Kogume taas viru keelt

Kutse koguma taas lühilugusid kohalikust keelest 

Viru Instituut jätkab ka 2019. aastal viru keele lugude kogumist.  Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena, kuid need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud, naljad või muu kuni 1990-ndate aastateni. Samuti võivad olla  sõnad, fraasid, mida on kasutanud ja kasutab ainult kogukond või küla. Eelnevate aastate teemadele lisaks on oodatud sel aastal ka lood oma vanast aiast (vanadest taimedest, töödest), erinevatest kodutöödest ja oma kodukoha kohanimedest (sh talu, tänava) erinevatel aegadel. Kahjuks on kahel aastal  vähe tulnud kohalikke nalju, lustakaid lugusid, ehk saab sel aastal neid rohkem.

Kogutud materjalile palume lisada andmeid sõnade autori, koguja ja koha kohta koos selgitavate märkustega, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud.

Abiks on ka eelnevatel aastatel kogutud tööd, millega saab tutvuda instituudi kodulehel viruinstituut.ee/viru-keel/.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Tööd avaldatakse instituudi kodulehel autorite nõusoleku korral kogumikuna. Kogutud materjalid antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustatakse eraldi auhindade ja meenetega.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 31. augustiks 2019.

Info kodulehel viruinstituut.ee, Marge Lepik,   tel 505 4319

 

Sõna ja soustiga

Olete oodatud laupäeval, 24. augustil kell 11 Muuga mõisa kirjanduslikule toidufestivalile “Sõna ja soustiga”.

Sel päeval avavad üheks päevaks uksed kirjanduslikud kohvikud, kus saame nautida head ja paremat, mida kohvikupidajad on eesti ilukirjandusest leidnud ja oma toiduvalikusse pannud. Kohal on ka kirjanikud,kellega vestleb kirjandusloolane Jaak Urmet. Toimub meelelahutuslik mälumäng kolme kirjandusauhinna zürii Contra juhtimisel, Kõlab hea muusika – Andrus Bonzo Albrecht, Viru Nigula Mehed, Muuga kapell EHA ja toimub muud meelelahutuslikku.

Õhtul kl 18 Tumeromantika kontsert (tasuline).

Oma kirjandusliku kohviku saad registreerida siin: http://www.vinnivald.ee/sona-ja-soustiga Tule, löö seltsi!

Joosep Allikas

Virumaa koolmeistri Joosep Allika mälestused

Joosep Allikas

Kauaaegse Virumaa õpetaja ja koolijuhi Joosep Allika mälestused ilmusid raamatuna “Valisin õpetaja elutee“, mille koostasid Ago ja Vello Kallandi Järvamaal.

Joosep Allikas (1989-1976) oli seotud  Virumaaga aastast1907, mil asus õppima Rakvere linnakoolis, hiljem õppis sama kooli juures pedagoogilistel kursustel. Uuesti tuli Virumaale 1929.aastal, algul Vaivara lastekodu juhatajana, seejärel 1935.a tuli Rakveresse, kus töötas Virumaa täienduskooli vanemõpetajana,  Rakvere Kaubanduskooli juhataja kohusetäitjana ja juhatajana ning Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi direktorina ja õpetajana.1950.a asus tööle direktorina Kunda keskkooli, kus töötas ka hiljem õpetajana 1960.aastani.

Ta pani oma elu ja õpetaja loo päevikus kirja, mille nüüd Jürimardi talumuuseum tänapäeva lugejateni toob.

Sõjapäevil ja võimude vahetusel Rakveres läbielatu vapustas ja masendas, et  kogetu sundis sulge haarama ja panema paberile oma esimesi mälestusi 23. augustil 1942.

Raamatus on palju kirjeldatud Rakvere linna, inimeste ja koolielu. Peale Rakvere leiavad ka paljud  virulased leiavad raamatust tuttavaid inimesi, sündmusi ja kohti nii Vaivaras kui Kundas. Võib öelda, et  ühe koolimehe ja ta perekonna haaravad tagasivaated ligi sajandipikkusel perioodil kajastavad  ka kogu eesti rahva 100 aasta lugu.

Viru Instituut aitab kaasa, et  käesolev pihtimuslik mälestusteraamat jõuab ka Virumaa inimesteni. Raamatu soovijatel palume võtta ühendust e-posti teel marge@viruinstituut.ee või tel 5054319.

Vello Kallandi

 

Muuseumipäeval avastati väikemuuseume ja arutati nende tulevikuvõimalusi

Väike-Maarja Muuseum ja MTÜ Viru Instituut korraldasid läinud nädalal Väike-Maarjas muuseumipäeva, et koos omavalitsuste ja väikemuuseumide esindajatega ning kodu-uurijatega arutada Virumaa hetkeolukorda ja leida võimalusi edaspidiseks koostööks.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus andis ülevaate Väike-Maarja muuseumi minevikust, olevikust ja tulevikust. Väike-Maarja vallas toimivast külaliikumisest kõnelesid  vallavolikogu esimees Ene Preem ja Eipri külavanem Heili Tammus.

Väike-Maarja vallas on eeskujuväärivalt mitu head ettevõtmist külade pärandi jäädvustamisel ja tutvustamisel. Valla ja muuseumi kodulehelt võib leida mitmekülgset info kultuuripärandi kohta, lisaks on aastate jooksul koostatud eraldi Pandivere pärandi kodulehekülg. Väike-Maarja muuseumi juures tegutseb muuseumisõprade selts, vallas toimub rohkelt pärandit väärtustavaid sündmusi, üllitatakse koduloolisi trükiseid. Vald toetab külasid ja seltse aktiivse eestvedamise ja osalusega nende tegevustes.

Meeldejääv oli ka kadunud küla Männisalu (endine Naraka) lugu – kuigi küla enam pole, piisab külale pandud mälestuskivist, mille juures kunagised külaelanikud veel aastakümneid hiljemgi külapäeval kokku saavad.

Väike-Maarja vallale on väljakutseks leida haldusrefomi järel sobiv lahendus kahe endise kihelkonna kultuuripärandi kogumiseks ja esitlemiseks. Praegu toimib Väike-Maarja muuseum ennekõike Väike-Maarja kihelkonnamuuseumina, Simuna kihelkonna pärand asub aga Simunas ja Rakkes.

Vinni valla kultuuri- ja avalike suhete nõunik Hilje Pakkanen tutvustas Vinni valla muuseumide olukorra  kaardistamist ja tulevikuvisiooni väljatöötamist koos Tallinna Ülikooli üliõpilastega. Hiiumaaa suuruseks paisunud Vinni vallal on mitmeid eri-ilmelisi muuseume – kooliteemalised Vinni-Pajusti gümnaasiumis ja Põlula koolis, kooliteemat leiab ka endistest Viru-Jaagupi ja Kadila koolimajadest, põllu- ja metsamajandusega seonduvat Roela ja Tudust. Ülevaate koostamisel jõudis Tallinna Ülikooli ELU projekti töörühm järeldusele, et seniselt süsteemitult esemete kogumiselt tuleb üle minna museaalide süsteemsele säilitamisele ja teemade järgi tutvustamisele, jõuda kokkuleppele muuseumiruumide asukohas ning need korda teha. Vinni valla muuseumide projekti juhitnud Sulev Lääne hinnangul võiks sellest saada üleriigiline pilootprojekt, sest pärast haldusreforme pole muuseumide olukord kiita mujalgi.

Moe külaseltsi esindaja Sirje Võsa  tutvustas arenevat Moe piiritusmuuseumi, lavastust „Moe mees“ ja unustusse jäänud kunstnik-pedagoogi Lui Lätti eluloo ja loomingu jäädvustamisel.

Muuseumipäev jätkus vaba arutelu ja ringkäiguga Väike-Maarja valla teistes muuseumides:  Hanno Tamme Tisleri talus, Kiltsi kaardilossis ja Vao tornlinnuses.

Päeva kokkuvõtteks oli osalejate tagasiside positiivne ning sooviti jätkata samalaadsete kokkusaamistega maakonna teistes muuseumides.

Praegu puudub Lääne-Virumaal insitutsioon, kes koondaks kokkusaamiseks ja infovahetuseks väikemuuseumid. Haldusreformi järel tunnevad väikemuuseumid selle järele aga teravamalt vajadust kui varem. Väikemuuseumidel on oma roll täita koduloolise mälu talletajana. Sestap algatas Viru Instituut seltside ja omavalitsuste küsitlemise, et kaardistada Virumaal olevad väikemuuseumid, Virumaa kohtadega seotud kodu-uurijad ja teha info kättesaadavaks.

Sügisel on kavas korraldada teinegi samalaadne muuseumipäev.
Muuseumipäev õnnestus  tänu Väike-Maarja Muuseumile ning Kultuurkapitali ja Virumaa pärimuskultuuri programmi toetustele.

Lisaks:  fotosid muuseumipäevast saab vaadata ka siit

Muuseumipäevast saab lugedaka Väike-Maarja muuseumi kodulehelt

 

Fotode autor Enn Laansoo

Ootame abi koolmeister Mart Olveti loo jäädvustamisel

Sel aastal saab Tööstuse tänava kooli hoone 90-aastaseks. Selle koolimaja  sünniloos oli eriline roll just tolleaegsel koolijuhil Mart Olvetil (Martin Jensen). Ta juhtis  kooli  aastatel 1912-1947 läbi nelja erineva riigikorra. Tema viimane klass lõpetas aga 1950.aastal. Kahjuks on tema kohta leida üpris vähe infot, sedagi vabariigi-aegsetest ajalehtedest.

Viru instituut aitab kaasa endise koolijuhi loo jäädvustamisele ja ootab seoses koolimaja aastapäevaga infot, mälestusi, fotosid kooli ja tema juhi  Mart Olveti kohta. Kogutud materjale kasutatakse kooli  kokkutulekul ja hiljem trükises.

Kel on  infot, fotosid ja mälestusi, palume võtta ühendust  26. augustini Marge Lepikuga e-posti teel: marge@viruinstituut.ee  või telefonil:  5054319.

Õpetaja Mart Olvet (RM F 953:65); Virumaa Muuseumid SA

Õpetaja Mart Olvet (RM F 953:65); Virumaa Muuseumid SA

2019. aasta töölehed ja õppemängud on saabunud

2019. aasta töölehed ja õppemängud on saabunud

Aastatel 2016-2017 kogus instituut töölehti lasteaedadelt ja koolidelt Virumaa kultuuriloo kohta. Laekus üle 80 väga eriilmelise ja erineva mahuga tööd.

2018.a lõpul kutsus instituut taas algklasside ja lasteaedade õpetajaid täiendama kogumikke aastatel 2017-2019 loodud kodukoha- ja selle kultuuri teemaliste töölehtedega, juurde oodati ka mänge.

Nüüdseks on saabunud 19 õpetajalt ja kahelt õpilaselt 49 huvitavat tööd, sealhulgas 16 erinevat mängu Virumaa teemadel.

Kokkuvõtteid laekunud töödest tehakse augustis ja tunnustatakse tegijaid sügisel. Uus kogumik avaldatakse ka sügisel instituudi kodulehel.

Suur tänu autoritele.

Muuseumipäeva Väike-Maarjas

Väike-Maarja Muuseum ja Viru Instituut

kutsuvad  muuseumipäevale Virumaa omavalitsuste, kohalike muuseumide esindajaid ja kodu-uurijaid

Kokkusaamine toimub kolmapäeval, 5. juunil  kell 11.00  Väike-Maarja muuseumis (Pikk 3)

Päevakavas on

  • tutvustada Väike-Maarja muuseumi töökorraldust, tegevusi ning valla külade ettevõtmisi koduloo tutvustamisel;
  • arutada Virumaa kohalike muuseumide hetkeseisu, tulevikuvõimalusi ja koostööd;
  • tutvuda  Väike-Maarja vallas tegutsevate muuseumidega.

Muuseumipäeva kestvus ca 6 tundi. Päev on osalejatele tasuta.

Korraldamist toetavad  Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

 

Avastamas Sillamäed

Taas oli Viru Instituut külas Vaivara pärimuspäeval, seekord Sillamäel.

Sillamäe muuseumis tutvustas Evald Teetlok Vaivara kihelkonnakooli, Ivika Maidre Türsamäe ja Sillamäe mõisa ajalugu ning Jelena Antuševa Sillamäe Põlevkivitöötlemise tehase lugu. Osalejaid üllatas, et kui mitmed kohalikud on kogunud lugusid, kaarte ja fotosid enne 1940.a oma kodukoha kohta, kuid samas midagi ei ole alles linnas näitamiseks, kõik on hävinenud. Jelena Antuševa ja Ivika Maidre saates tutvuti nõukogudeaegse salajase linnaga, sealhulgas ka endise pommivarjendiga kultuurikeskuse all.

Peagi 25-aastaseks saav muuseum on huvitav oma kogude poolest, nt kivimid, tarbe-esemed, seekord oli välja pandud ka Läänemere maade rahvaste nukkude näitus.

Instituudi poolt osalenud pidasid kogetut-nähtut tõeliseks avastusretkeks, vaatamata sellele, et on mitmel korral linnast läbi sõidetud.

Muuseumi töötajatele tänud huvitava päeva eest ja jaksu edaspidiseks oma linna loo tutvustamisel.

Vt ka https://www.facebook.com/SinimagedeMuuseum/photos/pcb.2319707901581277/2319705524914848/?type=3&theater

Vaivara V pärimuspäev

Viru Instituut kutsub huvilisi laupäeval, 4.mail kell 12 Sillamäe muuseumi, et osaleda Vaivara V pärimuspäeval.

 

Tutvustatakse Vaivara kihelkonna hariduselu ja praeguse Sillamäe tehase territooriumil asunud  Türsamäe rüütlimõisa ajalugu, samuti esimesest põlevkivitöötlemise tehasest Sillamäel.

Külastajad saavad tutvuda Sillamäe muuseumi ekspositsiooniga ning osa võtta ekskursioonist pommivarjendisse. Lisaks tutvume linnaga.

Avatud on  näitus „Vaivara kihelkonnakool – 150”.

Pärimuspäeva korraldab Vaivara Sinimägede Muuseum,  läbiviimist toetavad  Eesti Kultuurkapital, Virumaa pärimuskultuuriprogramm ja Narva-Jõesuu Huvikeskus.

 

Transpordivajaduse korral Rakverest Sillamäele palume registreerida hiljemalt  30. aprillil  marge@viruinstituut.ee.

Ilmus Ingrid Rüütli koostatud plaadikogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“.

Viru Instituudi ja Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi koostöös valmis Ingrid Rüütli koostatud kahest plaadist koosnev kogu „Virumaa rahvalaule ja pillilugusid“. Heliväljaande 48-leheküljelises tekstivihikus  leiduvad lisaks andmetele kogujate ja esitajate kohta ka laulude sisukokkuvõtted eesti ja inglise keeles.

Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel veel 20.sajandi alguses.  Regilaulude kõrval  leidub erinevaid uuemaid laule. Plaatidelt saab kuulata ka kandlel, parmulillel, vilepillil ja karmõškal mängitud lugusid ning kitarri saatel esitatud laule.

Laule ja pillilugusid esitavad paarikümne laulja ja pillimehe seas  veel tänapealgi tuntud Anna Kaskmann, Velli Elhi, Villem Viirmann, Vilma Proodel, Oskar Surva , Ruuben Kesler jt.

Toimetas Janika Oras ja kujundas Krista Saare.

Plaatide väljaandmist toetasid Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Lisaks saab tutvuda http://www.folklore.ee/kirjastus/?meedia=66

Plaadikogu on võimalik osta hinnaga 12 eurot, kui tellida e-posti teel: marge@viruinstituut.ee