Aitäh vastuste eest. 

Viktoriini „Meie Virumaa“  oktoobrikuu küsimustele saatsid väga head vastused Aime Kinnep, Arne Timm, Ilor Teeväli ja Reet Markin.

Seekord oli põhjust rõõmustada, sest lisaks juba kogenenud vastajatele proovis mõni uus vastata kasvõi mõnele küsimusele. Ehk järgmistel kordadel läheb paremini.

Huvitav oli see, et valsside nimetamisega oli olulisi erinevusi, meil ei õnnestunudki kõiki kaardistada. Kui kellelgi on midagi lisada, siis võtame lisainfo tänuga vastu.

Loosi tulemusel saab auhinna selle kuu heade vastuste eest Ilor Teeväli.

Peale novembrikuud jätkame MuiS ja DIGAR viktoriiniga.

Ootame ka ettepanekuid, kuidas jätkata 2021.a

 

Hoidke end..

Viktoriin Meie Virumaa oktoobrikuu vastused

Viktoriin „ Meie Virumaa“

Oktoobrikuu vastused

1. Millised Virumaa linnused on fotodel ( www.mois.ee ja www.puhkaeestis.ee ? Nimetage 10 ristisõdade-eelset linnust Virumaal.  Kus Virumaal on säilinud (sh ka varemed) ordulinnused?

Vastus: Porkuni piiskopilinnus (nr 1 ) Purtse (nr 2) ja  Vao (nr 3) vasallilinnus.   


https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_linnuste_loend andmetel on Virumaal ristisõdade-eelseid 27 linnust (koos eeldatavate linnustega). Virumaal on säilinud neljast ordulinnusest osaliselt , varemetena  või ümberehitatult  Narva Hermanni, Rakvere, Toolse  ja Vasknarva, peale selle  kuus orduvasallilinnust (Kalvi, Järve, Edise, Kiltsi, Vao, Purtse).

2. Kes oli 19.sajandil sündinud Märt Meos? Millega on ta jäädvustunud Virumaa kultuurilukku?

Vastus: Märt Meos (1881-1966) oli eesti kooliuuendaja. Tuli  Viljandimaalt Virumaale, 1907.a. Väike-Maarja kihelkonnakooli  juhatajaks Jakob Tamme surma järel. Märt Meos ühendas Väike-Maarja khk.kooli tütarlastekooliga, millest sai Virumaa vanim segagümnaasium.  Oli Väike-Maarja gümnaasiumi koolijuhataja kuni 1919.a. ja seejärel Virumaa koolinõunik (inspektor) 1944.aastani. Ta pööras tähelepanu koolide majanduslikele uuendustele, korrigeeris õpetuslikku poolt, töötas välja metoodilist materjali.  1944.aastast oli vene keele õpetaja Väike-Maarja gümnaasiumis, kuid pärast 1950.a.muutis nõukogude kord ta elu keeruliseks ja 1957.a. läks ta pensionile Simuna koolist.  M.Meos panustas Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi, Laenu-Hoiu Ühistu, Kaubatarvitajate ühistu tegevusse, juhendas laulukoore ja korraldas orkestrite tegevust, oli Väike-Maarja seltsimaja ehitamise initsiaator.

3. Millal ja kuidas  tähistati luukapäeva?  Mida tohtis teha ja mida mitte?

Vastus: Luukapäev tähistatakse 18.oktoobril. Eesti rahvakalendris rohkem kõrvaline püha. Luukapäeval tuli hoida rahu ja vaikust, sel päeval ei tohtinud vanduda, kolistada ega lärmata. Laudaukse kohale tuli lüüa hobuseraud, et kurja eemal hoida. Ukse ette pidi õhtul tuhka raputama, et hommikul saaks näha, kas kuri on tahtnud lauta minna. Mehed käisid sel päeval veskil – luukapäeval jahvatatud jahu ei koitavat. Loomad pidid juba laudas olema, muidu tulevat kuri vaim karja. Linnased pandi kasvama, et mardipäevaks õlut saada, ja perenaised alustasid linaropsimisega.

4. Nimetage kohti Virumaal, mille nimega valsse (valtsse) on loodud lauludena või tantsudena erinevatel aegadel. Kes on autorid?

Vastused:

1. laulud: Narva valss – Raimond Valgre;  Karepa valss – Harri Kõrvits ; Tapa valss – Oskar Okspuu;  Tapa valss- Valeri Viltre; Tamsalu valss – Heidi Mägi;  Porkuni valss- Meida Lango; Võsu valss – Viktor Ignatjev; Põhjaranniku valss – Boris Kõrver; Viru valts – Adolf Vedro; Roostoja valss – Anu Soon
2. tantsud: Viru-Nigula valts- Maie Orav; Simuna valss- Lehte Sirelpuu; Viru valtsid –Maie Orav

5. Kus asuvad need muuseumid fotodell? Mis teemad on esitletud nended muuseumides?


Vastused:
nr 1 Narva-jõesuu koduloomuuseum majas, kus A.H.Tammsaare ja tema pere suvitasid 1930ndatel. Muuseum tutvustab Narva-Jõesuu ajalugu ja kultuuripärandit.
nr 2 Kukruse polaarmõis Kukruse külas Toila vallas. Baltisaksluse ja polaaravastuste lugu (Tollide sugupuu)
nr 3 Sagritsa muuseum –Kalame talu Karepal. Suviti Sagritsa maalide näitused eri teemadel. Talu hooned, rehielamu, skulptuuriaed.
nr 4 Kunda tsemendimuuseum. Tsemendi leiutamise ja tootmise ajalugu Kundas, tsemendivabriku lugu.