PAULIKU EHK TAMMIKU HIIS

Eestis ei ole mujal sellist hiiepaika, kus vanad pühapuud ja tänapäevane troostitu tööstusmaastik nii dramaatiliselt põimuksid kui Pauliku hiies.

Tammiku hiis asub Jõhvi külje all Pauliku külas Kaasiku teel ja selle asukohta tähistavad tänapäeval looduskaitsealused põlistammed.

Pärimuste järgi ulatunud hiis Kahula karjalaudast endise Tammiku mõisani.

Hiiel on olnud mitmeid erinevaid nimesid. Jaan Jung on seda Tammiku hiieks nimetanud Ka pärandkultuuride nimistus kannab see Tammiku hiie nime. Kohalikud elanikud on seda ka Pauliku hiieks kutsunud. Hiit jagati kolmeks osaks: Tamme-, Alguse-ehk Otsahiis, Kuusiku-, Kesk-, Salupea- ehk Saluhiis ning Lepa- ehk Lõpuhiis.

Pärast sõda rajati Tammiku kaevandus ja kolhoos ning üks osa hiiest jagati aiamaadeks ja loomade karjatamiseks. Teise ossa ladustati kaevanduse aheraine ning ülejäänud kohtadest kujunes aja jooksul prahivõserik.

Kohtla-Järve rajooni TSN Täitevkomitee 24.11.1965. a otsusega võeti Tammiku hiietammed kohaliku kaitse alla.

Veel 1962. a oli säilinud 12 suurt tamme.

Tänapäeval märgivad Salupe hiie asukohta vaid kaheksa allesjäänud põlistammed Tammiku aherainemäe idapoolsel nõlval.  Neist jämedaima puu tüve ümbermõõt rinnakõrguselt oli 1997. aastal Hendrik Relve andmetel 459 cm ja kõrgus 14 m. Martin Suuroja on 2009. a Tammiku hiietamme ümbermõõduks märkinud koguni 492 cm.

2013. aastal kehtestatud Jõhvi valla üldplaneeringu alusel on Tammiku hiie põhjapoolne osa koos aherainepuistanguga kavandatud puhkealaks.

Hiide saabunut ootavad ees teabestend, looduslik kõnnirada, puude alla paigutatud istepingid, suur parkimisplats ning asfalteeritud tee kuni maanteeni.

Anne Nurgamaa
 Fotod Helle Saarest ja Viktoria Kuslapp.