30. oktoobril toimub õppepäev lasteaiaõpetajatele ja teistele huvilistele

Viru Instituut koos TLÜ Rakvere Kolledžiga korraldab  30. oktoobril algusega kell 10.00  kolledži saalis lasteaiaõpetajatele ja teistele huvilistele õppepäeva, kus tutvustatakse Virumaa kultuurilooga seonduvaid õppematerjale, kodu – ja kultuuriloolisi  allikaid, andmebaase, nimistuid  ja registreid.

Lektoriteks: Lehte Tuuling (Rakvere Kolledž), Asta Tuusti (Sagadi Looduskool) , Hubert Gutmann (Genealoogia Selts), ja Uno Trumm (SA Virumaa Muuseumid)

Õppepäev kestab 4 tundi.

Oma osavõtust palume teada anda  23. oktoobriks aadressil : marge@viruinstituut.ee

Töölehtede konkurss teemal “ Virumaa kultuurilugu”

Viru Instituut on seadnud eesmärgiks enam propageerida ja tutvustada Virumaa kultuurilugu. Meie lasteaedades ja koolides õpetatakse päris hästi tundma oma kodukanti, kuid tervikuna jääb  Virumaaga seonduv  tahaplaanile, sest kui räägitakse siis Eestist üldiselt. Selleks, et tuua Virumaa teemad lastele ja õpilastele lähemale, korraldab instituut praktiliste õppematerjalide saamiseks Virumaa keele ja kultuuriloo õpetamisel töölehtede konkursi.

Töölehtede konkursi sihtrühm on koolieelikud ja põhikooliõpilased kooliastmeti nii eesti kui vene õppekeelsetes koolides.

Konkursile on oodatud õpetajate, kultuuritöötajate ja teiste asjahuviliste töölehed, mis aitavad nii viru keelte ja kultuuriloo õpetust kui ka teiste õppeainete lõimimist. Alusmaterjale võib autor ise omavahel kombineerida.

Allpool konkursitöö nõuded.

Konkursitööde teemarühmad on:

I kodulooline (Virumaa, maakond, vald, kodukoht, sümbolid, ajalooliselt olulised ehitised, loodusobjektid);

II rahvakultuur (rahvakalender, muusika, tantsud, jutud, mängud, tavad, rahvariided, vöö-ja kindakirjad, keel, toit, tööriistad,jmt)

III Virumaaga seotud isikud, tegelased, kangelased (nt Kalevipoeg, kirjanikud, kunstnikud, muusikud, luuletajad, teadlased, sportlased jt).

Konkursile esitatavate töölehtede arv pole piiratud, vabalt võib valida ka teemarühmi. Autor võib olla üksikisik, kuid ka kollektiiv.

Tööleht peaks koosnema vähemasti kolmest erinevast ülesandest, mis kõik lähtuvad lehe põhiteemast.

Konkursil hinnatakse töölehe ideed, lahendatavust, metoodilist terviklikkust ja lõimingut õppekavaga.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. november 2015.

Töid hindab neljaliikmeline žürii.  Iga vanuseastme töid hinnatakse eraldi.

Konkursist tehakse kokkuvõte novembris avalikul üritusel. Parimaid autoreid tunnustatakse preemiate ja auhindadega.

Konkursile esitatud nõuetekohased ja hindajate heakskiidu saanud töölehed avaldatakse Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee ja neid jagatakse muul moel kõigile huvitatud õpetajatele ja kultuuritöötajatele.

Töö esitamisel tuleb arvestada, et autor on nõus töölehtede tasuta avaldamisega ja annab väljaandjale tasuta kasutamise õiguse. Väljaandja võib teksti keelt toimetada ja viia sisse muudatusi ideesse.

Konkursitöö täpsemad vormilised ja sisulised tingimused:

Töö tuleb esitada A4-formaadis (harjutused koos eeldatavate (kirjutatud) vastustega peavad mahtuma ühele-kahele lehele). Vajadusel on väljaandjal õigus teksti kärpida.

Tööd  saata elektroonselt eraldi tekstifailina, kusjuures iga tööleht tuleb esitada eraldi tekstifailina. Illustreeriva materjali kasutamisel märkida teksti sisse viide, lisades viidatud materjal eraldi failina. Töölehe esitaja vastutab kasutatud illustreeriva materjali autoriõiguste eest. Eraldi kaaskirjana tuleb lisada töölehe esitaja andmed (nimi, telefon, e-posti aadress). Iga esituse juurde tuleb märkida, millisele vanuserühmale on töö mõeldud ja millises teemarühmas see kandideerib. Lisada eraldi ka töölehtede koostamisel kasutatud allikate loetelu.

Konkursitööd saata e-posti aadressile marge@viruinstituut.ee  märksõnaga Töölehtede konkurss.

Info Marge Lepikult, telefonil 5054319 või e-posti aadressil marge@viruinstituut.ee

Lahe päev Lahemaal

eisma7

14. augustil külastasid Viru Instituudi liikmed koostööpartneritega Eesti Rahvaluule Arhiivist Lahemaad. Palmse külastuskeskuses andsid Keskkonnaameti spetsialistid Ave Palus ja Liina Niinemägi ülevaate pärandkultuurialasest tegevusest Lahemaal, õpiti tundma vastavaid õppeprogramme koolinoortele. Vaadati koos Lahemaa Rahvusparki tutvustavat filmi, tutvuti püsiekspositsiooniga ja lahendati Lahemaa teemalist ristsõna. Saima Gordejeva tutvustas ringsõidul omapärasemaid kohti Lahemaal- Palmsest Vihulani. Paljudele osalejatele oli esmakordne külastus Ilumäe külamuuseumi, kus pajatas muuseumi rajaja Villi Jahilo küla ja talu ajalugu, andis seletusi talu ja esemete kohta.

Õhtul osaleti Eisma folgil, mis oma sundimatu õhkkonnaga meeldis kõigile. Haljala kooli rahvas tähistas Eisma folgi kümnendat sünnipäeva maheda folkmuusika, kõrvupaitava koorilaulu ja mitmete töötubadega Eisma sadamas.

Kõige enam üllatas festivali noor peakorraldaja Sven Rannar oma asjalikkuse ning hoolivusega  mitmekülgse ja omapärase noorteürituse läbiviimisel.

Korraldajate arvates õppekäik õnnestus täielikult – peale uute teadmiste ja emotsioonide ammutamise räägiti läbi ka edaspidise koostöö võimalused.

Suur tänu, Palmse külastuskeskus, Ilumäe külamuuseum ja Haljala Gümnaasium.

 

eisma15eisma9Pildid: Haljala Gümnaasium

eisma14

 

 

 

 

 

Õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.

2015. a kevadel toimus koostöös J. Kunderi Seltsiga  õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.

13. mail tegi žürii kokkuvõtted ja tunnustati võitjaid ja juhendajaid Lääne-Viru Keskraamatukogu saalis. Õpilastele tutvustati raamatukogu ja selles esitletud Mari Hiiemäe illustratsioonide näitust raamatule “Virumaa vanad vaimujutud“.

Tunnustusürituse korraldamist toetasid peale seltsi ja instituudi ka keskraamatukogu ja Lääne-Viru Maavalitsus. Võitjaid tunnustati tänukirja ja Mall Hiiemäe raamatuga “Virumaa vanad vaimujutud“.

VÕITJAD

Kunda Ühisgümnaasiumist

5. klassi õpilased Jette Helene Kasemaa ja Robyn Maask.

Juhjendaja Tiiu Jalakas.

Simuna koolist

5. klassi õpilased Rando Linnas, Adrian Parko ja Tony Priks,

8. klassi õpilane Andris Pent,

9. klassi õpilased Marian Luht, Mona Seppern ja Anna-Liisa Nurm.

Juhendaja Siiri Kanarbik.

Lasila koolist

4. klassi õpilane Jane-Ly Kongi,

5. klassi õpilane Sten Sillandi,

6. klassi õpilane Lisett Soopere.

Juhendaja Liis Otsus.

Sõmeru koolist

4. klassi õpilased Marten Tsimolonskas ja Sofia Joost.

Juhendaja Reine Anton.

Põlula koolist

4. klassi õpilased Ketly Kollamaa ja Anete Jõgiste.

Juhendaja Sirle Taaksalu.

Rakvere Gümnaasiumist

5. klassi õpilased Eleriin Koort, Toomas Ott Pundi, Kristjan Tropp, Holger Altmäe ja Kristi-Liis Orupõld.

Juhenda ja Marina Liiker.

Haljala koolist

Video “Jäljed” koostajad Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased, vennad Rait Altmäe ja Raul Altmäe.

Juhendajad Helena Lahi ja Greete Toming.

Eesti esimene folkloorifestival Viru Säru ootab oma ajalugu jäädvustama

Tuleval  aastal möödub 30 aastat Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru Säru. Viru Säru olulisust eesti rahvakultuuri edendamisele on võrreldud laulva revolutsiooni tähtsusega kogu riigile. 1986. aastal Lahemaa Rahvuspargis toimunud Viru Säru (1986 – 2008) andis oma nimega eeskuju teistelegi folklooripidudele – trallamitele, jaskaritele, piranditele, virredele jt. Viru särust alguse saanud folklooripeod on muutunud meie kultuurimaastiku lahutamatuks osaks, folkloor igapäevaseks jututeemaks.

Säru algatajaks ja selle vaimseks juhiks algaastail oli Rakvere rahvatantsuansambli Tarvanpää eestvedaja Maie Orav. Festivali korraldajaks on olnud Lahemaa Rahvuspark, Virumaa Fond, Lääne-Viru Maavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.

Vahetunud on kohad, korraldajad, kunstilised juhid, toimkondade liikmed. Jäänud on mälestused, jäänud on virulaste oluline firmamärk Viru säru, mis ootab talletamist.

Folkloorifestivalil on olnud  iga pillimees, tantsija, laulja oma isikupärase väljendusega  oluline tegija. Viru säru olnud paljudele osalistele ja asjalistele elamise viis ja elukestev õpe, esivanemate elude elus hoidmine ja nende tarkuste jagamine. Ehkki säru viimastel aastatel pole enam toimunud, on meie kätes, kuidas viia see rikkalik kogemus praegustele ja tulevastele põlvedele.

Koostöös erinevate koostööpartneritega kavandamisel mitmesuguseid sündmusi säru 30. aastapäeva tähistamiseks. Kavandamisel on näitus kogutud materjalidest ja fotodest, näidata Viru säru filme ETV arhiivist, üllitada trükis või E- väljaanne vmt. Kavandamisel on  konverents, kus vaadatakse tagasi folklooriliikumisele nii Virumaal kui ka kogu Eestis, analüüsitakse hetkeseisu ja seatakse sihte tulevikuks.

Viru Instituut soovib osaleda Viru Säru jäädvustamises, sest on leitud materjale, mis ei ole jõudnud muuseumidesse ega arhiividesse, kuid on viimane aeg tuleviku jaoks need kokku koondada. Selleks on alustatud Viru Säru  materjalide kogumist ja arhiveerimist tuleviku jaoks. Praeguse seisuga on maakonna muuseumides vähe materjale, korraldajad ei ole neid üle andnud ka arhiividesse. Paljudel korraldajatel, osalejatel, ka folklooripeo jäädvustajatel  jpt on kindlasti veel oma käes palju huvitavat materjale, mis vajaksid samuti koondamist ja säilitamist, et oleksid tulevikus asjahuvilistele paremini kättesaadavad.

Loodetavasti on särudel osalenud esinejatel ja külalistel on materjale (fotosid, filme, meeneid, kavasid) ja kirjapandud mälestusi, mis sobiksid anda eksponaatideks kavandavatele näitustele, siis palume need saata 15.oktoobriks 2015 Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319, et kokku leppida kohtumises.

Oleme nõus tegema fotodest jmt ka koopiaid, kui omanik esemeist loobuda ei soovi. Oleme tänulikud kõigile, kes säru jäädvustamisel kaasa on nõus tegema ning sõna viima säruga seotud kohtadesse üle Eesti ja kaugemalgi.

 

Marge Lepik

Viru instituudi projektijuht

Virumaa vanad vaimujutud

Virumaa vanad vaimujutud

Virumaa vanad vaimujutud

2015. a kevadel ilmus Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös Mall Hiiemäe raamat „Virumaa vanad vaimujutud“, milles tutvustatakse meie rahvausu vaimolendeid, metshaldjaid ja vetevaime, hoonehaldjaid ja laevahaldjaid, surnuvaime ja kodukäijaid, koerakoonlasi ja luupainajaid, libahunte ja tonte, nagu neid teati ja tunti Virumaal. Igast vaimolendist esitatakse esmalt lühikirjeldus ning siis mitmekülgne valik tekstinäiteid Eesti rahvaluule Arhiivist.

  • Raamatu on koostanud ja toimetanud Mall Hiiemäe, illustreerinud Mari Hiiemäe, kujundanud ja küljendanud Pille Niin.
  • Raamatu ilmumist on toetanud Virumaa pärimuskultuuri programm, Eesti Kultuurkapital ja eraisikud. Raamatuid jaotati instituudi poolt Virumaa haridus- ja kultuuriasutustele.
  • Raamat on müügil Viru Instituudis ja Eesti Kirjandusmuuseumis hinnaga 13 eurot.