Saka mõisa tammest

Tamm asub Saka mõisas pargis, otse härrastemaja vastas, künka veerel. Päris täpselt seal kohapeal aru ei saagi, kas tegu on ühe puu kahe haruga või on kaks täiesti omaette puud. Kui nad ongi erinevad puud, siis on nad igal juhul väga vanad ja väärikad ning vanus kusagil 200 kanti.

Seda lugu meeldis palju kordi meile jutustada meie vanaisal, Kaarel Kivistol, Saka külast. Ta rääkis sellest nii härdalt ja samas õhinaga, ta nautis väga selle rääkimist. Mõisa parki, selle tamme juurde tegi väljasõidu Lüganuse kirikuõpetaja, et seal jutlust pidada. Jah, selle tamme juures pargis nelipühade e suvistete ajal. Rahvast tuli nii lähemalt kui ka kaugemalt, Saka mõisa oma rahvas, külarahvas, Aa mõisast ja külast, mõned olevat isegi Ontikalt tulnud. Rahvast tulnud nii jalgsi, hobuvankrite-kalessidega kui ka jalgratastega. Palju olevat olnud lapsi, kõik kenasti riides, paljudel neidudel lillepärjad peas. Kirikuõpetaja olevat pidanud kogu oma jutluse niimoodi, et üks käsi olevat toetunud selle suure tamme tüvele ja kogu kõne oli üles ehitatud tamme näitele, tõmmates paralleeli inimese eluga siin maamuna peal. Ta olevat teinud seda nii hästi, nii ilmekalt, nii soravalt, et Kaarlile läks see kõik väga korda ja jäi kuni surmatunnini meelde.

Kes see kirikuõpetaja Lüganuselt oli, pole mul meeles, kuigi ta mainis ta nime küll, oli eestipärane. Mis aastatel see kõik toimus, samuti ei tea, aga see võis olla 20-30ndatel kusagil. Samuti pole teada mulle kas see oli ühekordne väljasõit või toimus selliseid asju pidevalt. Vastuseid aitaks saada ehk Lüganuse kiriku arhiiv. Kellegil on ehk isegi olemas kusagil pildimaterjali sellest päevast seal pargis. Seekord selline meenutus siis.

 Kaarel Kivisto (sünd. 1912) lapselaps,
Margus Kivisto