Aitäh vastuste eest. 

Huvitav, et seekord sai mitmele vastajale komistuskiviks filmivõtete küsimus Tapa vallas asuva mõisa kohta. Võtted toimusid nii Rägavere mõisas (Tapa vald) kui Muuga mõisas (Vinni vald).

Viktoriini  „Virumaa ja virulastest“ Tapa kandi küsimustele saatsid head ja põhjalikud vastused Reet Markin, Ilor Teeväli, Arne Timm ja Aime Kinnep.

Auhinna saab seekord Aime Kinnep.

Hääd nuputamist ka septembrikuu küsimustega, mis on kokku pannud Anne Nurgamaa  Alutaguse valla kohta.

Viktoriin jätkub aasta lõpuni uute küsimustega erinevate Virumaa piirkondade kohta.

Jaksu uuteks voorudeks.

_____________________________

Viktoriini „Virumaast ja virulastest“ augustikuu küsimuste vastused Tapa kandi teemal

Vastused

1. Kus asuvad praeguse Tapa valla terriotooriumil Kalevipoja hobuse jalajäljed? Kuidas need tekkisid?

Vastus: Tapa valla territoorumil Porkuni lähistel Loksa külas Kasemäe ja Uustalu talude metsas tekkisid Kalevipoja hobuse jalajäljed. Jäljed  asuvad ka Kadrina valla territooriumil Undlas Sootaguse küla maal, edasi ridastikku Saksis (Tapa vald) ja lähevad kuni Väike-Maarja khk Assamalla (nüüd Tapa vald) sohu.

_____________________________

2. 1951. aastal laiendati Tapa sõjaväe lennuvälja. Ehitusel veeti lennuradade täiteks lähedalasuv hiiemägi. Milline? Hiiemäest ja hiiekaevust on kirjutanud rahvaluulekoguja J. Ney 1889. aastal, aga ka M.J.Eisen.

Vastus: Selleks oli Karkuse hiiemägi (ka Toomamägi) oli hiiemägi Järvamaal Ambla kihelkonna ja praeguse Tapa valla Karkuse külas. Nõukogude ajal kaevandati hiiemäel kruusa, kuigi kaitsealune silt oli olemas.

_____________________________

3. Nimetage, kuidas on need isikud seotud Tapaga ja panustanud Eesti kultuurilukku?

a) Helmut Elstrok

Vastus: Eesti filoloog ja kodu-uurija. 1939.a lõpetas Tapa progümnaasiumi. Oli aktiivne kodu-uurija Viru-Nigulas, kuid 1990ndatel asus elama Tapale. Ta  suri 2008.a Tapal ja maeti Tapa kalmistule. 1980-ndatest a. muinsuskaitsja ja oli ka harrastuskunstnik ning Tapa Kunstiklubi liige. Ta on kirjutanud koduloolisi ja mälestusraamatuid.

b) Hugo Lepnurm

Vastus: Oli Tapa Jakobi koguduse  organist, koorijuht aastatel 1952-1961. Eestis tuntud helilooja, organist, kauaaegne Tallinna Konservatooriumi ja Muusikaakadeemia õppejõud.

c) Olga Oboljaninova Krümmer

Vastus: Oli kostüümikunstnik, töötas Tallinna Draamateatris ja vene teatris, Estonia teatris. tegutses ka ikoonimaalijana. On maalinud Tapa Jakobi kiriku  altarimaali 1931.a teemal “Tulge minu juurde”..

d) Urmas Lattikas

Vastus: Helilooja, džässpianist, ansamblijuht. Sündinud 1960 Tapal ja lõpetanud Tapa Muusikakooli klaveri erialal. Tapa gümnaasiumi vilistlane.

e) Ilmar Talve

Vastus: Etnoloog ja kirjanik. Lapsepõlv ja enamus noorusajast möödus Tapal, kus omandas ka gümnaasiumihariduse ( 1938). Tema tegevust hinnatakse oluliseks nii Eesti, Rootsi kui ka Soome rahvakultuuri uurimisel. Kirjanikuna on ta tuntud oma novellide ja romaanide poolest.  Ta on  kirjutanud Tapa eluolust 1930-ndatel aastatel oma autobiograafilises teoses “Kevad Eestis” .

2018.a. pandi mälestuspink I.Talvele Tapa linnaraamatukogu, kus asub pärijate poolt üleantud tema raamatukogu,  juurde.

_____________________________

4. Kuidas käisid lapsed Lehtsesse kooli ja inimesed Lehtse rongijaama 1936. aastal Rabasaarele rajatud üle 500 elanikuga turbatööstuskülast? Mis on külast saanud?

Vastus: Maantee puudus, Rabasaarelt sõideti Lehtsesse turbatööstuse kitsarööpmelise tööstusraudtee abil. Traktoritest ringi ehitatud vedurit, mis reisivaguneid vedas, kutsuti “mootoriks.”. 1978. aastal otsustati raudtee Lehtse ja Raba vahelt üles võtta, pandi käiku liinibuss.

Rabasaarel lõpetati turbatootmine 1992.a. (Maalehest 07.10 2020 võib lugeda, et see on metsakasvanud kummitusküla, kuhu tahetakse käima panna sotsiaalne eksperiment, kus ühendatakse ajaloo hoidmine kui sõjaline väljaõpe. Kaitseministeeriumi toel plaanitakse rajada kultuuriline pärandirada).
21.sajandi alguses elas veel külas 2-3 püsielanikku.  Viimane elanik viidi 2020.a hooldekodusse.

_____________________________

5. Millises  Tapa valla mõisas filmiti 2018.a suur osa filmist „Seltsimees laps“ . Millised on lähimad mõisad?

Vastus: Filmi „ Seltsimees laps“ võtted toimusid kahes mõisas (Vinni vallas Muuga ning Tapa vallas Rägavere mõisas). Tapa vallas asuv Rägavere (Regaffer) mõis  oli endise Lehtse valla territooriumil. See mõis oli Linnape mõisa kõrvalmõis. Lähimad mõisad Linnape rüütlimõis, Lehtmetsa poolmõis, Pruuna ja Jäneda  mõis.