Noored kodu-uurijad saavad kokku Sõmerul

Neljapäeval, 29. septembril algusega kell 10 saab Sõmeru Põhikoolis teoks maakonna koolinoorte kodu-uurimiskonverents. Seal valitakse maakondlikule konkursile laekunud 22 töö hulgast välja parimad, mis esindavad Lääne-Virumaad üle-eestilisel  koolinoorte kodu-uurimiskonverentsil.

Kõik konkursil osalenud saavad tutvustada oma tööd ja vastata teiste küsimustele oma töötoas, kus osalejad hindavad nii tööd kui ka esinemist.  Konverentsi lõpul kuulatakse ühiselt töötubade parimaid ettekandeid ja tunnustatakse konkursil osalenuid. Päeva rikastavad Sõmeru kooli õpilaste esinemised.

Konverents saab teoks Sõmeru Põhikooli, Viru Instituudi, Juhan Kunderi Seltsi, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ning Lääne-Viru Maavalitsuse koostööna. Õpilaste töid hindavad konverentsil koolinoorte kodu-uurimise korraldajad-toetajad: Tallinna Ülikooli pedagoogika arhiivmuuseumi haridusloo spetsialist Ene Luka,  üldhariduse ajaloolane Lemmi Karmin ja Tallinna Ülikooli õppejõud Kaja Visnapuu.

Ühtekokku laekus töid maakonna kuuest koolist: Tapa, Tamsalu, Haljala ja Vinni-Pajusti gümnaasium, Kadrina keskkool ning Lasila põhikool. Esitati 20 individuaalset, kusjuures  neist ühelt õpilaselt laekus kaks tööd,  lisaks kaks kollektiivset tööd.  Juhendajaid oli kuus. Õpilaste töid retsenseerisid  Maie Nõmmik, Külli Heinla, Kadri Lehtsalu, Liivi Heinla, Evelin Tiiter, Anu-Merike Eenmäe, Odette Kirss, Mare Pärenson ja Kaja Visnapuu.

Uurimistööde teemade valik oli sel aastal mitmekesine, kõik tööd on seotud oma kodukohaga. Uuriti maakonna ajalehti, II maailmasõja ja soomepoiste mälestusi, samuti koha-, perekonna ja õpilaste nimesid ning suhtumist pagulastesse, lubjatööstust, põllumajandusettevõtte ning koolide ajalugu.

Konkursi eesmärk on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuse arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel ning tagada kodu-uurimise järjepidevus maakonna haridusasutustes.

Info Marge Lepik, e-post: marge@viruinstituut.ee

Pärandkultuuripäev Iisakus

Seoses Viru Instituudi eesmärgiga arendada ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd, koguda, uurida, säilitada ja avalikustada Virumaa kultuurilugu, kaasates erinevaid koostööpartnereid, korraldatakse järjekordne pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“  6. oktoobril koostöös Iisaku kihelkonna muuseumiga.

Pärandkultuuripäev “Virumaa on virulaste hoida. Iisaku kihelkonna lood“ algab 6.oktoobril kell 10.30 Iisaku muuseumis.

Kavas on Iisaku muuseumi tutvustus. Lektoritena esinevad Mall Hiiemäe Eesti Rahvaluule Arhiivist teemal “Alutaguse valdkonna rahvakalendri kujunemislugu ja territoriaalsest liigendustest Iisaku kihelkonna näitel“, Dmitri Kulakov Tartu Ülikoolist poluvernikute keelest ja Anne Nurgamaa Iisaku Kihelkonna Muuseumist  teemal “Kohapärimus Iisaku kihelkonnast“, Eda Välimets ja Margot Puštšenko Iisaku aabitsast. Esineb regilauluansambel“ Silmaline“.

Lisaks toimub arutelu Virumaa kultuurialase koostöövõimaluste üle.

Pärandkultuuripäev on mõeldud nii traditsiooniliste ettekannete kui näituste ja aruteludega arendamaks koostööd erinevate piirkondade esindajate vahel. Eelnevad pärimuspäevad on olnud osalejate arvates vajalikud, seetõttu ongi tehtud ettepanekuid nende korraldamiseks järjest kõigis erinevates kihelkondades. Instituut peab vajalikuks nüüd neid korraldada enam Ida-Virus, et leida uusi koostööpartnereid ja tutvustada siinsete kihelkondade rahvapärimust teistele.

Pärimuspäevale oodatakse Ida- kui Lääne-Viru rahvakultuuriga tegelejad (sh kodu-uurijad, kultuuriloo õpetajad), teisi koostööpartnerid, aga ka teisi asjahuvilisi.

Päev on osalejatele tasuta, sündmuse korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Oma osavõtust palume teada anda  30. septembriks aadressil : marge@viruinstituut.ee. Vajadusel korraldatakse soovijatele ühistransport Rakverest Iisakusse.

Täiendav info Marge Lepik, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.

Kadrina kihelkond läbi aegade

Teoks saab instituudil erinevate partneritega korraldatud pärimuspäevadest juba  neljas pärimuspäev “Virumaa on virulaste hoida“, seekord Kadrinas.

17. septembril kell 12 toimub Kadrina rahvamajas Viru Instituudi ja Neeruti Seltsi ühine konverents “Kadrina kihelkond läbi aegade“  tähistamaks Neeruti seltsi 15. sünnipäeva.

Kavas on Alo Põldmäe loodusfotode näituse avamine, “Erika Treimanni õpilasuurimuse „Kadrina pärandilugu“  esitlus, ajaloolase Uno Trummi ettekanne Kadrina raudteejaama ajaloost, folklorist Ingrid Rüütli ettekanne  „Muinasusundi reliktidest ja poeetiliste kujundite tähendusest Kadrina regilauludes“, Tiiu Uusküla ülevaade Neeruti seltsi 15  tegevusaastast. Ettekandeid täiendavad Kadrina Kadrid ja Alo Põldmäe klaveriteos “Neeruti süit“ pianist Helen Põldmäe esituses. Samuti saab tutvuda Richard Tammiku ja Eduard Leppiku töödega.

Kohapeal saab osta Richard Tammiku raamatut “Kadrina kihelkond läbi aegade“ ning Kadrina temaatikaga meeneid.

Oodatud on kõik asjahuvilised.

Päev on osalistele tasuta.

Korraldust toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Info ja eelregistreerimine 14. septembriks meilil: marge@viruinstituut.ee.

Seoses Virumaa kalendripärimuse kogumiku koostamisega palub Viru Instituut abi

Rahvakalendri vanade tähtpäevade kõrvale on viimastel aastatel tulnud uute tähtpäevade tähistamise komme ka lasteaedadesse. Praegu otsime materjale isadepäeva tähistamise kohta.

Palume  saata lasteaias toimunud isadepäeva kohta nt päevakavu, ülevaateid isade päeva tähistamisest aegade jooksul, päevakava  kõikide tegevuste  kirjeldusega või siis sündmusel osalenud  isa kirjutist, fotosid jmt antud päeva puutuvad materjalid.  Kui on ülevaateid ilmunud selle päeva kohta ajalehes (ka muus meedias), siis palun ka viiteid selle kohta.

Kogutud materjali kasutatakse  Mall Hiiemäe koostatavas kogumikus, mis peaks trükki jõudma 2018. aastal.

Märkus: kui on veel mingeid uusi traditsiooniks kujunenud kalendriga seotud tähtpäeva tähistamisi, siis palun andke ka neist teada.

Samuti ootame teateid oma kodukohale iseloomuliku rahvakalendriga seonduva  taaselustatud vana traditsiooni (v.a jõulud, vastlad, jaanipäev, lihavõtted) tähistamiste kohta.

Palun materjalid saata meilile: marge@viruinstituut.ee  5. oktoobriks 2016. a või siis kokku leppida paberkandjal üleandmise võimalus tel 505 4319.

Tunnustati merejuttude noori autoreid

28. aprillil toimus Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis Kunderi Seltsi korraldatud õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistluse Merejutud” autorite austamispäev.

Võistlusele laekus 93 merejuttu, muinasjuttu ja luuletust, nende seast valis zürii 35 parimat. Juhan Kunderi Seltsi juhatus autasustas 30 õpilast.

Viiele õpilasele andis Viru Instituut oma eriauhinnad. Nendeks osutusid: Kunda Ühisgümnaasiumist 6. klassi õpilane Jette Helene Kasemaa (töö „Aastaring mere ääres“)  ja 7. klassi õpilane Janar Sädeme  (töö“ Minu meri“) , Kadrina keskkoolist 5. klassi õpilane Madli Nokkur (töö „Kuidas Läänemerel külalised käisid“ koos joonistusega), Rakvere reaalgümnaasiumi 3.klassi õpilane Rudolf Alpinis (töö „Võluveski“ koos joonistusega)   ja 4. klassi õpilane Maarit Puusik (töö „Vallimäe mereröövlite aare“).

Tööd olid huvitavalt seotud muinasjutuga või oma isiklike kogemustega merest ja merega.

Instituudi poolt pälvisid tunnustamist ka nende õpilaste juhendajad-õpetajad Tiiu Jalakas. Maarika Veski ja valve Pärn.

Vaata lisaks http://www.kunderiselts.eu/uritused/

Instituut plaanib arenguhüpet

2016. a veebruaris esitas Viru Instituut projekti taotluse KÜSKile arenguhüppe saavutamiseks, et kasvatada instituudi juhtimisvõimekust, tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus ning selle areng ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd edendavaks katusorganisatsiooniks. Aprillis  selgus, et projekt sai rahastuse ning tegevus võib maikuust alata. Projekt kestab 2017. a maikuuni.

Selle projekti raames koostatakse MTÜ Viru Instituut arengustrateegia- ja kava, samuti nii teenuse arendusplaan omateenitud tulu osakaalu suurendamiseks kui tagasisidestamise ja parendustegevuste planeering. Juhtimisvõimekuse tõstmiseks viiakse läbi kompleksne koolitusprogramm organisatsiooni strateegilise ja taktikalise juhtimise,  personali-, finantsjuhtimise ja rahastamise,  turundus- ja kommunikatsiooni teemadel ning IKT võimaluste kohta juhtimistegevuses. Projekti raames  korraldatakse kolm kommunikatsiooniüritust, üks kummaski maakonnas ja ühisüritus Ida-Virumaal, kaasamaks sealseid ühendusi rohkem instituudi tegevustesse. Projekti tegevused loovad eeldused ja aitavad kaasa instituut arenemiseks  Virumaa kultuuripärandi hoidmisega tegelevate organisatsioonide info-ja nõustamiskeskuseks.

Info projekti kohta projektijuht Marge Lepikult, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.

Viru särust kogunes arvukalt huvitavaid materjale

2015. aastal alustas Viru Instituut Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru säru materjalide kogumist, kutsudes üles ka kõiki oma materjalidest teada andma, et saaks need koondada, süstematiseerida ja arhiveerida. Käesolevaks ajaks on leitud trükiseid, fotosid, filme ja artikleid ajalehtedest, filmiarhiivist, maavalitsusest, omavalitsuste liidust, Virumaa muuseumidest, Lahemaa rahvuspargist ja Virumaa Fondi arhiividest, korraldajate erakogudest.

Koguti korraldajate mälestusi, osalejate ja üle 300 foto. Eriti aktiivsed olid fotograafid.. Need antakse üle arhiivi, kuid enne kasutatakse I Viru säru 30. aastapäeva ürituste raames avataval näitusel.  Näitusel saab näha valikut Viru särust vändatud filmidest, samuti säru-teemalisi meeneid ja artibuutikat.

Suur tänu materjalide eest teile kõikidele teile – Maie Orav, Rein Sikk, Raivo Riim, Ello Odraks, Arvet Mägi, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Pilvi Lepiksoo, Urmas Tamm, Viivi Voorand, Anne Peäske, Ave Paulus, Saima Gordejeva, Avo Seidelberg, Kadri Mägi, Teet Suur, Kai Tingas, SA Virumaa Muuseumid, Lahemaa Rahvuspark.

Mõned huvilised on teatanud, et ei ole veel jõudnud siiski oma materjale veel tuua. Loodame, et aprillis laekuvad veel needki.

Korraldajate ja osalejate mälestusi laekus oodatust enam, samas on mõnede särude kohta laekunud vähe materjale.  Kui kellelgi veel fotosid või meeneid särudest, siis on veel võimalik neid aprilli lõpuni tuua, et näitusel eksponeerida ja info arhiivi anda. Eriti on oodatud materjalid (fotod, filmid, meened) just 1995-2006 aastate kohta.

Säru materjalide kogumise, talletamise ja näituse ettevalmistamisega seotud tegevused  teostusid Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogrammi toel. Sel aastal toetab Viru säru materjalide kogumist lisaks nimetatud programmile ka Eesti Kultuurkapital Lääne-Virumaa ekspertgupp.

Valikuga kogutud Viru säru materjalidest on võimalik tutvuda Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee, kogu matejal pannakse instituudi kodulehele sügisel.

Kui keegi leiab veel säru-ainelisi materjale, siis vaatamata tähtaja möödumisele saab neid siiski kasutada ka hiljem elektrooniliselt ja arhiveerida tuleviku jaoks.

 

Palume need saata Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule e-kirjaga aadressil marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319.

 

Viru Instituut kutsub üles virulasi osa võtma uuest eluloovõistlusest “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”

Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja  uue 2016. aasta kogumisteema, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”. Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/

Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 2016.a  eluloovõistluse Eesti Vabariigi 100.aastapäevaks. Võistluse eeskõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin!

Iga inimene tunneb kõige paremini vähemalt ühte ala – oma elulugu. Iga inimene on ajalugu, esmalt oma lastele ja lapselastele, aga ka kõigile järeltulevatele põlvkondadele. Elulugu on elu jälg mälus!

Kutsume oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni. Vajadusel võib kasutada varjunime. Palume mahutada oma lugu 10 kuni 20 leheküljele.

Meenuta oma elu enne ja nüüd. Pane kirja, kuidas muutuv maailm on mõjutanud sinu ja su lähedaste elu.

  • Mis tähendus on olnud lähedastel, armastusel, tundemaailmal üldse?
  • Mida on sulle ja su lähedastele andnud Eesti Vabariik? Mida ta on võtnud?
  • Millised on sinu mälestused ja sinu lähedaste mälestused Eesti jaoks pöördelistest sündmustest?
  • Missuguseid rolle oled pidanud elus võtma?
  • Milliste valikute ees oled seisnud? Kuidas oled talunud kahepalgelist elu?
  • Mille ees oled tundnud hirmu?
  • Mille nimel oled elanud?
  • Kirjuta oma kogemustest, põimi julgelt olevikku ja minevikku, räägi nii heast kui halvast sinu elus ja su ümbruses.

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus. Parimatele on auhinnad, sealhulgas Viru Instituut tunnustab omalt poolt Virumaa parimate tööde autoreid.

Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Palume saata oma lood 1. detsembriks 2016. a:

Postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003

E-postiga: elulood@kirmus.ee

Viru Instituudi eripreemia omistati Heinz Valgule

28. märtsil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis  Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehti kokkuvõtteid eelmisest ning kavandati uut kogumisaastat.

Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kohapärimuse kogumise võistluse „Minu maastikud“ raames kirjutasid ja jutustasid oma maastikulugusid 300 inimest üle Eesti. Saadeti 2100 lehekülge kohalugusid ja 1100 fotot, lisaks hulk kaardiväljavõtteid, plaane, joonistusi, illustratsioone, helisalvestusi ja videomaterjali, sealhulgas hulganisti ka Virumaalt. Suur osa arhiivi jõudnud lugudest on seotud isiklikuma, vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga, keskseks märksõnaks on kohanemine, nii isiklikus kui ka ühiskondlikus perspektiivis. Arhiivi saadetud lood on läbilõige kaasaegsest Eesti kohapärimusest, kirjutati näiteks korilusmaastikest, pühadest paikadest, unustusse vajuvatest pärandmaastikest, kaasaegse linnakeskkonna perifeeriatest ja fosforiidikaevandamise alla jäänud küladest.

Kogumisvõistluse kokkuvõtvale seminarile järgnes Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine parimatele rahvaluule kogujatele ja võistluse kirjutajate autasustamine.

Presidendi preemiad omistati  Age-Li Liivakule sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015,  Juta Leesikule, Reet Sepale ja Kaie Humalale kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoole isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast,

Kuid anti välja ka eripreemiaid, sealhulgas ka esmakordselt Viru Instituudi poolt parimale kirjutisele Virumaa maastikest.  Virumaalt oli rohkesti huvitavaid töid, kuid komisjon valis välja südamlikult ja väga põhjalikult kirjutatud Heinz Valgu töö Haljala kihelkonna Aukülast. Instituut tahab ka teisi kirjutajaid meeles pidada, kuid seda sügisel instituudi aastaüritusel.

Tartus andis Viru Instituudi eripreemia üle instituudi kauaegne koostööpartner Mall Hiiemäe.

Kaastööde näidistega saab tutvuda „Minu maastike“ Facebooki lehele  www.facebook.com/minumaastikud.

Instituut sai kutse Mulgi Kultuuri Instituudilt osalemiseks Mulgi peol

4. juunil toimub Paistus mulkide aastasuursündmus – IV Mulgi pidu ja laat, kuhu on kutsutud ka külalisi Võrust Viruni ja Setust Saareni, sealhulgas Viru Instituuti koostööpartnerina.

Virumaa tutvustamiseks sobib nii kauplemine – omatooted, käsitöö, kohalik toit, kui ka omakeelse kirjavara tutvustamine ja müük või hoopis Virumaad tutvustav telgi/välinäitus.

Praegu paneb instituut kokku oma esitlust, kaasates ka oma koostööpartnereid Virumaalt.

Info Mulgi peo kohta: http://mulgimaa.ee/mulgi-kultuuri-instituut/iv-mulgi-pidu/