Viktoriin Virumaa 100

Aprillikuu  vastustest

Suur tänu viktoriinis osalejatele, seegi kord on tulnud ka uusi vastajaid.

Ilmselt olid mõned küsimused eksitavad või rasked, sest ei tulnud  õigeid vastuseid kõikidele küsimustele üheltki vastajalt. Aga oli mitmeid häid ja põhjalikke vastuseid üksikutele küsimustele. Näiteks Virumaa esimese kooli küsimusele vastasid õigesti ainult Arne Timm, Kalmer ja Heli Allikalt.  Kõige täpsemalt vastas mardipäeva küsimusele Reet Markin, näidates ära ka erinevused mardipäeva tähistamisel. Kõige varasema muinasjutu kirjapanejat ei arvanud siiski keegi ära, enamasti pakuti Juhan Kunderit. Mitmetes vastustes olid segi aetud sajandid linnade arvu määramisel. Vastused andsid koostajatele hea tagasiside, et paremini valida küsimusi ja nende sõnastusi. Samuti otsustati suurendada auhindade arvu.

Otsustati anda auhinnad heade vastuste eest Arne Timmile, Kalmer ja Heli Allikaltile ja Reet Markinile. Auhinnaks on Mall Hiiemäe kogumik „ Väike linnuraamat rahvapärimusest“ koos instituudi meenetega.

Lisaks  loositi välja lohutusauhinnad, nende saajateks ostusid  Helil Nõgene ja Eneli Birnbaum.

Auhinnaks on  trükis „Käsi kirjutab. Valik autograafe Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist“ koos instituudi meenetega.

Palju õnne!

Edu viktoriinis järgmistel kuudel

 

Aprillikuu viktoriini õiged vastused

  1. Nimetage Virumaa muinaskihelkonnad? Millised (kiriku)kihelkonnad asetsesid endise Rebala kihelkonna territooriumil? Millised praegused vallad asuvad endise Rebala kihelkonna piires?

 

Vastus: Rebala Virumaa osas Haljala ja kadrina kirikukihelkond ja hiljem ka Rakvere. Praegu on Vihula, Haljala, Kadrina, Rakvere ja Sõmeru vald.

  1. Kumma Virumaa maakonna vapp on kõige sarnasem 1937.a Virumaa vapiga? Mille poolest erineb aga teise maakonna vapp?  Millal sai esmakordselt Virumaa oma vapi?

Vastus: sinisel väljal  on linnuse hõbedane hambuline müür,mis lõpeb hõbedase torniga, jättes vabaks vapi pahempoolse külgääre.  Müüril on viis hammast, igaühes must aknaava. Tornil on punane katus ja neli musta aknaava, mis paigutatud kolmel tornikorral asuvatena. Linnuse müüri kohal ristamisi kaks kaheteralist hõbedast mõõka,allapoole pöördud kuldsete käepidemetega.

1937.a vapp erineb praegustest maakondade vappidest tornikiivri ja mõõkade kujus, punase tornitipuga. Ida-Viru vapp on enam sarnane, sest tornitipp on sama värvi. Erinevus on selles, et Ida-Viru  vapil punane tornitipp, kuid Lääne-Viru omal kuldne. Esimene  vapp aastast 1928.

  1. Loetlege, milliste valdade vapil on kujutatud okaspuid, tammesid(tammelehti), haldjas või Kalevipojaga seonduvat?

Vastus: okaspuu(taim) – Toila, Laekvere, kuused – Avinurme, Jõhvi, Rägavere, Sonda, tamm(ed) – Tamsalu, Vinni, tammelehed – Kohtla-Nõmme, Sonda, Rakvere vald, haldjas Haljala, Kalevipoja jalad – Illuka. Kohtla (Kalevi kroon )

  1. Mitu linna oli Virumaal 19.sajandil, mitu 20.sajandi alguses 40ndani ja mitu praegu (ka vallasisesed)? Nimetage nende linnade nimed.

Vastus:18.saj kaks- Narva ja Rakvere (Wesenberg), 20.saj alguses enne 40ndaid 5 (Narva, Rakvere, Tapa, Jõhvi, Kunda) , praegu kokku 11 (Narva, Kohtla-Järve, Rakvere, Sillamäe, Jõhvi, Tapa, Kiviõli, Kunda, Narva-Jõesuu, Tamsalu, Püssi).

  1. Kus asus kirjalike teadete kohaselt Virumaa vanim kool? Mis aastal kool asustati? Milles anti selles õpetust ja kes oli kooliõpetajaks?

Vastus: Narvas ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille  esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg, asutati 1501.

  1. Millal ja kuhu asutati esimene eestikeelne kool Rakveres ? Kes oli koolmeistriks?

Vastus: Rakvere kiriku juurde 1597.a. Koolmeistriks Georg Moller ( Müller/ Möller) Tallinnast.

  1. Mis oli Virusild? Kus see asus?

Vastus: Virusild ületas Valgejõge Kolgaküla  ja Porgaste vahelt läks muinas- ja keskaegne ühendustee Tallinnast (muinas-Revalast) Virumaale,Kolgaküla juures ületas see Valgejõe.

  1. Kes olid esimesed eesti soost rahvaluulekogujad? Kuidas olid nad Virumaaga seotud?

Vastus: Friedrich Robert Faehlmann (snd Rakke lähedal Ao mõisavalitseja pojana) ja Friedrich Reinhold Kreutzwald (snd Kadrina lähistel Jõepere mõisas), mõlemad osalesid Õpetatud Eesti Seltsi (ÕES) tegevuses. Folkloori käsitasid nad rahvusliku kirjanduse loomuliku alusena.

  1. Kes on poluvertsikud? Millises Virumaa muuseumis on väljapanekud nende kuultuurist?

Vastus: Ühe Venemaalt lähtunud pagulaslaine järeltulijaiks olid ka hiljem eestistunud Iisaku ja Illuka nn poluvertsikud – luteriusulised, kes veel 20. sajandil kodus eesti keele kõrval ka vene keelt rääkisid.  Iisaku kihelkonna muuseumis.

  1. Kellelt pärinevad Eesti muinasjuttude ühed kõige varasemad teadaolevad rahvajutukirjapanekud? Kuidas oli see isik Virumaaga seotud?

Vastus: pärinevad Virumaalt Kadrina pastori Arnold Friedrich Johann Knüpfferi kogudest, kes on need oletatavasti saanud Christian Jacob Glanströmilt Järva-Jaani kihelkonnast.

  1. Mis sajandil saab alguse rahvapedagoogikas mardipäeva tähistamine mardisandi traditsiooniga, kus laste osavõtul on oluline tähtsus. Millal on mardipäev?.

Vastus: 1. sajandil. tähistatakse 10. novembril. Heino Rannapi uurimuse järgi sai alguse rahvapedagoogikas I sajandil. Rahvakalendri tähtpäevana jooksid marti noormehed, 20. saj. II poolest on marti jooksnud põhiliselt lapsed.