasa mõtlema.

Eesti ja vene keeles loodud veebirakendus http://kratt.folklore.ee/vanaema  juhendab noort läbi kogumistöö etappide. Oma telefoniga filmitud või helisalvestatud loo saab hõlpsasti veebikeskkonda üles laadida. Lisaks vanaemade lugudele on oodatud ka vanaisade, teiste vanemate sugulaste, tuttavate või koguni täiesti võõraste vanema põlvkonna inimeste lood.

Täpsemat infot saab Eesti Rahvaluule Arhiivi ja „Püüa vanaema lugu purki“ FB-lehtedelt, telefonil 7377 730 ning e-posti aadressilt: era@folklore.ee.
Lugusid oodatakse kuni 26. oktoobrini.

Neljapäeval, 6. septembril toimus Viru-Nigulas pärandkultuuripäev, millega tähistati ka Viru Instituudi 10.aastapäeva.

Instituut asutatigi 10 aastat tagasi just Viru-Nigula muuseumis, endisaegses pastroraadis. Päev algas Viru-Nigula muuseumi ja ta lugude tutvumisega. Ajakirjanik Aivi Parijõgi rääkis huvitavatest leidudest kirikuõpetaja Aleksander Alveri kohta ning muuseumi juhataja Ene Ehrenpreis uskumatult põnevatest koduloolistest matkadest endise kihelkonna küladesse. Seejärel külastati rahvamaja, kus Ervin Lember rääkis rahvamajast ja kultuurielust Viru-Nigulas, samuti õpetas ta roopillide valmistamist.

Päev jätkus Vasta mõisakoolis, kus õpetajad tuvustasid külalistele mõisa, lisaks esines sisuka kultuuriloolise muusikalise mõtisklusega Lea Metsis.

Päeva lõpul tehti kokkuvõtteid  2018.aasta viru keele kogumisest.  Meeli Müller Miila külast tutvustas oma keele lugu. Heino Jäger tervitas oma Jõhvi keele ja kandlemuusikaga.

Instituudi juhatuse esimees Aivar Surva tänas viru keele kogumisest osavõtnuid. Tänukirjad said kohapeal kätte Meeli Müller, Anneli Lamp, Kristiine Männik, Reet Markin ja Heino Jäger. Teistele tublidele kogujatele antakse tänud üle järgmistel üritustel.

Samuti tänas Aivar Surva instituudi nimel viimastel aastatel enim koostööd teinud ühendusi – MTÜ Rohu Park, Viru-Jaagupi Selts, Saksi Raamatukogu ja MTÜ Õpetaja Autähis.  Tänu teistele partneritele jagatakse järgmistel koostööüritustel.

Osalejatelt suur tänu Viru-Nigula muuseumi, rahvamaja ja kooli rahvale huvitava päeva eest.

Virumaa noorte koduuurimistööde konkursile laekus 30 tööd, neist pooled gümnaasiumiõpilastelt, kuid oli ka kuus tööd 3.-6. klasside õpilastelt. Kokku 15 koolist.

Loov- ja uurimistööde teemade valik oli mitmekesine, kõik tööd on seotud oma kodukohaga: uuriti küll raudteejaaama, kihelkonna kõrtse, mõisade, samuti koha-, perekonna ja koolide ajalugu, aga ka koolikultuuri, külade tühjenemist, piiriüleseid projekte, noorte teadlikkust illegaalsete uimastite osas, Ida-Virumaa legende, riigikaitse ajalugu, kohalike omavalitsuste valimisi ja ajakirjaniku Rein Siku isikustiili. Seekord laekus enam omapäraseid projekti- ja  loovtöid, näiteks kangaste ja kivikalmete uurimise kohta, viktoriin “Minu Ida-Virumaa“, sugupuu ning kooli aabitsa märksõnade koostamine.

Enamasti olid  individuaalsed tööd, kuid 3.-6.klassi õpilastelt laekus kolm grupitööd.  Juhendajaid oli sel aastal enam – kokku 17, neist osa olid koos teise juhendajaga. Esmakordselt oli kaasjuhendajaid väljaspoolt kooli.

Konkursikomisjon lõpetas tööde hindamise, et noored saaksid valmistuda ette ja esitleda oma töid oktoobris konverentsil, kus valitakse välja vanuseastmete parimad välja üleriigilisele konkursile.