Tunnustati merejuttude noori autoreid

28. aprillil toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis Kunderi Seltsi korraldatud õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistluse Merejutud” autorite austamispäev.

Võistlusele laekus 93 merejuttu, muinasjuttu ja luuletust, nende seast valis zürii 35 parimat. Juhan Kunderi Seltsi juhatus autasustas 30 õpilast.

Viiele õpilasele andis Viru Instituut oma eriauhinnad. Nendeks osutusid: Kunda Ühisgümnaasiumist 6. klassi õpilane Jette Helene Kasemaa (töö „Aastaring mere ääres“)  ja 7. klassi õpilane Janar Sädeme  (töö“ Minu meri“) , Kadrina keskkoolist 5. klassi õpilane Madli Nokkur (töö „Kuidas Läänemerel külalised käisid“ koos joonistusega), Rakvere reaalgümnaasiumi 3.klassi õpilane Rudolf Alpinis (töö „Võluveski“ koos joonistusega)   ja 4. klassi õpilane Maarit Puusik (töö „Vallimäe mereröövlite aare“).

Tööd olid huvitavalt seotud muinasjutuga või oma isiklike kogemustega merest ja merega.

Instituudi poolt pälvisid tunnustamist ka nende õpilaste juhendajad-õpetajad Tiiu Jalakas. Maarika Veski ja valve Pärn.

Vaata lisaks http://www.kunderiselts.eu/uritused/

Instituut plaanib arenguhüpet

2016. a veebruaris esitas Viru Instituut projekti taotluse KÜSKile arenguhüppe saavutamiseks, et kasvatada instituudi juhtimisvõimekust, tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus ning selle areng ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd edendavaks katusorganisatsiooniks. Aprillis  selgus, et projekt sai rahastuse ning tegevus võib maikuust alata. Projekt kestab 2017. a maikuuni.

Selle projekti raames koostatakse MTÜ Viru Instituut arengustrateegia- ja kava, samuti nii teenuse arendusplaan omateenitud tulu osakaalu suurendamiseks kui tagasisidestamise ja parendustegevuste planeering. Juhtimisvõimekuse tõstmiseks viiakse läbi kompleksne koolitusprogramm organisatsiooni strateegilise ja taktikalise juhtimise,  personali-, finantsjuhtimise ja rahastamise,  turundus- ja kommunikatsiooni teemadel ning IKT võimaluste kohta juhtimistegevuses. Projekti raames  korraldatakse kolm kommunikatsiooniüritust, üks kummaski maakonnas ja ühisüritus Ida-Virumaal, kaasamaks sealseid ühendusi rohkem instituudi tegevustesse. Projekti tegevused loovad eeldused ja aitavad kaasa instituut arenemiseks  Virumaa kultuuripärandi hoidmisega tegelevate organisatsioonide info-ja nõustamiskeskuseks.

Info projekti kohta projektijuht Marge Lepikult, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.

Viru särust kogunes arvukalt huvitavaid materjale

2015. aastal alustas Viru Instituut Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru säru materjalide kogumist, kutsudes üles ka kõiki oma materjalidest teada andma, et saaks need koondada, süstematiseerida ja arhiveerida. Käesolevaks ajaks on leitud trükiseid, fotosid, filme ja artikleid ajalehtedest, filmiarhiivist, maavalitsusest, omavalitsuste liidust, Virumaa muuseumidest, Lahemaa rahvuspargist ja Virumaa Fondi arhiividest, korraldajate erakogudest.

Koguti korraldajate mälestusi, osalejate ja üle 300 foto. Eriti aktiivsed olid fotograafid.. Need antakse üle arhiivi, kuid enne kasutatakse I Viru säru 30. aastapäeva ürituste raames avataval näitusel.  Näitusel saab näha valikut Viru särust vändatud filmidest, samuti säru-teemalisi meeneid ja artibuutikat.

Suur tänu materjalide eest teile kõikidele teile – Maie Orav, Rein Sikk, Raivo Riim, Ello Odraks, Arvet Mägi, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Pilvi Lepiksoo, Urmas Tamm, Viivi Voorand, Anne Peäske, Ave Paulus, Saima Gordejeva, Avo Seidelberg, Kadri Mägi, Teet Suur, Kai Tingas, SA Virumaa Muuseumid, Lahemaa Rahvuspark.

Mõned huvilised on teatanud, et ei ole veel jõudnud siiski oma materjale veel tuua. Loodame, et aprillis laekuvad veel needki.

Korraldajate ja osalejate mälestusi laekus oodatust enam, samas on mõnede särude kohta laekunud vähe materjale.  Kui kellelgi veel fotosid või meeneid särudest, siis on veel võimalik neid aprilli lõpuni tuua, et näitusel eksponeerida ja info arhiivi anda. Eriti on oodatud materjalid (fotod, filmid, meened) just 1995-2006 aastate kohta.

Säru materjalide kogumise, talletamise ja näituse ettevalmistamisega seotud tegevused  teostusid Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogrammi toel. Sel aastal toetab Viru säru materjalide kogumist lisaks nimetatud programmile ka Eesti Kultuurkapital Lääne-Virumaa ekspertgupp.

Valikuga kogutud Viru säru materjalidest on võimalik tutvuda Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee, kogu matejal pannakse instituudi kodulehele sügisel.

Kui keegi leiab veel säru-ainelisi materjale, siis vaatamata tähtaja möödumisele saab neid siiski kasutada ka hiljem elektrooniliselt ja arhiveerida tuleviku jaoks.

 

Palume need saata Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule e-kirjaga aadressil marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319.

 

Viru Instituut kutsub üles virulasi osa võtma uuest eluloovõistlusest “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”

Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja  uue 2016. aasta kogumisteema, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”. Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 2016.a  eluloovõistluse Eesti Vabariigi 100.aastapäevaks. Võistluse eeskõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin!

Iga inimene tunneb kõige paremini vähemalt ühte ala – oma elulugu. Iga inimene on ajalugu, esmalt oma lastele ja lapselastele, aga ka kõigile järeltulevatele põlvkondadele. Elulugu on elu jälg mälus!

Kutsume oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni. Vajadusel võib kasutada varjunime. Palume mahutada oma lugu 10 kuni 20 leheküljele.

Meenuta oma elu enne ja nüüd. Pane kirja, kuidas muutuv maailm on mõjutanud sinu ja su lähedaste elu.

  • Mis tähendus on olnud lähedastel, armastusel, tundemaailmal üldse?
  • Mida on sulle ja su lähedastele andnud Eesti Vabariik? Mida ta on võtnud?
  • Millised on sinu mälestused ja sinu lähedaste mälestused Eesti jaoks pöördelistest sündmustest?
  • Missuguseid rolle oled pidanud elus võtma?
  • Milliste valikute ees oled seisnud? Kuidas oled talunud kahepalgelist elu?
  • Mille ees oled tundnud hirmu?
  • Mille nimel oled elanud?
  • Kirjuta oma kogemustest, põimi julgelt olevikku ja minevikku, räägi nii heast kui halvast sinu elus ja su ümbruses.

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus. Parimatele on auhinnad, sealhulgas Viru Instituut tunnustab omalt poolt Virumaa parimate tööde autoreid.

Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Palume saata oma lood 1. detsembriks 2016. a:

Postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003

E-postiga: elulood@kirmus.ee

Viru Instituudi eripreemia omistati Heinz Valgule

28. märtsil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehti kokkuvõtteid eelmisest ning kavandati uut kogumisaastat.

Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kohapärimuse kogumise võistluse „Minu maastikud“ raames kirjutasid ja jutustasid oma maastikulugusid 300 inimest üle Eesti. Saadeti 2100 lehekülge kohalugusid ja 1100 fotot, lisaks hulk kaardiväljavõtteid, plaane, joonistusi, illustratsioone, helisalvestusi ja videomaterjali, sealhulgas hulganisti ka Virumaalt. Suur osa arhiivi jõudnud lugudest on seotud isiklikuma, vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga, keskseks märksõnaks on kohanemine, nii isiklikus kui ka ühiskondlikus perspektiivis. Arhiivi saadetud lood on läbilõige kaasaegsest Eesti kohapärimusest, kirjutati näiteks korilusmaastikest, pühadest paikadest, unustusse vajuvatest pärandmaastikest, kaasaegse linnakeskkonna perifeeriatest ja fosforiidikaevandamise alla jäänud küladest.

Kogumisvõistluse kokkuvõtvale seminarile järgnes Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine parimatele rahvaluule kogujatele ja võistluse kirjutajate autasustamine.

Presidendi preemiad omistati  Age-Li Liivakule sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015,  Juta Leesikule, Reet Sepale ja Kaie Humalale kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoole isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast,

Kuid anti välja ka eripreemiaid, sealhulgas ka esmakordselt Viru Instituudi poolt parimale kirjutisele Virumaa maastikest.  Virumaalt oli rohkesti huvitavaid töid, kuid komisjon valis välja südamlikult ja väga põhjalikult kirjutatud Heinz Valgu töö Haljala kihelkonna Aukülast. Instituut tahab ka teisi kirjutajaid meeles pidada, kuid seda sügisel instituudi aastaüritusel.

Tartus andis Viru Instituudi eripreemia üle instituudi kauaegne koostööpartner Mall Hiiemäe.

Kaastööde näidistega saab tutvuda „Minu maastike“ Facebooki lehele  www.facebook.com/minumaastikud.

Instituut sai kutse Mulgi Kultuuri Instituudilt osalemiseks Mulgi peol

4. juunil toimub Paistus mulkide aastasuursündmus – IV Mulgi pidu ja laat, kuhu on kutsutud ka külalisi Võrust Viruni ja Setust Saareni, sealhulgas Viru Instituuti koostööpartnerina.

Virumaa tutvustamiseks sobib nii kauplemine – omatooted, käsitöö, kohalik toit, kui ka omakeelse kirjavara tutvustamine ja müük või hoopis Virumaad tutvustav telgi/välinäitus.

Praegu paneb instituut kokku oma esitlust, kaasates ka oma koostööpartnereid Virumaalt.

Info Mulgi peo kohta: http://mulgimaa.ee/mulgi-kultuuri-instituut/iv-mulgi-pidu/

Viru Instituut koostöös J. Kunderi Seltsiga kutsub maakondlikule kodu-uurimistööde konkursile

Üle 40-aastase traditsiooni jätkamiseks maakonnas korraldavad Viru Instituut ja J. Kunderi Selts, kaasates Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna, 2016. aasta kodu-uurimise konkursi ja konverentsi.

Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel.

Vormistuse osas järgib komisjon hindamisel õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid.

Tööde temaatikale rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist kodukohast Virumaa, maakonna või kodukoha tarbeks.

Konkursist võivad osa võtta kõik koolinoored, nii individuaalse kui ka kollektiivse  tööga.

Tööde esitamisel palume järgida juhendit.

Konkursile võetakse vastu 2014-2016. aastal valminud töid, samuti ka teistel võistlustel osalevaid töid.

Konkursitöid saab esitada 2.maini 2016.a.

Maakondlik kodu-uurimiskonverents, kuhu kutsutakse kõik uurimistööde autorid ja juhendajad. Esineda saavad auhinnatud tööde autorid. Konverents toimub 2016. aasta septembris. Konverentsi täpne aeg ja koht tehakse osavõitjaid teatavaks täiendavalt.

 

Lisainfo:  Marge Lepik , tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

Viru Insitituut sõlmis TLÜ Rakvere Kolledžiga koostööleppe

5. märtsil allkirjastati TLÜ Rakvere Kolledžis mitmed koostöölepingud, sealhulgas ka MTÜ Viru Instituudiga. Lepingu allkirjasta instituudi poolt juhatause liige Hilje Pakkanen.Hilje Pakkanen kolledzi ja V isntituudi lepingut allakirjastamas. Kartin Vissori foto

Viru Instituudi ja kolledži koostööleping aastateks 2016-2020 hõlmab haridusalast  infovahetust, üliõpilastööde  ja praktika võimaluste pakkumist, ürituste ja koolituste korraldamist, ühiste täiendkoolituste ning projektide väljatöötamist ja elluviimist.

Viru Instituut tegi juba varem koostööd kolledžiga erinevate ühiskoolituste korraldamisel. 2015-2016.a oli suurem koostöö Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi läbiviimisel, õpetajate koolitamisel töölehtede koostamise küsimustes, samuti kultuurilooga seotud andmebaaside tutvustamisel vabaühendustele, haridus- ja kultuuritöötajatele.

„Nüüd sai koostöö lepingusse vormitud, et eelnev tõhus koostöö oleks heaks eeldusseks veelgi sisukamale ühistegevusele,“ ütles Marge Lepik.

Külas Neeruti seltsil

neeruti seltsis hilje pakkaneni fotoViru Instituudi liikmed käisid  10. märtsil külas Neeruti seltsil Kadrina tuletõrjemajas, et arutada ühiseid tegevusi ja koostööd. Tutvuti seltsimajaga, kus on muljetavaldavalt suure väljapanekuga loodusõpituba. Neeruti selts andis põhjaliku ülevaate seltsi tegevustest aastate jooksul.

Neeruti seltsi lai tegevusvaldkond üllatas instituudi liikmeid oma tegevuse mitmekülgsuse poolest: korraldatakse loodusmatku ja ööbimistega väljasõite,  toimuvad loodusõppe tunnid koos Kadrina kooli ja ja teiste huvilistega, tegeldakse kodu-uurimise, käsitöö, kirjastamisega. Neeruti selts on olnud aastaid kindla suunitlusega seltsielu lipulaev Kadrina vallas.

„Märkimisväärne on hästi läbimõeldud koostöö kooli õpilaste ja õpetajatega loodus- ja koduloo õpetamisel ja uurimistööde teostamisel,“ ütles Viru Instituudi projektijuht Marge Lepik.

Neeruti Selts tähistab tänavu septembris oma asutamise 15. aastapäeva. Kokkusaamisel lepiti kokku ühise pärimuspäeva korraldamises 17. septembril Kadrinas, millega tähistatakse ühtlasi  Neeruti seltsi sünnipäeva kui keskendutakse kodu-uurimisele.  Korraldajad plaanivad Kadrina ja Neeruti seltsi näitel tutvustada kihelkonna pärimuse talletamise kogemust haridus- ja kultuurispetsialistidele, vabaühenduste esindajatele ning maakonna koduloo-uurijatele.

Möödunud aastal korraldas Viru Instituut pärimuspäeva koos Väike-Maarja vallaga „Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“.

Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi tulemused on selgunud

Neljapäeval, 18. veebruaril tehakse Rakvere Rohuaia Lasteaias kokkuvõtteid Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursist ja tänatakse tööde autoreid.

Viru Instituut korraldas selle koostööd TLÜ Rakvere Kolledžiga.

Ülevirumaalisele konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13  grupitöödena.

Oma kodukoha kui rahvakultuuri tundmaõppimiseks koostati koolidele ja lasteaedadele nii eesti- kui venekeelseid töölehti.

Hindajad leidsid, et tööd on väga eriilmelised ja erineva mahuga.  Kõikidest saadi midagi Virumaa kultuuriloo töövihiku jaoks – alates nimetusest, joonistest ja rääkimata ülesannetest. Mitmed töölehed on väga nutikalt seotud rahvakultuuriga rahvariiete tutvustamiseks, sisuliselt huvitavamalt olid sidunud oma kihelkonna rahvakultuuriga õpetajad Heli Lauk ja Ester Piht.

Kõige enam laekus töid oma kodukoha tundmaõppimiseks Tapa õpetajatelt. Tööülesannete mitmekülgsusega torkas silma teiste seast eriti Vinni Lasteaia Tõruke õpetajate ühistöö. Keskkonnaameti spetsialistid Krista Kingumets ja Liina Niinemägi koostasid Lahemaa-ainelised töölehed Virumaa kultuuriloo töövihikule.

Ida-Virust pärit töödes oli enam Jõhvi ja Ida-Viruga seotud isikute tutvustamist. Kohtla-Järve Ahtme Kooli ja Tammiku Kooli õpetajad kaasasid töölehtede koostamisse ka õpilasi.

Abiks olid konkursil õppejõud Lehte Tuuling, lasteaedade juhid Tea Välk ja Kadri Vahula ning ajakirjanik, folklorist Inna Grünfeldt tööde hindamisel. Oma soovitusi töölehtede sisu osas andsid Eesti Rahvaluule Arhiivist Risto Järv, Mall Hiiemäe, õppejõud, kirjanik Reeli Reinaus ja õpetaja Harry Laiv.  Infot edastas ja tunnustusüritust aitas ette valmistada Merle Maimjärv-Mirka.

Suur tänu kõikidele osalejatele ja konkursi õnnestumisele kaasa-aitajatele.

Virumaa kultuurilugu tutvustavad töölehed pannakse kõikidele tutvumiseks Viru Instituudi kodulehele www.viruinstituut.ee märtsikuu jooksul. Korraldajad loodavad, et töölehed leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes oma kultuuriloo tutvustamisel.

Töölehtede koostamine jätkub ka 2016.aastal täiendavate teemade osas. Ootame ka edaspidi kaastöid, et rikastada õppevara Virumaa kultuuriloo õpetamiseks ja õppimiseks.

Info marge@viruinstituut.ee.

Töölehtede koostamist aitas Viru Instituudil rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.

 

Esitatud tööd:

Jelena Lostsina – Kaunitar Inger

Irina Piksar – Tapa raudteejaam, Ellen Niiduga Midrimaal, Pille-Riin

Natalja Roditsenko – Retk Valgejõel

Julia Smirnova – Ida-Viru ajaloolised objektid

 Irina Gritsinenko – Jõhvi monumendid, Jõhvi sõpruslinnad

Tereza Filippova  ja Natalja Šubina – Ida-Virumaaga seotud kuulsad isikud Paul Keres ja Heljo Mänd.

Tatjana Saranova – Sümbolid

Jelena Dobrotina ja Tatjana Kuznetsova – Eesti lastekirjanduse tegelased

Kairi Kroon –  Juhan Kroon ja Kodulinn Tapa

Laine Lepp – Sõnasalat

Heli Lauk – Rahvariided ja nende juurde kuuluvad esemed.

Ester Piht – Lääne-Virumaa ja rahvariided.

Jaana Kangro ja Inge Pikkoja  – Meie kodu Uhtna.

Sirje Orro ja Margit Kurim – Väike-Maarja ehitised, Väike-Maarja valla vapp ja lipp.

Illa Õun – Tapa valla Vahakulmu loodusobjekt – Valgejõe

Vinni Lasteaed Tõruke õpetajad  Virge Haidak, Kerli Hahndorf, Annika Mäekivi, Tiiu Kivi, Külliki Heinsaar, Stelle Šnaider, Heli Arge, Kristi Lichtfeldt Minu kodu – Vinni vald

Krista Kingumets  Mõistatades Lahemaad, Lahemaaa metsade puud

Liina Niinemägi – Lahemaa ristsõna

 

Tudengite rühm (Jaanika Ojala, Egle Letlane, Tiia Pikker, Ingrid Kütismaa, Reili Roos, Geidi Piirsoo, Astrid Pipenberg)   – Virumaal on vahva.

Tudengite rühm (Sirli Lind, Annika Eliste, Jana Luuker, Eve Kaupmees, Leili Simson, Sirje Uusmaa, Raily Kokk) –  Õppekäik Karepa randa.

Tudengite rühm (Kaidi Marts, Helen Saarnits, Jane Reilik, Kai Müürsepp, Marve Torstenberg, Piret Kostina ja Tiia Raudver) – Tunne oma kodukohta – Rakvere linn (fotoorienteerumine).

Tudengite rühm (Marianne Allingu, Aira Kalmre,  Marina Majorov, Galina Raamat, Karin Kuusik, Elisabeth Läänemets, Eleri Tamar) – Porkuni paemuuseum.

Tudengite rühm (Kristiina Pastak, Aili Lillepuu, Kersti Lillemets, Kristina Smirnov,  Marika Norma, Marika Odar) – Tunne oma kodukohta – Rakvere tammikTunne oma kodukohta –  Rakvere linnus ja tarvas.

Tudengite rühm (Andra Uukivi, Karine Jair, Ivi Lepik,Maiu Paumverk, Kristi Tarassov, Kadi Tommula, Mariana Väärtnõu) – Rakvere tammik.

 Ürituse fotogalerii

 

Marge Lepik

projektijuht