Lähenemas on noorte käsitöönäitusele tööde esitamise tähtaeg

Tööd tuua 28.- 31. oktoobrini 2019. a. Rakveresse (Rakvere Eragümnaasiumi kantseleisse kella 9- 16, tel 32 23940) või Jõhvi (Jõhvi keskraamatukogusse kella 10-17).

Igale tööle varjatud kohale kinnitada nimesilt, millel on töö nimi, autor, kool, klass, juhendaja. Lisaks peab kaasas olema nimekiri esitatud töödest koos siltidega iga eseme esitlemiseks (sobiliku formaadi ja stiili valib kool ise).

Virtuaalnäituse jaoks  esitada fotod töödest (foto pikem külg oleks miinimum 1200 px, pilt ei tohi olla udune ja pildistav ese peaks olema võimalikult hästi eksponeeritud (ühtlane taust ja valgus). Fotod võib esitada CD või mälupulgal koos esemega või saata elektrooniliselt marge@viruinstituut.ee  või kodulehel https://viruinstituut.ee/piltide-saatmine. Foto juurde lisada andmed töö nimi, tehnika, autor, kool, klass, juhendaja nimi ja foto autor.

Näitusele valitakse paremad, omapärasemad ja huvitavamad tööd.

Näitused toimuvad novembris Jõhvi keskraamatukogus ja detsembris Rakveres Lääne-Viru keskraamatukogus, kus esitletakse kogu Virumaa töid koos. Näituste avamiste kohta tuleb täiendav info.

Info Marge Lepik, tel 5054319, marge@viruinstituut.ee

 

Vt täiendatud juhendit

VIRUMAA NOORTE KODU-UURIMISKONVERENTS        

 15. oktoobril toimub Kohtla-Nõmme koolis VIRUMAA NOORTE KODU-UURIMISKONVERENTS

Noored esitlevad selle aasta konkursile laekunud töid.

Peale tööde ärakuulamist tehakse kokkuvõtteid ja tunnustatakse  osalejaid. Samuti külastatakse kaevandusmuuseumi.

Kodu-uurimiskonkurssi ja konverentsi toetavad peale korraldajate ka IVOL ja VIROL.

 

Kutse muuseumipäevale

Viru Instituut ja Virumaa Muuseumid  kutsuvad  väikemuuseumide esindajaid ja kodu-uurijaid muuseumipäevale neljapäeval, 24. oktoobril kell 11.00 Virumaa Muuseumide Rehbinderi majja (Rakvere, Tallinna 5)

Päevakavas

  • Kokkuvõtted Viru keele kogumisest
  • Muuseumikogude korrastamine ja dokumenteerimine – vajadused ja võimalused;
  • Virumaa Muuseumide hoidlate külastus;
  • Politseimuuseumi labori külastus

Päev on osalejatele tasuta.

Korraldamist toetavad Kultuurkapital ja Virumaa pärimuskultuuri programm.

Foto Enn Laansalu

Konverents Kadrinas

Laekusid 2019. aasta lühilood virulastest ja kohalikust keelest 

Viru Instituut jätkas 2019. aastal virulastest tegemistest ja viru keelest lugude kogumist. Laekus kokku 35 erinevat tööd, sealhulgas kaks helisalvestusena. Kohalikust keelest oli seitse tööd,  enamus aga küla-elust ja töödest nõukogude ajal.  Kahjuks tuli ka sel korral vähe kohalikke nalju, lustakaid lugusid.

Suur tänu kõigile saatjatele. Kõige enam tuli töid Viru-Järva piirilt Sirje Võsa eestvedamisel. Teist aastal esitas oma kirjutisi Meeli Müller Miila külast. Rõõmustav, et juurde tulnud uusi kirjutajaid Viru-Nigulast, Kadrinast, Lüganuselt ja Rakverest.

Praegu on tööd hindamisel, et mida saab panna e-kogumikku ja mida anda arhiivi säilitamiseks.

Kogumik peaks valmima novembris.  Autorite tänamine on plaanitud oktoobri lõppu.

Kui kellelgi on veel oma lugu esitada, siis ootame neid veel septembrikuu jooksul elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee

Täiendav info viru keele lugude kohta kodulehel https://viruinstituut.ee/viru-keel/

 

 

Kogume taas viru keelt

Kutse koguma taas lühilugusid kohalikust keelest 

Viru Instituut jätkab ka 2019. aastal viru keele lugude kogumist.  Lugusid võib esitada kirjalikult või helisalvestusena, kuid need peavad sisaldama näiteid kohaliku keele kohta, olgu need siis üksikud sõnad, fraasid, kõnekäänud, lühijutud, naljad või muu kuni 1990-ndate aastateni. Samuti võivad olla  sõnad, fraasid, mida on kasutanud ja kasutab ainult kogukond või küla. Eelnevate aastate teemadele lisaks on oodatud sel aastal ka lood oma vanast aiast (vanadest taimedest, töödest), erinevatest kodutöödest ja oma kodukoha kohanimedest (sh talu, tänava) erinevatel aegadel. Kahjuks on kahel aastal  vähe tulnud kohalikke nalju, lustakaid lugusid, ehk saab sel aastal neid rohkem.

Kogutud materjalile palume lisada andmeid sõnade autori, koguja ja koha kohta koos selgitavate märkustega, mis tähenduses või olukorras seda kasutati, milline on selle päritolu, kuidas on autor selle saanud.

Abiks on ka eelnevatel aastatel kogutud tööd, millega saab tutvuda instituudi kodulehel viruinstituut.ee/viru-keel/.

Osalema kutsutakse nii koolinoori kui täiskasvanuid.

Tööd avaldatakse instituudi kodulehel autorite nõusoleku korral kogumikuna. Kogutud materjalid antakse üle Eesti Rahvaluule Arhiivile.

Täiskasvanuid ja koolinoori tunnustatakse eraldi auhindade ja meenetega.

Tööd palume saata elektrooniliselt aadressil marge@viruinstituut.ee hiljemalt 31. augustiks 2019.

Info kodulehel viruinstituut.ee, Marge Lepik,   tel 505 4319

 

Sõna ja soustiga

Olete oodatud laupäeval, 24. augustil kell 11 Muuga mõisa kirjanduslikule toidufestivalile “Sõna ja soustiga”.

Sel päeval avavad üheks päevaks uksed kirjanduslikud kohvikud, kus saame nautida head ja paremat, mida kohvikupidajad on eesti ilukirjandusest leidnud ja oma toiduvalikusse pannud. Kohal on ka kirjanikud,kellega vestleb kirjandusloolane Jaak Urmet. Toimub meelelahutuslik mälumäng kolme kirjandusauhinna zürii Contra juhtimisel, Kõlab hea muusika – Andrus Bonzo Albrecht, Viru Nigula Mehed, Muuga kapell EHA ja toimub muud meelelahutuslikku.

Õhtul kl 18 Tumeromantika kontsert (tasuline).

Oma kirjandusliku kohviku saad registreerida siin: http://www.vinnivald.ee/sona-ja-soustiga Tule, löö seltsi!

Joosep Allikas

Virumaa koolmeistri Joosep Allika mälestused

Joosep Allikas

Kauaaegse Virumaa õpetaja ja koolijuhi Joosep Allika mälestused ilmusid raamatuna “Valisin õpetaja elutee“, mille koostasid Ago ja Vello Kallandi Järvamaal.

Joosep Allikas (1989-1976) oli seotud  Virumaaga aastast1907, mil asus õppima Rakvere linnakoolis, hiljem õppis sama kooli juures pedagoogilistel kursustel. Uuesti tuli Virumaale 1929.aastal, algul Vaivara lastekodu juhatajana, seejärel 1935.a tuli Rakveresse, kus töötas Virumaa täienduskooli vanemõpetajana,  Rakvere Kaubanduskooli juhataja kohusetäitjana ja juhatajana ning Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi direktorina ja õpetajana.1950.a asus tööle direktorina Kunda keskkooli, kus töötas ka hiljem õpetajana 1960.aastani.

Ta pani oma elu ja õpetaja loo päevikus kirja, mille nüüd Jürimardi talumuuseum tänapäeva lugejateni toob.

Sõjapäevil ja võimude vahetusel Rakveres läbielatu vapustas ja masendas, et  kogetu sundis sulge haarama ja panema paberile oma esimesi mälestusi 23. augustil 1942.

Raamatus on palju kirjeldatud Rakvere linna, inimeste ja koolielu. Peale Rakvere leiavad ka paljud  virulased leiavad raamatust tuttavaid inimesi, sündmusi ja kohti nii Vaivaras kui Kundas. Võib öelda, et  ühe koolimehe ja ta perekonna haaravad tagasivaated ligi sajandipikkusel perioodil kajastavad  ka kogu eesti rahva 100 aasta lugu.

Viru Instituut aitab kaasa, et  käesolev pihtimuslik mälestusteraamat jõuab ka Virumaa inimesteni. Raamatu soovijatel palume võtta ühendust e-posti teel marge@viruinstituut.ee või tel 5054319.

Vello Kallandi

 

Muuseumipäeval avastati väikemuuseume ja arutati nende tulevikuvõimalusi

Väike-Maarja Muuseum ja MTÜ Viru Instituut korraldasid läinud nädalal Väike-Maarjas muuseumipäeva, et koos omavalitsuste ja väikemuuseumide esindajatega ning kodu-uurijatega arutada Virumaa hetkeolukorda ja leida võimalusi edaspidiseks koostööks.

Väike-Maarja muuseumi juhataja Edgar Tammus andis ülevaate Väike-Maarja muuseumi minevikust, olevikust ja tulevikust. Väike-Maarja vallas toimivast külaliikumisest kõnelesid  vallavolikogu esimees Ene Preem ja Eipri külavanem Heili Tammus.

Väike-Maarja vallas on eeskujuväärivalt mitu head ettevõtmist külade pärandi jäädvustamisel ja tutvustamisel. Valla ja muuseumi kodulehelt võib leida mitmekülgset info kultuuripärandi kohta, lisaks on aastate jooksul koostatud eraldi Pandivere pärandi kodulehekülg. Väike-Maarja muuseumi juures tegutseb muuseumisõprade selts, vallas toimub rohkelt pärandit väärtustavaid sündmusi, üllitatakse koduloolisi trükiseid. Vald toetab külasid ja seltse aktiivse eestvedamise ja osalusega nende tegevustes.

Meeldejääv oli ka kadunud küla Männisalu (endine Naraka) lugu – kuigi küla enam pole, piisab külale pandud mälestuskivist, mille juures kunagised külaelanikud veel aastakümneid hiljemgi külapäeval kokku saavad.

Väike-Maarja vallale on väljakutseks leida haldusrefomi järel sobiv lahendus kahe endise kihelkonna kultuuripärandi kogumiseks ja esitlemiseks. Praegu toimib Väike-Maarja muuseum ennekõike Väike-Maarja kihelkonnamuuseumina, Simuna kihelkonna pärand asub aga Simunas ja Rakkes.

Vinni valla kultuuri- ja avalike suhete nõunik Hilje Pakkanen tutvustas Vinni valla muuseumide olukorra  kaardistamist ja tulevikuvisiooni väljatöötamist koos Tallinna Ülikooli üliõpilastega. Hiiumaaa suuruseks paisunud Vinni vallal on mitmeid eri-ilmelisi muuseume – kooliteemalised Vinni-Pajusti gümnaasiumis ja Põlula koolis, kooliteemat leiab ka endistest Viru-Jaagupi ja Kadila koolimajadest, põllu- ja metsamajandusega seonduvat Roela ja Tudust. Ülevaate koostamisel jõudis Tallinna Ülikooli ELU projekti töörühm järeldusele, et seniselt süsteemitult esemete kogumiselt tuleb üle minna museaalide süsteemsele säilitamisele ja teemade järgi tutvustamisele, jõuda kokkuleppele muuseumiruumide asukohas ning need korda teha. Vinni valla muuseumide projekti juhitnud Sulev Lääne hinnangul võiks sellest saada üleriigiline pilootprojekt, sest pärast haldusreforme pole muuseumide olukord kiita mujalgi.

Moe külaseltsi esindaja Sirje Võsa  tutvustas arenevat Moe piiritusmuuseumi, lavastust „Moe mees“ ja unustusse jäänud kunstnik-pedagoogi Lui Lätti eluloo ja loomingu jäädvustamisel.

Muuseumipäev jätkus vaba arutelu ja ringkäiguga Väike-Maarja valla teistes muuseumides:  Hanno Tamme Tisleri talus, Kiltsi kaardilossis ja Vao tornlinnuses.

Päeva kokkuvõtteks oli osalejate tagasiside positiivne ning sooviti jätkata samalaadsete kokkusaamistega maakonna teistes muuseumides.

Praegu puudub Lääne-Virumaal insitutsioon, kes koondaks kokkusaamiseks ja infovahetuseks väikemuuseumid. Haldusreformi järel tunnevad väikemuuseumid selle järele aga teravamalt vajadust kui varem. Väikemuuseumidel on oma roll täita koduloolise mälu talletajana. Sestap algatas Viru Instituut seltside ja omavalitsuste küsitlemise, et kaardistada Virumaal olevad väikemuuseumid, Virumaa kohtadega seotud kodu-uurijad ja teha info kättesaadavaks.

Sügisel on kavas korraldada teinegi samalaadne muuseumipäev.
Muuseumipäev õnnestus  tänu Väike-Maarja Muuseumile ning Kultuurkapitali ja Virumaa pärimuskultuuri programmi toetustele.

Lisaks:  fotosid muuseumipäevast saab vaadata ka siit

Muuseumipäevast saab lugedaka Väike-Maarja muuseumi kodulehelt

 

Fotode autor Enn Laansoo