Suur tänu kõigile MuIS ja DIGARi teemadel viktoriinis osalejatele

Saadetud vastustest järeldub, et MuIS teemal oli  vastuseid kergem leida  kui DIGARi  abil, sest kõikidele küsimustele vastuseid ei leitudki.  Vastuste juurde lisasime Uno Trummi selgitused, kuidas ta leidis vastused, ehk on sellest abi järgmistel otsingutel.

Viru Instituudi ja SA Virumaa Muuseumi poolt saavad nende kahe kuu viktoriini vastuste eest auhinnad Arne Timm, Reet MarkinKaili Maasikmäe ja Marju Arold.

Sellega kevadeks lõpetame.

Proovime taas sügisel  leida vastuseid Virumaa teemadel, õppides muid andmebaase ja arhiiviallikaid kasutama

Ilusat suve.

Õpime kasutama DIGARit

Vastused

 

  1. See Kundast pärit ja seal algkoolis käinud operetitäht (eluaastad 1907–2001), oli aastail 1928–1930 Pärnu „Endla“ subrett ning aastail 1930–1931 Narva teatri „Võitleja“ primadonna. Ta abiellus 1931. aastal Taanist pärit akordionivirtuoosi Ernst Albert Johan Borgströmiga ning asus elama Taani, kus esines revüü- ja kabareenäitlejana Kopenhaageni revüüteatris Rigoli. 1951. aastal kolis ühes abikaasaga Kanadasse St. Catharines’i (Ontario), avas seal konservatooriumi, kus tegutses ka lauluõpetajana. Temast kirjutas Päevaleht „Il Giornale d’Italia“: „Ühe kaugest wäikesest riigist, mis sarnaneb peaaegu konnakarbile, milles Boticelli lõi oma Weenuse, on tulnud üks blond ja graatsiline olewus. Ta näib kui merejumalanna paenduwate liikmetega ja juustega, mis reflekteeriwad kulda. See on …, aromaatne põhjamaa lill, keda meil oli wõimalus imestada ja kelle meie wõime ennustada suurt tulewikku. Tema elaw temperament, tema haruldaselt artistline tundelikkus, külgesündinud graatsia, suur intelligents, ahwatlew kuju ühenduses ilusa kullase häälega, on wäärne lõikama loorbereid. Tema samuti Kundast pärit, kuid elu lõpul Stockholmis elanud õde saavutas lauljannana veelgi suurema rahvusvahelise tuntuse.

Küsimus: Kuidas kõlasid nende Kundast pärit õdede nimed? Millise Rakveres asuva kooli lõpetas revüü- ja kabareenäitlejannast õde?

Vastus: Esimene õde: Milli (Melanie) Nõmtak või ehk Milli (Melanie) Borgström; teine õde: Ella Nõmtak, pseudonüüm Nella Valdi, alates aastast 1926 Ella Clanman; Rakvere Õpetajate Seminar.

  1. –1930. aastatel tegutses Rakveres Alfred Bachmanni tõllassepatöökoda, kus valmistati Eestisse tarnitud …… veoautodele puust keresid. „Autokered walmistatakse wiimse tükini walitud kasepuust. Juhiistme katus painutatakse waewalt sentimeetri paksustest spunditud kaseliistudest, kuid jääb siiski nii kõva, et mitme inimese raskust jõuab kanda. Ainult kere küljelauad tulevad kuusest või männast. Kuna …… masinad on täpselt ühesuurused, lõpetatakse töö kohapeal kuni kruwiaukudeni.“

Küsimus: Millisele tuntud marki veoautole valmistati keresid Rakveres? Samale automargile üritati keresid valmistada ka ühe Virumaa mõisa saeveskis. Millise mõisa? Mis aadressil asus A. Bachmanni töökoda? Kes selle projekteeris?

Vastus: Ford; Roela mõisa; Tööstuse 19. A. Fr. Laurfeldt

  1. veebruaril 1918 sai noor Eesti Vabariik ühed oma esimesed kommunismiohvrid, kui sakslaste eest taganevad punakaartlased lasid Jõhvi jaamas maha Rakvere koolipoisi Ferdinand Silbersteini, Kunda tsemendivabriku keemiku Oscar von Blaese jt, kuid kõige rohkem hukatuid oli ühest Virumaa lääneossa jäävast vallast.

Küsimus: Mis vallast on jutt? Kes olid need ühest vallast pärit hukatud (4)? Millisele kalmistule on nad maetud? Mis aastal avati nende ühishaual mälestussammas?

Vastus: Palmse vald; Gustaw Grönholm, Didrich (Diido) Jesaar (Jõesaar), Johannes Kaldenberg, William Talpsepp; Ilumäe kalmistu; mälestussammas 1928.a

  1. Eesti Põllumeeste Seltsi XX näitusel 1922 aastal sai Jõhvi õllevabriku toodang kõrgema auhinna – rahaministeeriumi kuldauraha.

Küsimus: Milliseid õllesorte valmistati 1920. aastate alguses Jõhvi õllevabrikus?

Vastus: Pilseni, Müncheni ja Kabineti õlu.

  1. Üks Virumaa legendaarsemaid salapiirituse vedajaid Elmar Sarv sündis 1912. aastal Vitebski kubermangus, kuid elas 1920. ja 1930. aastatel Kundas ja Rakveres. Tema arvel oli kümneid tuhandeid liitreid Eestisse veetud salapiiritust, politsei ja piirivalvurite ninapidivedamist, hulljulgeid vanglapõgenemisi jms.

Küsimus: Mis tüüpi revolvri röövis Elmar Sarv Kundas piirivalvurilt? Mitu korda põgenes Elmar Sarv Rakvere vanglast?

Vastus: Mauser. 2 korda (16. veebruaril ja 22. mail 1934).

Näpunäiteid vastuste leidmiseks DIGARist

Kirjeldasin iga küsimuse puhul otsingut, millega tulemused saadud ja lisasin allikad. Need on muidugi ainult ühed võimalikest, nt Elmar Sarve ja õdede Nõmtakide kohta leidub allikaid oluliselt rohkem. Ehk on abi:

1.  https://dea.digar.ee/ otsisõnaga ‘Borgström’  leidsin, kuidas ta abiellus Narva primadonna Milly Nõmtakiga – Sõnumed, nr. 217, 7 november 1931/, seejärel otsisõnaga ‘Nõmtak’ oleksin leidnud nupukese, mis seob “Endla” subretti prl. Nõmtaki ja tema õe tuntud lauljanna pr Clanmann-Nõmtaki –  Postimees : Pärnu väljaanne, nr 202, 7 september 1928 /.  Sama otsisõnaga ‘Nõmtak’ leiab, et Melanie Nõmtak lõpetas Rakvere Õpetajate Seminari. – Postimees, nr. 152, 9 juuni 1927 / Otsisõna Clanman-Nõmtak annab teada lauljanna eesnime Ella või Hella. Ella Nõmtaki esinejanime pole küsitud, seega ma selle leidmistee jätsin kõrvale.

2. märksõna ‘Alfred Bachmann’ andis tulemuseks ainult tema tööstuse aadressi: Malmi 24/Tööstuse 19 (NB! Siin võib õigeks lugeda mõlemad!), otsides   tekstis esineva iseloomuliku sõnaga ‘spunditud’ andis see liiga palju tulemusi, kopeerisin ka järgneva sõna ja sain otsisõna ‘spunditud kaseliistudest’, millega sain tulemuse ja vastused kõigile küsimustele,  va tööstuse projekteerija – Wirulane, nr 48, 6 mai 1930 // Projekteerija nime leiab aga MuIs-ist…

3. dea.digar.ee – kasutasin küsimuses esinevat otsisõna Silberstein ja sain teada, et lisaks Rakvere koolipoisile ja Kunda keemikule lasti maha terve hulk Palmse valla mehi – Postimees (1886-1944), nr. 20, 21 märts 1918.
Leidsin artiklist ka ühe Palmse valla mehe nime Tiido Jõesaar, kasutasin otsisõna ‘Jõesaar’ ja sain vastuseks neli nime – Postimees, nr. 98, 13 aprill 1929.
Otsisin sama otsisõnaga edasi ja sain vastuseks loo Ilumäe kabeli juurde surnuaiale rajatud mälestussambast – Tallinna Post, nr 40, 5 oktoober 1934

4. dea.digar.ee – otsisõna: ‘Jõhvi õllevabrik’ – Waba Maa, nr. 207, 6 september 1922

5. dea.igar.ee – otsisõna ‘elmar sarv’ – Uus Sõna, nr 217, 23 oktoober 1935 (vanglast põgenemine), Kaja, nr. 210, 10 september 1931 (Mauser)

Uno Trumm

Keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID kasutamisest

Keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID kasutamiseks peab brauseri aadressribale sisestama aadressi:

https://dea.digar.ee

Digari kasutamisel peaks jälgima järgmist:

  • Tarkvara otsib vasteid Eesti alal aastail 1800–2020 avaldatud ajalehtede artiklitest.
  • Otsinguks peab sisestama otsisõna väljale OTSI.
  • Arvestama peab asjaolu, et alati ei saa otsisõnale vastet seetõttu, et vanade ajalehtede trükitehnika oli algeline ning tekst määrdunud või vigane, mistõttu programm, mida kasutatakse gooti stiilis kirjutatu ümberpanemiseks ladina kirjaviisi, töötab vigadega. Sel juhul tuleb proovida teisi sobivaid otsisõnu.
  • Kuna inimeste nimede kirjutamiseks ei olnud – eriti 19. sajandil – ühtset standardit, peab arvestama, et neid võidi kirjutada mitmel erineval moel. Nt. nimi Bösberg võis olla kirjutatud kujul Böösberg, Bösperk, Böösperk, Pöösperk, Pöösberg.

Kui otsisõna on kirjutatud ning sobivad artiklid leitud, saab neile klõpsides avada ajalehe, kuid arvestama peab, et pealkiri, millel klõpsida, ei pruugi sobida otsitava artikliga. Parem on vaadata hallis kirjas tekstiülevaadet.

NB! Tutvuda võib ka keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID õpetusega aadressil:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=p&p=help&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Johannes+P%c3%bcwi%22————#all

Keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID kasutamisest

Keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID kasutamiseks peab brauseri aadressribale sisestama aadressi:

https://dea.digar.ee

Digari kasutamisel peaks jälgima järgmist:

  • Tarkvara otsib vasteid Eesti alal aastail 1800–2020 avaldatud ajalehtede artiklitest.
  • Otsinguks peab sisestama otsisõna väljale OTSI.
  • Arvestama peab asjaolu, et alati ei saa otsisõnale vastet seetõttu, et vanade ajalehtede trükitehnika oli algeline ning tekst määrdunud või vigane, mistõttu programm, mida kasutatakse gooti stiilis kirjutatu ümberpanemiseks ladina kirjaviisi, töötab vigadega. Sel juhul tuleb proovida teisi sobivaid otsisõnu.
  • Kuna inimeste nimede kirjutamiseks ei olnud – eriti 19. sajandil – ühtset standardit, peab arvestama, et neid võidi kirjutada mitmel erineval moel. Nt. nimi Bösberg võis olla kirjutatud kujul Böösberg, Bösperk, Böösperk, Pöösperk, Pöösberg.

Kui otsisõna on kirjutatud ning sobivad artiklid leitud, saab neile klõpsides avada ajalehe, kuid arvestama peab, et pealkiri, millel klõpsida, ei pruugi sobida otsitava artikliga. Parem on vaadata hallis kirjas tekstiülevaadet.

NB! Tutvuda võib ka keskkonna DIGAR. EESTI ARTIKLID õpetusega aadressil:

https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=p&p=help&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-%22Johannes+P%c3%bcwi%22————#all

Tänud aprillikuu vastuste eest

Viru Instituut kutsus aprillis koos SA Virumaa Muuseumid õppima tundma Virumaad  Eesti Muuseumide veebivärava MuIS  abil ja vastama viiele küsimusele. Vastused leiad siit.

Head vastused saatsid Arne Timm, Reet Markin, Kaili Maasikmäe ja Marju Arold.

Auhinnad, mis on välja pandud SA Virumaa Muuseumid ja MTÜ Viru Instituut poolt,  antakse üle mai lõpus või juuni alguses, sõltuvalt eriolukorra tingimustest.

Edu maikuus andmebaasi Digar kasutamisel uutele küsimustele vastates.

Vastuseid ootame 20. maini kodulehel küsimustiku täites või saates e-postiga aadressil marge@viruinstituut.ee, lisades vastaja nime ja e-posti aadressi.

Error: Contact form not found.

1.  Peeter Jakobson. Allikas: RM 1617 Ar 298:10; https://www.muis.ee/museaalview/2152229

2. Moonaküla. Allikas: https://www.muis.ee/museaalview/963976

3. Kõla võimsasti Viru viisi! Allikas: RM _ 6594 Aj 1718, https://www.muis.ee/museaalview/960024

4. Ella Rajari (Allikas:  RM RM _ 6846 K 345:1, https://www.muis.ee/museaalview/1310295)

ja Romulus Tiitus  ( Allikas: RM 6100 K 455:123 https://www.muis.ee/museaalview/2736748)

5. nr 1 RM 2189 Aj 695:1 Lauagarnituur 1949 – 1953.  Materjal: puit, õlg. Tehnika puidutehnika, intarsia. Lauagarnituur valmistatud ETKVL Rakvere Tööstuskombinaadi vooritarvete tsehhis, valmistaja Reinhold Sukk ning garnituur oli kasutusel sama Tööstuskombinaadi direktori laual. https://www.muis.ee/museaalview/953563

Nr 2 RM 125 AjR Mõõk, 17. sajandist.  Materjal: metall/raud, tehnika: sepistamine.  https://www.muis.ee/museaalview/970091

Nr 3 RM 506 Aj 242 Medal, Peeter I 200. sünniaastapäevaks. 1872. Materjal: pronks. Tehnika: valamine/vermimine. Tekst medalil: Imperaator Peeter Suure 200. sünnipäeva mälestuseks https://www.muis.ee/museaalview/956131