MTÜ Viru Instituut on vabatahtlikkuse alusel ühinenud isikute ühendus, mis tegutseb avalikes huvides. Instituut asutati 18. juunil 2008. aastal Viru-Nigulas.
Meie tegevuse põhieesmärk on väärtustada Virumaa kultuuri ühiskondlikku tähtsust ja teadvustada, et kultuuripärandi hoidmine on ühiskonna arengu eeltingimus, mis mõjutab elanike elukvaliteeti, kultuurilist identiteeti ja majanduslikku arengut Virumaal.
Põhitegevused on Virumaa koostöö arendamine kultuurivaldkonnas, Virumaa vaimse ja ainelise pärimuskultuuri kogumine, uurimine, publitseerimine ja säilimisele kaasaaitamine jm sellega seonduv.
Traditsiooniliseks on muutunud pärimuspäevad kihelkondades. Regulaarsed koolitused vabaühendustele, koduurijatele ning Virumaa kultuuriloo õppematerjalide koostamine. Tegevustest suurim oli Virumaa koguteose väljaandmisega seonduv. Kuid paraku ei saanud koguteos rahaliste vahendite puudumisel trükki anda. 2011.–2013. a kogutud rahvakultuuriga seonduvad artiklid koos 2016.-2017. a uuendatud artiklitega avaldati Eesti Kirjandusmuuseumi hüperajakirjas “Mäetagused“ (tutvuda saab siit ja siit ).
Instituut plaanib arenguhüpet
2016. a veebruaris esitas Viru Instituut projekti taotluse KÜSKile arenguhüppe saavutamiseks, et kasvatada instituudi juhtimisvõimekust, tagada organisatsiooni jätkusuutlikkus ning selle areng ajalooliselt ühtse Virumaa koostööd edendavaks katusorganisatsiooniks. Aprillis selgus, et projekt sai rahastuse ning tegevus võib maikuust alata. Projekt kestab 2017. a maikuuni.
Selle projekti raames koostatakse MTÜ Viru Instituut arengustrateegia- ja kava, samuti nii teenuse arendusplaan omateenitud tulu osakaalu suurendamiseks kui tagasisidestamise ja parendustegevuste planeering. Juhtimisvõimekuse tõstmiseks viiakse läbi kompleksne koolitusprogramm organisatsiooni strateegilise ja taktikalise juhtimise, personali-, finantsjuhtimise ja rahastamise, turundus- ja kommunikatsiooni teemadel ning IKT võimaluste kohta juhtimistegevuses. Projekti raames korraldatakse kolm kommunikatsiooniüritust, üks kummaski maakonnas ja ühisüritus Ida-Virumaal, kaasamaks sealseid ühendusi rohkem instituudi tegevustesse. Projekti tegevused loovad eeldused ja aitavad kaasa instituut arenemiseks Virumaa kultuuripärandi hoidmisega tegelevate organisatsioonide info-ja nõustamiskeskuseks.
Info projekti kohta projektijuht Marge Lepikult, e-post: marge@viruinstituut.ee, tel 505 4319.
Viru särust kogunes arvukalt huvitavaid materjale
2015. aastal alustas Viru Instituut Eesti esimesest folkloorifestivalist Viru säru materjalide kogumist, kutsudes üles ka kõiki oma materjalidest teada andma, et saaks need koondada, süstematiseerida ja arhiveerida. Käesolevaks ajaks on leitud trükiseid, fotosid, filme ja artikleid ajalehtedest, filmiarhiivist, maavalitsusest, omavalitsuste liidust, Virumaa muuseumidest, Lahemaa rahvuspargist ja Virumaa Fondi arhiividest, korraldajate erakogudest.
Koguti korraldajate mälestusi, osalejate ja üle 300 foto. Eriti aktiivsed olid fotograafid.. Need antakse üle arhiivi, kuid enne kasutatakse I Viru säru 30. aastapäeva ürituste raames avataval näitusel. Näitusel saab näha valikut Viru särust vändatud filmidest, samuti säru-teemalisi meeneid ja artibuutikat.
Suur tänu materjalide eest teile kõikidele teile – Maie Orav, Rein Sikk, Raivo Riim, Ello Odraks, Arvet Mägi, Arvo Piir, Vaike Sein, Ülo Niisuke, Mart Maidla, Toomas Varek, Pilvi Lepiksoo, Urmas Tamm, Viivi Voorand, Anne Peäske, Ave Paulus, Saima Gordejeva, Avo Seidelberg, Kadri Mägi, Teet Suur, Kai Tingas, SA Virumaa Muuseumid, Lahemaa Rahvuspark.
Mõned huvilised on teatanud, et ei ole veel jõudnud siiski oma materjale veel tuua. Loodame, et aprillis laekuvad veel needki.
Korraldajate ja osalejate mälestusi laekus oodatust enam, samas on mõnede särude kohta laekunud vähe materjale. Kui kellelgi veel fotosid või meeneid särudest, siis on veel võimalik neid aprilli lõpuni tuua, et näitusel eksponeerida ja info arhiivi anda. Eriti on oodatud materjalid (fotod, filmid, meened) just 1995-2006 aastate kohta.
Säru materjalide kogumise, talletamise ja näituse ettevalmistamisega seotud tegevused teostusid Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogrammi toel. Sel aastal toetab Viru säru materjalide kogumist lisaks nimetatud programmile ka Eesti Kultuurkapital Lääne-Virumaa ekspertgupp.
Valikuga kogutud Viru säru materjalidest on võimalik tutvuda Viru Instituudi kodulehel www.viruinstituut.ee, kogu matejal pannakse instituudi kodulehele sügisel.
Kui keegi leiab veel säru-ainelisi materjale, siis vaatamata tähtaja möödumisele saab neid siiski kasutada ka hiljem elektrooniliselt ja arhiveerida tuleviku jaoks.
Palume need saata Viru Instituudi projektijuhi Marge Lepikule e-kirjaga aadressil marge@viruinstituut.ee või võtta ühendust telefonitsi 505 4319.
Viru Instituut kutsub üles virulasi osa võtma uuest eluloovõistlusest “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”
Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja uue 2016. aasta kogumisteema, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”. Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/
Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv ja Eesti Rahvaluule Arhiiv korraldavad 2016.a eluloovõistluse Eesti Vabariigi 100.aastapäevaks. Võistluse eeskõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin!
Iga inimene tunneb kõige paremini vähemalt ühte ala – oma elulugu. Iga inimene on ajalugu, esmalt oma lastele ja lapselastele, aga ka kõigile järeltulevatele põlvkondadele. Elulugu on elu jälg mälus!
Kutsume oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni. Vajadusel võib kasutada varjunime. Palume mahutada oma lugu 10 kuni 20 leheküljele.
Meenuta oma elu enne ja nüüd. Pane kirja, kuidas muutuv maailm on mõjutanud sinu ja su lähedaste elu.
Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus. Parimatele on auhinnad, sealhulgas Viru Instituut tunnustab omalt poolt Virumaa parimate tööde autoreid.
Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.
Palume saata oma lood 1. detsembriks 2016. a:
Postiga: ELULOOD, Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003
E-postiga: elulood@kirmus.ee
Viru Instituudi eripreemia omistati Heinz Valgule
28. märtsil toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti Rahvaluule Arhiivi kaastööliste päev, kus tehti kokkuvõtteid eelmisest ning kavandati uut kogumisaastat.
Eesti Rahvaluule Arhiivi korraldatud kohapärimuse kogumise võistluse „Minu maastikud“ raames kirjutasid ja jutustasid oma maastikulugusid 300 inimest üle Eesti. Saadeti 2100 lehekülge kohalugusid ja 1100 fotot, lisaks hulk kaardiväljavõtteid, plaane, joonistusi, illustratsioone, helisalvestusi ja videomaterjali, sealhulgas hulganisti ka Virumaalt. Suur osa arhiivi jõudnud lugudest on seotud isiklikuma, vaid mõnele perele või kogukonnale tähendusliku paigaga, keskseks märksõnaks on kohanemine, nii isiklikus kui ka ühiskondlikus perspektiivis. Arhiivi saadetud lood on läbilõige kaasaegsest Eesti kohapärimusest, kirjutati näiteks korilusmaastikest, pühadest paikadest, unustusse vajuvatest pärandmaastikest, kaasaegse linnakeskkonna perifeeriatest ja fosforiidikaevandamise alla jäänud küladest.
Kogumisvõistluse kokkuvõtvale seminarile järgnes Eesti Vabariigi Presidendi rahvaluulepreemiate üleandmine parimatele rahvaluule kogujatele ja võistluse kirjutajate autasustamine.
Presidendi preemiad omistati Age-Li Liivakule sisukate kaastööde eest aastatel 2009–2015, Juta Leesikule, Reet Sepale ja Kaie Humalale kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute mahuka kogu eest ning Tuuli Reinsoole isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast,
Kuid anti välja ka eripreemiaid, sealhulgas ka esmakordselt Viru Instituudi poolt parimale kirjutisele Virumaa maastikest. Virumaalt oli rohkesti huvitavaid töid, kuid komisjon valis välja südamlikult ja väga põhjalikult kirjutatud Heinz Valgu töö Haljala kihelkonna Aukülast. Instituut tahab ka teisi kirjutajaid meeles pidada, kuid seda sügisel instituudi aastaüritusel.
Tartus andis Viru Instituudi eripreemia üle instituudi kauaegne koostööpartner Mall Hiiemäe.
Kaastööde näidistega saab tutvuda „Minu maastike“ Facebooki lehele www.facebook.com/minumaastikud.
Instituut sai kutse Mulgi Kultuuri Instituudilt osalemiseks Mulgi peol
4. juunil toimub Paistus mulkide aastasuursündmus – IV Mulgi pidu ja laat, kuhu on kutsutud ka külalisi Võrust Viruni ja Setust Saareni, sealhulgas Viru Instituuti koostööpartnerina.
Virumaa tutvustamiseks sobib nii kauplemine – omatooted, käsitöö, kohalik toit, kui ka omakeelse kirjavara tutvustamine ja müük või hoopis Virumaad tutvustav telgi/välinäitus.
Praegu paneb instituut kokku oma esitlust, kaasates ka oma koostööpartnereid Virumaalt.
Info Mulgi peo kohta: http://mulgimaa.ee/mulgi-kultuuri-instituut/iv-mulgi-pidu/
Viru Instituut koostöös J. Kunderi Seltsiga kutsub maakondlikule kodu-uurimistööde konkursile
Üle 40-aastase traditsiooni jätkamiseks maakonnas korraldavad Viru Instituut ja J. Kunderi Selts, kaasates Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu ja Lääne-Viru Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna, 2016. aasta kodu-uurimise konkursi ja konverentsi.
Konkursi eesmärgiks on toetada koole õpilaste iseseisva uurimistöö koostamisel ning väljendus- ja esitlusoskuste arendamisel, kodupaiga muutuste jäädvustamisel.
Vormistuse osas järgib komisjon hindamisel õpilaste uurimistöö formaati, aktsepteerides nii üldkehtivaid kui ka koolide erinõudeid.
Tööde temaatikale rangeid piire ei sea. On oluline, et õpilastöö tugineb originaalmaterjalile ning jäädvustab midagi olulist kodukohast Virumaa, maakonna või kodukoha tarbeks.
Konkursist võivad osa võtta kõik koolinoored, nii individuaalse kui ka kollektiivse tööga.
Tööde esitamisel palume järgida juhendit.
Konkursile võetakse vastu 2014-2016. aastal valminud töid, samuti ka teistel võistlustel osalevaid töid.
Konkursitöid saab esitada 2.maini 2016.a.
Maakondlik kodu-uurimiskonverents, kuhu kutsutakse kõik uurimistööde autorid ja juhendajad. Esineda saavad auhinnatud tööde autorid. Konverents toimub 2016. aasta septembris. Konverentsi täpne aeg ja koht tehakse osavõitjaid teatavaks täiendavalt.
Lisainfo: Marge Lepik , tel 5054319, e-post: marge@viruinstituut.ee
Viru Insitituut sõlmis TLÜ Rakvere Kolledžiga koostööleppe
5. märtsil allkirjastati TLÜ Rakvere Kolledžis mitmed koostöölepingud, sealhulgas ka MTÜ Viru Instituudiga. Lepingu allkirjasta instituudi poolt juhatause liige Hilje Pakkanen.
Viru Instituudi ja kolledži koostööleping aastateks 2016-2020 hõlmab haridusalast infovahetust, üliõpilastööde ja praktika võimaluste pakkumist, ürituste ja koolituste korraldamist, ühiste täiendkoolituste ning projektide väljatöötamist ja elluviimist.
Viru Instituut tegi juba varem koostööd kolledžiga erinevate ühiskoolituste korraldamisel. 2015-2016.a oli suurem koostöö Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi läbiviimisel, õpetajate koolitamisel töölehtede koostamise küsimustes, samuti kultuurilooga seotud andmebaaside tutvustamisel vabaühendustele, haridus- ja kultuuritöötajatele.
„Nüüd sai koostöö lepingusse vormitud, et eelnev tõhus koostöö oleks heaks eeldusseks veelgi sisukamale ühistegevusele,“ ütles Marge Lepik.
Külas Neeruti seltsil
Viru Instituudi liikmed käisid 10. märtsil külas Neeruti seltsil Kadrina tuletõrjemajas, et arutada ühiseid tegevusi ja koostööd. Tutvuti seltsimajaga, kus on muljetavaldavalt suure väljapanekuga loodusõpituba. Neeruti selts andis põhjaliku ülevaate seltsi tegevustest aastate jooksul.
Neeruti seltsi lai tegevusvaldkond üllatas instituudi liikmeid oma tegevuse mitmekülgsuse poolest: korraldatakse loodusmatku ja ööbimistega väljasõite, toimuvad loodusõppe tunnid koos Kadrina kooli ja ja teiste huvilistega, tegeldakse kodu-uurimise, käsitöö, kirjastamisega. Neeruti selts on olnud aastaid kindla suunitlusega seltsielu lipulaev Kadrina vallas.
„Märkimisväärne on hästi läbimõeldud koostöö kooli õpilaste ja õpetajatega loodus- ja koduloo õpetamisel ja uurimistööde teostamisel,“ ütles Viru Instituudi projektijuht Marge Lepik.
Neeruti Selts tähistab tänavu septembris oma asutamise 15. aastapäeva. Kokkusaamisel lepiti kokku ühise pärimuspäeva korraldamises 17. septembril Kadrinas, millega tähistatakse ühtlasi Neeruti seltsi sünnipäeva kui keskendutakse kodu-uurimisele. Korraldajad plaanivad Kadrina ja Neeruti seltsi näitel tutvustada kihelkonna pärimuse talletamise kogemust haridus- ja kultuurispetsialistidele, vabaühenduste esindajatele ning maakonna koduloo-uurijatele.
Möödunud aastal korraldas Viru Instituut pärimuspäeva koos Väike-Maarja vallaga „Virumaa on virulaste hoida. Pandivere lood“.
Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursi tulemused on selgunud
Neljapäeval, 18. veebruaril tehakse Rakvere Rohuaia Lasteaias kokkuvõtteid Virumaa kultuuriloo töölehtede konkursist ja tänatakse tööde autoreid.
Viru Instituut korraldas selle koostööd TLÜ Rakvere Kolledžiga.
Ülevirumaalisele konkursile laekus ligi poolsada töölehte 70 autorilt, neist 13 grupitöödena.
Oma kodukoha kui rahvakultuuri tundmaõppimiseks koostati koolidele ja lasteaedadele nii eesti- kui venekeelseid töölehti.
Hindajad leidsid, et tööd on väga eriilmelised ja erineva mahuga. Kõikidest saadi midagi Virumaa kultuuriloo töövihiku jaoks – alates nimetusest, joonistest ja rääkimata ülesannetest. Mitmed töölehed on väga nutikalt seotud rahvakultuuriga rahvariiete tutvustamiseks, sisuliselt huvitavamalt olid sidunud oma kihelkonna rahvakultuuriga õpetajad Heli Lauk ja Ester Piht.
Kõige enam laekus töid oma kodukoha tundmaõppimiseks Tapa õpetajatelt. Tööülesannete mitmekülgsusega torkas silma teiste seast eriti Vinni Lasteaia Tõruke õpetajate ühistöö. Keskkonnaameti spetsialistid Krista Kingumets ja Liina Niinemägi koostasid Lahemaa-ainelised töölehed Virumaa kultuuriloo töövihikule.
Ida-Virust pärit töödes oli enam Jõhvi ja Ida-Viruga seotud isikute tutvustamist. Kohtla-Järve Ahtme Kooli ja Tammiku Kooli õpetajad kaasasid töölehtede koostamisse ka õpilasi.
Abiks olid konkursil õppejõud Lehte Tuuling, lasteaedade juhid Tea Välk ja Kadri Vahula ning ajakirjanik, folklorist Inna Grünfeldt tööde hindamisel. Oma soovitusi töölehtede sisu osas andsid Eesti Rahvaluule Arhiivist Risto Järv, Mall Hiiemäe, õppejõud, kirjanik Reeli Reinaus ja õpetaja Harry Laiv. Infot edastas ja tunnustusüritust aitas ette valmistada Merle Maimjärv-Mirka.
Suur tänu kõikidele osalejatele ja konkursi õnnestumisele kaasa-aitajatele.
Virumaa kultuurilugu tutvustavad töölehed pannakse kõikidele tutvumiseks Viru Instituudi kodulehele www.viruinstituut.ee märtsikuu jooksul. Korraldajad loodavad, et töölehed leiavad kasutamist Virumaa haridusasutustes oma kultuuriloo tutvustamisel.
Töölehtede koostamine jätkub ka 2016.aastal täiendavate teemade osas. Ootame ka edaspidi kaastöid, et rikastada õppevara Virumaa kultuuriloo õpetamiseks ja õppimiseks.
Info marge@viruinstituut.ee.
Töölehtede koostamist aitas Viru Instituudil rahaliselt toetada Rahvakultuuri Keskuse Virumaa pärimuskultuuriprogramm.
Esitatud tööd:
Jelena Lostsina – Kaunitar Inger
Irina Piksar – Tapa raudteejaam, Ellen Niiduga Midrimaal, Pille-Riin
Natalja Roditsenko – Retk Valgejõel
Julia Smirnova – Ida-Viru ajaloolised objektid
Irina Gritsinenko – Jõhvi monumendid, Jõhvi sõpruslinnad
Tereza Filippova ja Natalja Šubina – Ida-Virumaaga seotud kuulsad isikud Paul Keres ja Heljo Mänd.
Tatjana Saranova – Sümbolid
Jelena Dobrotina ja Tatjana Kuznetsova – Eesti lastekirjanduse tegelased
Kairi Kroon – Juhan Kroon ja Kodulinn Tapa
Laine Lepp – Sõnasalat
Heli Lauk – Rahvariided ja nende juurde kuuluvad esemed.
Ester Piht – Lääne-Virumaa ja rahvariided.
Jaana Kangro ja Inge Pikkoja – Meie kodu Uhtna.
Sirje Orro ja Margit Kurim – Väike-Maarja ehitised, Väike-Maarja valla vapp ja lipp.
Illa Õun – Tapa valla Vahakulmu loodusobjekt – Valgejõe
Vinni Lasteaed Tõruke õpetajad Virge Haidak, Kerli Hahndorf, Annika Mäekivi, Tiiu Kivi, Külliki Heinsaar, Stelle Šnaider, Heli Arge, Kristi Lichtfeldt – Minu kodu – Vinni vald
Krista Kingumets – Mõistatades Lahemaad, Lahemaaa metsade puud
Liina Niinemägi – Lahemaa ristsõna
Tudengite rühm (Jaanika Ojala, Egle Letlane, Tiia Pikker, Ingrid Kütismaa, Reili Roos, Geidi Piirsoo, Astrid Pipenberg) – Virumaal on vahva.
Tudengite rühm (Sirli Lind, Annika Eliste, Jana Luuker, Eve Kaupmees, Leili Simson, Sirje Uusmaa, Raily Kokk) – Õppekäik Karepa randa.
Tudengite rühm (Kaidi Marts, Helen Saarnits, Jane Reilik, Kai Müürsepp, Marve Torstenberg, Piret Kostina ja Tiia Raudver) – Tunne oma kodukohta – Rakvere linn (fotoorienteerumine).
Tudengite rühm (Marianne Allingu, Aira Kalmre, Marina Majorov, Galina Raamat, Karin Kuusik, Elisabeth Läänemets, Eleri Tamar) – Porkuni paemuuseum.
Tudengite rühm (Kristiina Pastak, Aili Lillepuu, Kersti Lillemets, Kristina Smirnov, Marika Norma, Marika Odar) – Tunne oma kodukohta – Rakvere tammik, Tunne oma kodukohta – Rakvere linnus ja tarvas.
Tudengite rühm (Andra Uukivi, Karine Jair, Ivi Lepik,Maiu Paumverk, Kristi Tarassov, Kadi Tommula, Mariana Väärtnõu) – Rakvere tammik.
Ürituse fotogalerii
Marge Lepik
projektijuht
Üleskutse koguda Virumaa rahvakalendri ainestikku
Viru Instituudi ja Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös ilmusid “Virumaa vanad lastemängud” (2012) ja “Virumaa vanad vaimujutud” (2015). Nüüd tahaksin alustada Virumaa rahvakalendri väljaande koostamisega. Kahjuks kajastub kombestik 20. sajandi keskmest tänapäevani rahvaluulearhiivi kogudes üsna ebaühtlaselt. Loodan täiendava teabe kogumisel paljude Virumaa elanike abile nii lasteaiakasvatajatelt, kooliõpetajatelt ja -õpilastelt kui ka matka-, ringi- ning tantsujuhtidelt, raamatukoguhoidjatelt, ürituste korraldajatelt ja eestvedajatelt, kodu-uurijatelt, pereliikmetelt lastest pensionärideni.
Oodatud on meenutused kõikide vanade rahvakalendri tähtpäevade tähistamisest kodudes, aga samuti ka hilisemad juurde tulnud tavad ja nende muutumine kaasajal, nt sõpruskonnas, perekonnas, töökollektiivis, koolis, huviringides, klubitöös jne. Mis aitab vanadel traditsioonidel edasi püsida? Kas iseenda kogemused ja mälestused? Raadio, internet? Trükised? Individuaalne loometöö? Erialainimeste poolne juhendamine?
Aasta tähtpäevade loendi saab seinakalendrist. Tavandi muutumisest annavad tunnistust sõbrapäeva, vastlate (nt toidud), lihavõtete (nt ruumide kaunistamine), 1. aprilli (naljapäevana), volbripäeva (nt näomaalingud), muinastulede öö, halloween’i, hingedepäeva, advendiaja väljakuulutamise jne traditsioonid.
Küllap sobib tubane talveaeg kaastöö tegemiseks, eriti nende traditsioonide osas, milles on isiklikult osaletud. Kaastöö ärasaatmise tähtaeg on 15. jaan. 2016, et arhiivis jõutaks saadetised Eesti Vabariigi aastapäevaks üle vaadata.
Oodatud on ka fotod ja videod (vajadusel need tagastame), mis aitaksid kommetest elavama ettekujutuse saada.
Vastuseid küsimustele võib läkitada käsikirjaliste saadetistena aadressile
Vanemuise 42, 51003, Tartu. Samuti võib need saata Eesti Rahvaluule Arhiivi kogumismooduli „Kratt“ kaudu http://kratt.folklore.ee/ või e-kirja teel aadressile kratt@folklore.ee.
Lisateavet küsitluskava kohta saab telefonil 737 7730 (Eesti Rahvaluule Arhiiv). Kogumisega seotud infot jagame ka Facebookis: www.facebook.com/rahvaluulearhiiv.
Kogumisvõistlusel osalemiseks palume kaastööd saata hiljemalt 15. jaanuariks 2016.
Soovi korral on võimalik seada oma vastustele kasutuspiiranguid. Piiranguteta materjalid teeme kasutajatele kättesaadavaks meie digihoidla kaudu ning neid on võimalik vabalt kasutada artiklites, uurimustes jm.
Mall Hiiemäe,
Eesti Rahvaluule Arhiiv