Ununenud Jupri tammik

Esimesed kirjatükid tammedest avaldas Paul Reim Eesti Metsa veergudel 1923. aastal.

Analüüsi kokkuvõttes leidis ta, et Virumaa tammikutest olid heas korras vaid Rakvere lossimäe tammik ja Vinni pargi tammik. Kõikide teiste tammikute (Saksaaro, Jupri, Mädapää, Lasila) pärast oli põhjust muretseda, sest need olid sellel ajal kirjas heinamaadena.

Jupri tammikut kirjeldas järgmiselt:

Kaswu poolest weel wiletsam on J u p r i  tammik. See asub I n j u mõisast werst maad lääne pool, kolmweerand wersta pikkusel kruusaseljandikul, mis asetatud põhja-lõuna sihis. Maapinna olud on õige mitmesugused. Mäe jalal on mulla kord wõrdlemisi paks ja niiskuse olud märksa paremad kui kõrgel. Nii tuleb mäe läänepoolsel küljel päewawalgele haruldaselt selge, sinaka weega maaalune jogi, mis kogu aeg mäega paralleelselt jookseb, siis ära kaob, et Rakwere juures uuesti ilmuda ja lõpuks merde tõtata.

Ülewal mäe otsas algab aga harilikult kohe õige rammusa huumuse horisondi all õige jäme kruus, millest puu juurtel juba õige raske läbi tungida.

Selle järeldusel wõib ilusaid puid leida ainult mäe jalal. Sarnased on harwa üle 10 sülla pikad. Harilikult on aga puud peened ja jändrikud, umbes nagu Rakwere lossimäel, …. Keskmiselt on puud umbes 10 tolli jämedused ja 0—7 sülla kõrgused.

Maapinda kattab õige tihe alusmets, mida moodustawad sarapuud, sõstrad, kuslapuu, lodjapuu ja walge lepp. Tammedega ühes kaswavad pihlakad, haawad ja iseäranis mäeharjal, pärnad. Kogu pind tammikul on umbes 10—15 tiinu.

Tammiku keskkohalt, perpendikulaarselt selle sihile, läheb teine seljak otsaga Inju mõisa. Siin on muld rohkem sawine. Mets on siit maha raiutud, ainult üksikud tammed ja kased on alles jäänud. Maapind on tihedalt sarapuuwõsuga kaetud.

Selle seljaku idapoolsel otsal asub Inju tammik, mis aga eelmistega wõrreldes õige wäike on. Tema pindala on umbes 2 tiinu. Tammed on siin umbes 8 sülda kõrged, okslised, kuid mitte nii jändrikud, kui Jupri seljandikul ja jämedamad.

Tammiku mõõtu ei ole tänapäeval enam Jupri ega Inju tammik, kuigi peale lageraiet ja kaevandamist on siiski mitmed vanad tammed veel teiste puude seas.

Anne Nurgamaa
Marge Lepik