Virumaa kultuuriloo töölehed

Abiks töös lastega on instituut kogunud  Virumaa töölehti, mida võib  kasutada peale õppeasutuste nii raamatukogus kui kodudes.

Töölehtede kogumik“Virumaal on vahva“ on koostatud Virumaa lasteaedade õpetajate poolt ning need on kättesaadavad  instituudi kodulehel http://viruinstituut.ee/virumaal-on-vahva/ avalikuks kasutamiseks. Võib anda eelkooliealistele lastele (ka 1.-2.kl õpilastele sobiv)  üksikult prindituna  värvimise, mõistatamise või arvutamise töölehti Virumaa kohta.

Samuti avalikkustati  aprillis kodulehel ka teine kogu „Virumaa kultuuriloo töölehtede kogumik koolidele“ , kus on kooliõpetajatelt Virumaa ja ta kultuuriloo kohta töölehti kooliõpilastele.

Töölehtede kasutamine on tasuta, igaüks võib sobivad välja printida.

Kutse koguma  eesti soodega seotud kultuuripärandit

Viru Instituut kutsub aitama kaasa Eestimaa Looduse Fondi (ELF), Tartu ülikooli ning MTÜ Arheovisioni eestvedamisel 2015. aastal alanud projekti  “Soode kaitse ja taastamine”  elluviimiseks just kultuuripärandi kogumisele just Virumaa soode ( Tudu, Sirtsi, Feodori, Ohepalu ja  Laukasoo) osas. Täpsema info kõikidest projektiga seotud tegevustest ning praeguseks valminud sootaastamiskavad leiab kodulehelt soo.elfond.ee

Otseselt taastamistööde kõrval kogutakse eelkõige projekti alade kui ka eesti soodega laiemalt seotud kultuuripärandit. Kogutud teabel on otsene teaduslik väärtus, teisalt annab see võimaluse projektialade tausta paremini tundma õppida ning vajadusel arvestada sellega looduskaitseliste tööde tegemisel ja/või erinevate õppe- ning infomaterjalide koostamisel.

Kogutav teave jõuab eesti soode kultuuriloolist andmebaasi, kus leiavad kajastust nii soodega seotud kohapärimus kui ka loometegevus. Iga kild, mis juba kogutut materjali täiendab, on väga teretulnud. Täpsema info ja küsimuste korral saab abi Piret Pungas-Kohvilt (e-post: piretpk@elfond.ee; tel: 53440791)

Viru Instituut ootab täiendavalt  uusi regilaule

Tähistamaks EV 100.aastapäeva heliplaadiga  Viru regi 2 kuulutas Viru instituut koos MTÜ Õpetaja autähise  konkursi viru regilaulude leidmiseks. 2015.a alanud konkursil koguti 2016. a sügiseks ligikaudu kakskümmend regilaulu. Laulude läbivaatamisel selgus, et oleks vaja salvestamiseks veel lisalaule.

Ootame virulastest või Virumaast aastatel 2015-2017 loodud regilaule, mida võivad esitada  koolinoored ja täiskasvanud üksi või kollektiiviga. Samuti võib esitada enam laule kui ühe.

Täiendav info marge@viruinstituut.ee

Palume saata regilaulude helisalvestised 1.novembriks 2017 Viru Instituudile e-posti teel marge@viruinstituut.ee.

Kutse pärimuspäevale

Tulekul pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida. Vaivara kihelkonna lood”

Järjekordne  pärandkultuuripäev“ Virumaa on virulaste hoida“ toimub  22. aprillil Vaivara  Sinimägede Muuseumis.

Oodatud on rahvakultuuriga tegelejad, kultuuriloo õpetajad, koduloouurijad, kogukondade kultuurihoidjad ja teised huvilised.

Viru Instituut on kaua kavandanud  pärimuspäeva Vaivara kandis, nüüd avanes võimalus koos Sinimägede muuseumiga teoks teha.Kaasa aitab Vaivara huvikeskus.

Pärandkultuuripäev  algab kell 12 muuseumi näituse“  avamisega.

Ettekannetega esinevad  SA Virumaa Muuseumi teadur ja ajaloolane Uno Trumm  Wasahofist (Vaasa mõisa ajaloost) ja  Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Kanni Labi Vaivara kihelkonna regilaulude kogumisest. Külastatakse Vaivara mõisa endist asupaika.  Kevadiste laulude ja tantsudega esineb ansambel  Suprjadki . Lastele korraldatakse meistriklassid rahvusliku käevõru ja riidenuku valmistamises.

Toimub arutelu Virumaa kultuurialase koostööst ja instituudi rollist selles.

Pärimuspäev on osalejatele tasuta.

Päeva korraldamist toetavad Virumaa pärimuskultuuri programm; Kultuurkapital  ja KÜSK.

Info ja registreerumine Jekaterina Muravjova tel 55587274, Facebook/Sinimägede Muuseum.  Läänevirulased  võivad registeeruda pärimuspäevale ja ühistranspordile hiljemalt 17. aprillil marge@viruinstituut.ee.

  • Viru instituut tunnistas esimeseks Virumaa vaimuvara vardjaks kauaaegse Virumaa vaimuvara hoidja ja talletaja Eesti kirjandusmuuseumi teaduri ja folkloristi Mall Hiiemäe. Autasustamine toimus Viru-Jaagupi kihelkondlikul pärimuspäeval.

Loe lisaks:

http://pr.pohjarannik.ee/?p=21288

http://virumaateataja.postimees.ee/4060323/virumaa-vardja-meenega-tunnustati-folklorist-mall-hiiemaed

Kutse pärimuspäevale

Viru Instituut pikendab tähtaega lühilugude esitamiseks 31. maini 2017.

Mida sulle, kas kartulipilgud või potsu?

Umbes nii võis küsida virulasest pereema aastakümneid tagasi näiteks perele järjekordset einet pakkudes. Või kutsub viru murret rääkiv vanamemm praegugi oma lapselapsi moosiseplinikuogiga keha kinnitama.

Kord aastas, emakeelepäeval, muretseme eesti keele säilimise pärast, kuid kui palju teame kohalikust viru murdest? Oma keele ja kultuuri arendamisega tegelevad usinasti mulgid, saarlased, muhulased, setud ja ehk veel teisedki. Mulkidel ja kihnlastel on omakeelsed saatedki raadios, teistel on vastu panna keelealased uurimistööd, murdekeelsed sõnaraamatud, aabits… Aga viru murre, kuidas on lood selle eripärase keelekuju talletamisega? Ka see on osa omakultuurist, mis vajab talletamist!

Mitmete koostööpartnerite ettepanekul alustab Viru instituut ettevalmistusi uurimusteks viru keele kasutusest. Kutsume koos emakeeleõpetajate ainesektsiooniga nii koolinoori kui täiskasvanuid esitama sõnu, lugusid ja ütlusi.

Praeguseks on instituudile laekunud näiteks selliseid sõnu: murened (saiapuru), kartulipilgud (praekartulid), plinikuogid (pannkoogid), la ta kiegu (las ta keeb), keriku kiemut ja reije riemut (kirikus ja tööl samade riietega), komplimentima (komplimente tegema) ja potsu (omlett).

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena ning need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud või muu. Näiteks vana viru murdekeel või midagi muud sellele kandile omast (v.a võõrkeel), mis erineb ametlikust eesti (kirja)keelest. Samuti võib esitada sõnu, kõnekäände ja fraase, mida on kasutanud ja kasutab ainult perekond, suguvõsa, kogukond või küla.

Kogutud materjalile palume lisada andmeid sõnade autori, koguja ja koha kohta koos selgitavate märkustega, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud.

Märkimisväärsemad tööd avaldame instituudi kodulehel.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustame eraldi auhindade ja meenetega.

Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloolistes trükistes. Konkreetsel juhul võtame eraldi autoriga ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 31. maiks 2017.

Info kodulehel http://viruinstituut.ee , Marge Lepik, tel 5054319

 

Virumaa kodu-uurijate päev

3. aprillil korraldavad Viru Instituut ja Iisaku Kihelkonna Muuseum Virumaa kodu-uurijate päeva, et luua kontaktid kahe maakonna kodu-uurijate ja väikemuuseumide vahel. Ida-Virus on toimunud regulaarselt kodu-uurijate kokkusaamisi, seekord on ka Lääne-Viru omad oodatud. Viru instituut on samuti huvitatud kodu-uurijatega kohtumisest, et kaardistada olukord, saada teavet uurimistöödest ja jagada omakorda infot, aidates kaasa koostöövõrgustiku arengule.

Kodu-uurijate päev algab kell 11  Iisaku kihelkonna muuseumis. Päevakavas on järgmised ettekanded: Eesti Kirjandusmuuseumi kogude kasutamist internetis, Kadri Tamm (Eesti Rahvaluule Arhiiv); Otsingute võimalusi Eesti muuseumide Infoväravas MUIS, Liivi Mölder (Iisaku Kihelkonna Muuseum); Tuntud kodu-uurijad  Eduard Lepik ja Richard Tammik ning nende mahukas pärand, Tiiu Uusküla (Neeruti Selts);  Tõnu Prodel meenutab…, Meida Prodel (kodu-uurija); Meie vanad taimed, Annika Michelson (MTÜ Maadjas) ja Kalevipoeg Illuka radadel, Evar Piirits (Illuka kool).  Illuka kooli 3.-4.klasside õpilased esitlevad oma uurimistöid- 95 pilti. Päeva juhatab sisse tervituskontsert.

Päeva korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Oma osavõtust palume teada anda  30. märtsiks aadressil: marge@viruinstituut.ee

või anne.nurgamaa@iisakumuuseum.ee.

 

 

 

Viru-Jaagupi pärimuspäev

Kogume viru sõnu

Viru Instituut koostöös emakeeleõpetajate ainesektsiooniga kogub lühilugusid kohalikust keelest.  

Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena, kuid need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud või muu. Näiteks vana viru murdekeel või midagi muud sellele kandile omast (v.a võõrkeel), mis erineb ametlikust eesti (kirja)keelest.

Kogutud materjalile palume lisada alljärgneva info:

  • sõnade autori nimi, vanus, elukoht, kui kaua on elanud selles kandis;
  • koguja nimi, vanus, kontaktandmed;
  • sõna (fraasi, kõnekäänu, teksti) kohta selgitavaid märkusi, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud;
  • koht, kus koguti, ja aeg, millal koguti materjal.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Märkimisväärsemad tööd avaldatakse instituudi kodulehel.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustatakse eraldi auhindade ja meenetega.

Materjale kasutatakse Viru Instituudi hilisemates kultuuriloo-alastes trükistes. Konkreetsel juhul võetakse eraldi ühendust nende avaldamise taotlemiseks.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 1. maiks 2017.

Info Marge Lepik,   tel 5054319

Kutse Virumaa kodu-uurimistööde konkursile

Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut kutsuvad koolinoori Virumaa kodu-uurimistööde konkursile

2017. a korraldavad Iisaku Kihelkonna Muuseum, Juhan Kunderi Selts ja Viru Instituut koos esmakordselt üle-virumaalise koolinoorte kodu-uurimiskonkursi koos konverentsiga.
Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel.
Vormistuse osas järgib komisjon hindamisel õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid.
Autoril on õigus töö teema vabalt valida. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist kodukohast Virumaa, oma maakonna või kodukoha tarbeks.

Konkursist võivad osa võtta kõik koolinoored – individuaalselt ja kollektiivselt, nii kirjaliku uurimistöö kui ka uurimusliku taustaga praktilise tööga.
Tööde esitamisel palume järgida juhendit (vt lisa).
Konkursile võetakse vastu 2016. ja 2017. aastal valminud töid, samuti ka teistel võistlustel osalevaid töid.
Konkursitöid saab esitada 31. maini 2017. a Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonda F.R. Kreutzwaldi 5 (tuba 4), 44314 Rakvere märksõnaga „Kodu-uurimiskonkurss“.
Konverentsil saavad võimaluse esineda parimate tööde erinevate kooliastmete ja kategooriate autorid, kuid osa võtma kutsutakse kõik võistlusel osalenud õpilased ja juhendajad.

Konverents toimub 2017. aasta oktoobris. Konverentsi täpne aeg ja koht tehakse osavõtjaile teatavaks täiendavalt.
Lisainfo: Marge Lepik , tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee

25. novembril peeti Pärnus Kunstide Majas 46. üle-eestiline koolinoorte kodu-uurimiskonverentsi, kus esinesid ka meie maakonna tublimad kodu-uurijad.

Üle-eestilise konverentsi eesmärgiks oli innustada noori kodu-uurijaid väärtustama oma kodupaiga ajalugu, toetada õpilasi ja nende juhendajaid kultuuripärandi jäädvustamisel ning luua koostöövõimalusi kodu- ja kultuuriloost huvitatud noortele.

Üle-eestilisele konverentsile esitati kokku seitse põhikooli- ja kümme gümnaasiumiastme tööd. Hindamiskomisjon  arvestas tööde vormistamisel ja koostamisel nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid ning  keskendus parimate tööde esiletoomisel eelkõige sisule, õpilaste enda panusele, analüüsioskusele ja arvamuste ning seisukohtade esitamisele. Uurimisteemad olid huvitavad ja mitmekesised, tööde tase ühtlaselt kõrge ning õpilaste esinemisoskus väga hea.

Tallinna Ülikooli Pedagoogika Arhiivimuuseumi haridusloo spetsialist ja kauaaegne üle-eestiliste koolinoorte kodu-uurimiskonverentside eestvedaja Ene Luka hinnangul tundsid õpilased oma uurimisvaldkonda hästi, tööde esitlemisel toodi välja töö eesmärgid, uurimismeetodid, analüüs ja järeldused. Juhendajad olid teinud õpilaste ettevalmistamisel suurepärast tööd.

Lääne-Viru paistis tööde arvu poolest kenasti silma: neljandik üle-eestilisele konverentsile kutsututest oli meie maakonnast.  Maakonna kodu-uurimiskonverentsil valiti välja nelja õpilase uurimused:  Joanna Ramot Haljala Gümnaasiumist (Asustusnimed ja liikluspindade nimed Haljala vallas, juhendaja Külli Heinla); Anett Triebstock  Vinni-Pajusti Gümnaasiumist  (Kergliiklusteed, nende planeerimine ja areng Vinni vallas ning Lääne-Virumaal, juhendas Siiri Seljama); Aliise Tipneri ja Khirsten Terese Murumägi  Kadrina Keskkoolist (Elust teise maailmasõja ajal Kadrina algkooli endiste õpilaste mälestuste põhjal, juhendaja Evelin Tiiter); Helen Proosa Kadrina Keskkoolist (Kohanimed enne ja nüüd. Kadrina-kandi oronüümid, juhendaja Liivi Heinla).

Parima esitluse eripreemia gümnaasiumiastmes sai Vinni-Pajusti Gümnaasiumi õpilane Anett Triebstock.

Kuulamismõnu  ja kaasaelamist pakkusid kõik tööd,  uuriti küll oma kandi meiereisid, perekonna sugupuud, Kihnu tulekahjusid, Tammsaare kirju jpm. Lõpuks jäi vaid nõus olla Eesti Pedagoogika Arhiivimuuseumi haridusloo spetsialisti,  kodu-uurijate grand lady Ene Lukaga, kes  tõdes: oli  tore päev,  sai jälle palju targemaks Eestis toimunud asjade kohta.

Peab tunnistama, et kunstide maja vana ajalooline  imeilus juba jõuluhõngune   hoone  sobis selleteemaliseks koosolemiseks suurepäraselt.  Nagu koolidirektor Tiit Erne  oma  innustuskõnes  lootis, toetasid selle hoone iidsed  noorte kunsti täis seinad kõiki esinejaid.

Viru Instituut tänab kõiki õpilasi, nende juhendajaid, koole ja tööde retsensente ning konverentside korraldajaid noorte kodu-uurimisvaldkonna eestvedamise, koordineerimise ja väga hea koostöö eest.

Kohtumiseni 2017. aasta oktoobris üle-virumaalisel kodu-uurimiskonkursil ja konverentsil ning seejärel 25. novembril üleriigilisel.