MTÜ Viru Instituut on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute ühendus, mis tegutseb avalikes huvides. Instituut asutati 18. juunil 2008. aastal Viru-Nigulas.
Meie tegevuse põhieesmärk on väärtustada Virumaa kultuuri ühiskondlikku tähtsust ja teadvustada, et kultuuripärandi hoidmine on ühiskonna arengu eeltingimus, mis mõjutab elanike elukvaliteeti, kultuurilist identiteeti ja majanduslikku arengut Virumaal.
Põhitegevused on Virumaa koostöö arendamine kultuurivaldkonnas, Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilimisele kaasaaitamine jm sellega seonduv.
Traditsiooniliseks on muutunud pärimuspäevad kihelkondades. Regulaarsed koolitused vabaühendustele, koduurijatele ning Virumaa kultuuriloo õppematerjalide koostamine. Tegevustest suurim oli Virumaa koguteose väljaandmisega seonduv. Kuid paraku ei saanud koguteos rahaliste vahendite puudumisel trükki anda. 2011.–2013. a kogutud rahvakultuuriga seonduvad artiklid koos 2016.-2017. a uuendatud artiklitega avaldati Eesti Kirjandusmuuseumi hüperajakirjas “Mäetagused“ (tutvuda saab siit ja siit ).
Viru Instituut 2021
Kontakt
Õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.
/in Uncategorized @et /by Marge Lepik2015. a kevadel toimus koostöös J. Kunderi Seltsiga õpilaste kirjandusliku omaloomingu võistlus teemal “Meie pere kombed”.
13. mail tegi žürii kokkuvõtted ja tunnustati võitjaid ja juhendajaid Lääne-Viru Keskraamatukogu saalis. Õpilastele tutvustati raamatukogu ja selles esitletud Mari Hiiemäe illustratsioonide näitust raamatule “Virumaa vanad vaimujutud“.
Tunnustusürituse korraldamist toetasid peale seltsi ja instituudi ka keskraamatukogu ja Lääne-Viru Maavalitsus. Võitjaid tunnustati tänukirja ja Mall Hiiemäe raamatuga “Virumaa vanad vaimujutud“.
VÕITJAD
Kunda Ühisgümnaasiumist
5. klassi õpilased Jette Helene Kasemaa ja Robyn Maask.
Juhjendaja Tiiu Jalakas.
Simuna koolist
5. klassi õpilased Rando Linnas, Adrian Parko ja Tony Priks,
8. klassi õpilane Andris Pent,
9. klassi õpilased Marian Luht, Mona Seppern ja Anna-Liisa Nurm.
Juhendaja Siiri Kanarbik.
Lasila koolist
4. klassi õpilane Jane-Ly Kongi,
5. klassi õpilane Sten Sillandi,
6. klassi õpilane Lisett Soopere.
Juhendaja Liis Otsus.
Sõmeru koolist
4. klassi õpilased Marten Tsimolonskas ja Sofia Joost.
Juhendaja Reine Anton.
Põlula koolist
4. klassi õpilased Ketly Kollamaa ja Anete Jõgiste.
Juhendaja Sirle Taaksalu.
Rakvere Gümnaasiumist
5. klassi õpilased Eleriin Koort, Toomas Ott Pundi, Kristjan Tropp, Holger Altmäe ja Kristi-Liis Orupõld.
Juhenda ja Marina Liiker.
Haljala koolist
Video “Jäljed” koostajad Haljala Gümnaasiumi 10. klassi õpilased, vennad Rait Altmäe ja Raul Altmäe.
Juhendajad Helena Lahi ja Greete Toming.
Eesti esimene folkloorifestival Viru Säru ootab oma ajalugu jäädvustama
/0 Comments/in Uncategorized @et /by Marge LepikTuleval aastal möödub 30 aastat Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru Säru. Viru Säru olulisust eesti rahvakultuuri edendamisele on võrreldud laulva revolutsiooni tähtsusega kogu riigile. 1986. aastal Lahemaa Rahvuspargis toimunud Viru Säru (1986 – 2008) andis oma nimega eeskuju teistelegi folklooripidudele – trallamitele, jaskaritele, piranditele, virredele jt. Viru särust alguse saanud folklooripeod on muutunud meie kultuurimaastiku lahutamatuks osaks, folkloor igapäevaseks jututeemaks.
Säru algatajaks ja selle vaimseks juhiks algaastail oli Rakvere rahvatantsuansambli Tarvanpää eestvedaja Maie Orav. Festivali korraldajaks on olnud Lahemaa Rahvuspark, Virumaa Fond, Lääne-Viru Maavalitsus, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit.
Vahetunud on kohad, korraldajad, kunstilised juhid, toimkondade liikmed. Jäänud on mälestused, jäänud on virulaste oluline firmamärk Viru säru, mis ootab talletamist.
Folkloorifestivalil on olnud iga pillimees, tantsija, laulja oma isikupärase väljendusega oluline tegija. Viru säru olnud paljudele osalistele ja asjalistele elamise viis ja elukestev õpe, esivanemate elude elus hoidmine ja nende tarkuste jagamine. Ehkki säru viimastel aastatel pole enam toimunud, on meie kätes, kuidas viia see rikkalik kogemus praegustele ja tulevastele põlvedele.
Koostöös erinevate koostööpartneritega kavandamisel mitmesuguseid sündmusi säru 30. aastapäeva tähistamiseks. Kavandamisel on näitus kogutud materjalidest ja fotodest, näidata Viru säru filme ETV arhiivist, üllitada trükis või E- väljaanne vmt. Kavandamisel on konverents, kus vaadatakse tagasi folklooriliikumisele nii Virumaal kui ka kogu Eestis, analüüsitakse hetkeseisu ja seatakse sihte tulevikuks.
Viru Instituut soovib osaleda Viru Säru jäädvustamises, sest on leitud materjale, mis ei ole jõudnud muuseumidesse ega arhiividesse, kuid on viimane aeg tuleviku jaoks need kokku koondada. Selleks on alustatud Viru Säru materjalide kogumist ja arhiveerimist tuleviku jaoks. Praeguse seisuga on maakonna muuseumides vähe materjale, korraldajad ei ole neid üle andnud ka arhiividesse. Paljudel korraldajatel, osalejatel, ka folklooripeo jäädvustajatel jpt on kindlasti veel oma käes palju huvitavat materjale, mis vajaksid samuti koondamist ja säilitamist, et oleksid tulevikus asjahuvilistele paremini kättesaadavad.
Loodetavasti on särudel osalenud esinejatel ja külalistel on materjale (fotosid, filme, meeneid, kavasid) ja kirjapandud mälestusi, mis sobiksid anda eksponaatideks kavandavatele näitustele, siis palume need saata 15.oktoobriks 2015 Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319, et kokku leppida kohtumises.
Oleme nõus tegema fotodest jmt ka koopiaid, kui omanik esemeist loobuda ei soovi. Oleme tänulikud kõigile, kes säru jäädvustamisel kaasa on nõus tegema ning sõna viima säruga seotud kohtadesse üle Eesti ja kaugemalgi.
Marge Lepik
Viru instituudi projektijuht
Virumaa vanad vaimujutud
/in Uncategorized @et /by Virukas2015. a kevadel ilmus Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi koostöös Mall Hiiemäe raamat „Virumaa vanad vaimujutud“, milles tutvustatakse meie rahvausu vaimolendeid, metshaldjaid ja vetevaime, hoonehaldjaid ja laevahaldjaid, surnuvaime ja kodukäijaid, koerakoonlasi ja luupainajaid, libahunte ja tonte, nagu neid teati ja tunti Virumaal. Igast vaimolendist esitatakse esmalt lühikirjeldus ning siis mitmekülgne valik tekstinäiteid Eesti rahvaluule Arhiivist.