Haljala tammed

TAMM
Tüvedes väärikas tõsidus, ladvalehtedes laul,
mis jutustab eelmiste põlvede elu. Iga lehepõlvkond teab,
mis varem olnud:
kas oli linnupesi,
kas rohkem päikese- või tormipäevi.
Tüved on tugevad,
veel tugevamad juured,
nad hoiavad kõvasti kinni maast, mis neid toidab.
Maa on ajalugu.
Tamm – meie püha puu.
(Salme Heinla)

Haljala vanemad tammed on seotud majadega. Siin peegeldubki meie eluhoiak – olgu tähtsa maja juures ka suurema tähendusega puu, kirjutab Salme Heinla.

Haljala Veskijärve (Maheda järve) äärde ehitati 1877. aastal koolimaja, sellele tehti 1922. aastal juurdeehitus ning see maja oli paljude põlvkondade lapsepõlvekool. 1924. aastal istutati koolimaja ette riigivanem Konstantin Pätsi 50. sünnipäeva auks tammepuu.

Praegu on koolimaja asemel 1985. aastal avatud rahvamaja ning uhke tammepuu tervitab rahvamajja ja vallamajja tulijaid.


Tammed Haljala rahvamaja ees

Praegu on koolimaja asemel 1985. aastal avatud rahvamaja ning uhke tammepuu tervitab rahvamajja ja vallamajja tulijaid.

Mitte kaugel sellest tammest kasvab 1927. aastal istutaud nn pulmatamm. Istutajad Jakob ja Anna Salm tähistasid koos tammega oma pulmapäeva. (Tisler Jakob Salm hukkus 1941. aastal).

(Heinla 2011, 16. Jutustanud kodu-uurija Aino Kaasik)


Jakob ja Anna Salmi istutatud pulmapäeva tamm

Kolmas kõrge tamm asub Võsu maantee ääres Kaasiku maja (praegu Pere pubi) vastas, täiesti üksikult. Mälestuste järgi oli kunagi seal Idavere mõisa moonakate maja. Idavere mõisast pole peaaegu varemeidki alles, moonamajast samuti, kuid tamm on alles.


Endise Idavere mõisa tamm

Salme Heinla kirjutab: „Inimesed, kelle elus on olnud need kolm eraldi kasvavat puud, on lahkunud. Riigivanema saatus on seotud kogu rahva saatusega, ühe tisleri hukkamine oli vägivald, kolmanda tamme puhul ei meenugi enam mõis ega moonamajad. Aga ajalooga on nad seotud kõik.” (Heinla 2011, 19)

Haljala rahvamaja, nüüd ka vallamaja ja noortekeskus, ees kasvab lisaks nn presidendi tammele neli tamme, mis nooremad. Praeguse rahvamaja kohal oli aastatel 1877 – 1966 koolimaja. Koolimaja juurde rajati 1933. aastal kooliaed ning istutati kaseallee, võimalik, et siis istutati ka kooli juurde tammesid. Üle 90 aasta vanused kased on rivis. Siiski istutati mõned aastad tagasi paari välja läinud kase asemele kaks püramiidtamme.

Kasva tamme, jõua tamme!…

Katkend Triin Arge 2007. aastal koostatud klassikroonikast: ”15. mail istutasime koolimaja kõrvale oma puu, tamme, mis jääb mälestuseks meie lennust. Puu juurde panime oma kivi.
Miks just tamm?
Tamme ladinakeelne nimi võib tõlkes olla ilus võimas puu. Tamm on auväärne puu ning võrdlus tammega tähendab alati midagi kiitvat.
Eesti inimene on ikka uskunud, et puul on hing ja inimese ja puu vahel on vastastikune sõltuvus – hingepuu on osa ka inimese hingest.
Öeldakse, et puudel on juured ja inimesed otsivad oma juuri. Mingis mõttes vajab inimene elulist juurdumist, kuid ei saavuta seda kunagi nii hästi kui puud. Olgu meie puu märgiks, et meie juured on oma kodupaigas kinni.”

Tamme kasvas, tamme jõudis, Tamme kasvas taevasse,
Oksad pilveje ujusid.
Tamm tahab taevasta jagada, Oksad pilve pillutada.

Triin Arge lõpetas Haljala Gümnaasiumi 2007. aastal. Väike puulaps on sirgunud 3-4- meetriseks, lennu numbriga kivi aga jõudis uue koolimaja ehitamise ajal koolimaja vundamendimüüri. Vähemalt on nii hea mõelda.


Greete Toming 2007. aasta lennust oma istutatud puu ees 2024. aastal

Haljalas loodi 12 tammest allee Eesti ja kodu auks Tammede loits

Kasva tammi, sirgu tammi Eestimaale ehte`eksi
Sünnimaale südameksi Sina kena tammekene Kasva kõrgeeksi
Laiu ladvast laiaksi
Siis okstel palju harusida Lindudele pesapaika Saagu su lehed läikima
Ja tõrud need tulgu ümarad Lastel kena mängida
Kasva me kodu kaitsejaksi, Kodupaiga ehteeksi
Sina kena tammekene
Kasva sirgu, saa suureksi!

Selliste loitsusõnade saatel tegi Haljala koolipere Eesti 100. sünnipäeva eel välja pakutud tammeallee idee teoks juba 6. mail 2016. aastal. Idee autoriks oli Haljala kooli kauaaegne direktor Salme Heinla. Puude istutamisele lisasid kaalu mitmed tähtsündmused: 2016. aastal tähistati Haljala kihelkonna asutamise 775. aastapäeva, 2017. aastal Haljala kooli asutamise

  1. aastapäeva, 2018. aastal Eesti Vabariigi 100. aastapäeva.

Mulda pandud esimene pühapuu on õpetajate ja idee autori tamm, sellele järgneb abiturientide oma ja seejärel tulevad riburada klasside puud. Rea lõpetab kõige väiksemate koolilaste tamm. Esimese klassi lapsed, kes kogu oma kooliea tamme kasvamist näevad, olid ka kõige tublimad idee teokssaamise nimel annetajad. Igal õpilasel oli võimalik vabatahtlikult annetada püramiidtammede muretsemiseks üks euro. Tollane kooli direktor Inge Laiv kiitis I klassi lapsi ja õpetajat tubliduse eest. Esimese klassi poiss Kahro Pallon käis koos isaga enda initsiatiivil tammedele istutusauke kaevamas. Sel kevadel, aastal 2024 lõpetab Kahro, maadluses ilma teinud poiss, 9. klassi.

„Täna on tunne pidulik ja rõõmus, hing on rahul,“ võttis Salme Heinla kokku selle kauni maikuu päeva sündmused.


  1. aastal istutatud 12 tamme allee

12 tamme allee tahvel

Tammede rivi

Noorte tammede rivi ääristab vana Tallinna maantee Veskijärve-poolset serva. Istutatud on need tammed 1980. aastate algupoolel. Tollane Viru kolhoos hakkas suuremat tähelepanu pöörama keskuse heakorrale. Haljastusagronoom Endla Kõivu eestvedamisel said mulda väikesed tammed, aga ka pärnasid, kastaneid, Veskijärve-äärsed pajud.


  1. aastate algupoolel istutatud Veskijärve tammed

Tammesid kasvab ka kodude juures. Kui 1970. aastatel ja 1980. aastatel hakkasid riburada valmima Veskijärve ja Uue tänava kodud, jäi alles Veskijärve ja kunagise Lillebergi tänava vahel kasvanud metsatukake. Näiteks Veskijärve 1 kodu juures pea 50 aasta eest olnud noorest puust on saanud kena suur tamm. Tammed on ka Uus tänav 13 ja Uus tänav 5 koduõues.


Veskijärve 1 kodu juures kasvav 50-aastane tamm

Üks põline tamm kasvab Pruulipere taluõues. Teadaolevalt on 19. sajandi lõpus Idavere mõisa käest ostetud maadele rajatud omaaegsed Pruulipere (praegu Tallinna maantee), Mihklipere, Otsa, Joonukse ja Kustu talud. Siis nimetati seda piirkonda Idavere külaks, mis piirnes ühelt poolt Maheda, teiselt poolt Avido külaga. Pruulipere praeguse perenaise sõnutsi perekonna mälestuste järgi istutati tamm taluõue puuks talu rajamise ajal – seega üle saja aasta vanune puu. Tamme ümbermõõt rinna kõrguselt on 2.90 (mõõdetud 13. 06. 2024). Ilmselt on tegemist Haljala kõige vanema tammega.


Pruulipere taluõue tamm

Haljala kalmistu

Haljala kalmistu peavärava ette istutati seitse-kaheksa aastat tagasi (2017 või 2018) kuus püramiidtamme, mis ümbritsevad ringikujuliselt suurt maakivi ja moodustavad kena väikese haljasala – iluks ja auks.


Haljala kalmistu peavärava tammed

Tammede rida ääristab ka kalmistu teise sissepääsu juurde viivat teed, neist osa kümmekond aastat vanad, osa istutatud „Teeme ära“ talgute raames 2022. aastal.


Haljala kalmistu teise sissepääsu juurde viiva tee noored tammed

Kasutatud allikad
Heinla, Salme. 2011. Haljala puud, majad, inimesed. VR kirjastus
Viita-Neuhaus, Anu. 2016. Haljalas loodi 13 tammest allee Eesti ja kodu auks. Virumaa Teataja,
10. mai 2016
Arge, Triin. 2007. Meie klassi kroonika. Kodu-uurimistöö.
Teksti koostas Külli Heinla Fotod Maiga Parksepp