Suur tänu vastuste eest. 

Väga head vastused saatsid Eneli Birnbaum, Reet Markin, Marju Arold, Kalmer ja Heli Allikalt.

Loosiõnnega saab auhinna Reet Markin, kes oli lisanud ka omalt poolt uut infot seostest oma kihelkonnaga.

Auhinnaks Mall Hiiemäe kogumik „Virumaa vanad vaimujutud“ koos instituudi meenega.

Palju õnne!

Edu kõigile viimaselgi viktoriinikuul.

 

Viktoriin Virumaa  kultuurilugu

Aprillikuu viktoriini vastused

1. Kus asub see hiiemägi, millest on järgnevas katkendis juttu:

Vastus: Purtse hiiemägi Virumaal Lüganuse khk ja praeguses vallas.

2. Millised paigad (punktid) on  Virumaal seotud Eestist maailmapärandi nimekirja  tehtud kannetega?
Vastus: Selleks on 2005.a.maailmapärandi nimekirja tehtud kanne Struve geodeetilise kaardi kohta. Virumaal on see Simuna -Võivere baasjoon, otspunktidega Simunas (Avanduse küla) ja Võiveres.


3. Nimetage, kes ja kuidas  olid järgmistest isikutest seotud Virumaaga:

Vastused:

1)Friedrich Georg Wilhelm Struve Saksa päritolu vene astronoom ja geodeet, kes mõõtis Võivere ja Avanduse küla tasasel väljal 1827.a. 4,5 km. pikkuse baasjoone meridiaanikaare mõõtmisel.
2)Virve Osila Ta on sündinud 1946.a. Kohtla-Järvel.Lapsepõlv ja kooliaeg möödusid Mäetagusel, kuhu ta 1972.a. taas tagasi jõudis.Ta on tuntud luuletajana. Mäetaguse valla aukodanik.
3) Romulus Tiitus Eesti vestekirjanik, karikaturist, sündis Rakveres 1906.a., õppis Rakvere poeglaste gümnaasiumis 1918-24.

4. Nimetage Virumaal sündinud tuntud kirjanik, kes on peale oma üldtuntud ajalooliste jutustuste on kirjutanud ka  “Anni neitsipõlv” ja “Kollid”, Usurändajate radadel ja  raamatu  “Tallinna narrid ja narrikesed” ,  Kus ta sündis? Milliste kohtadega Virumaal oli veel oma eluajal seotud?
Vastus: kirjanik Eduard Bornhöhe (Ed.Brunberg). Ta sündis 1862.a. Virumaal Kullaaru mõisas aidamehe pojana. Pere elas ka Inju mõisas. 1907.a. nimetati ta Jõhvi ülemtalurahva kohtu eesistujaks ja 1917-1919 oli Narva linnasekretär ja rahvakohtunik.

5. Milleks  kasutati vanasti  järgmisi tööriistu?
Vastused:

1)loop (idamurdes)hauskar eestirootslastel. Puust, enamasti aasakujulise või sangakujulise käepidemega kühvel veesõidukist vee väljaviskamiseks.
2) ropsimõõk laiema puust teraga mõõgataline riist, millega linavartelt eemaldati kiu küljest murtud linavarsi (linaluid).
3) rauts (rukkuvikat) lühikese varrega vikat, mida kasutati eriti rukki niitmisel, teises käes reha, millega kõrred kokku tõmmati. Rauts tuli Lätist.

6. Nimetage jalanõud, mida kandsid paar sajandit tagasi naised ja mehed põhjarannikul? Millest need valmistati? Mis olid soome sussid?

Vastus: Tavalised jalanõud olid pastlad, tehti ka kase, pärna, paju puukooreribadest viiske.Põhjarannikul oli nende kõrval ka soome sussid. Naistel madalamad susskingad ja meestel suss-saapad. Vanemate jalakatete hulka on kuulunud ka sääremähised ja jalarätid. Naised on kandnud kootud sääriseid ja kapukaid, mehed linasest riidest sääriseid koos jalarättidega. Piduliku rõiva juurde kandsid nii naised kui mehed sukki. Soome sussid on kollasest juhtnahast madalad pehmed ninapealsele õmmeldud lapiga naistejalatsid. Soome eeskujul kanti 19.saj.tööjalatsitena Virumaa kihelkondade rannakülades.


7. Mis töid võis teha ja mida mitte neljapäeval rahvakalendri järgi Virumaa erinevates kihelkondadesl?
Vastus: Neljapäev oli tähtsam kui pühapäeva pühitsemine.Oli tubaste tööde keeld, mille asemel aeti juttu, mindi ka teistesse peredesse aega veetma. Iisakus käidi ühistel käsitööõhtutel. Kadrinas, Rakveres ja Jõhvis oli  kosjaskäimise päevaks. See päev sobis maagilisteks toiminguteks (Kadrina khk ohverdati hiies, Viru-Jaagupi khk. kästi saunaviht teha jaanieelsel vanakuu neljapäeval, siis ei hakka nahk viheldes sügelema).


8. 2017.a toimus haldusreform, mis tõi kaasa ka muudatusi Virumaal. Nimetage uus vald koos endiste valdade nimetustega, kus oli kõige enam liitunuid Virumaal.  Mis on selle valla uueks keskuseks?  Nimetage Virumaa suurim  ja väikseim omavalitsus pindalalt.  
Vastused: Kõige enam liitunuid on uues Alutaguse vallas, keskusega Iisaku -endised  Alajõe, Iisaku, Mäetaguse, Tudulinna, Illaku vallad. Virumaa suurim on Alutaguse vald (1459 km2 ), väiksem Jõhvi vald, omavalitsusüksusena kui linn Rakvere linn (10,64 km2 ).

9. Millise omavalitsuse koosseisu kuulub peale 2017.a haldusreformi Viivikonna küla?  Kuhu kuulus ta enne?

Vastus: Viivikonna küla kuulub liitununa Narva-jõesuu linna. Enne oli Kohtla-Järve linnaosa , mille koosseisus oli ka Sirgala asum.

10. Mis sõnadega lõpeb „Virumaa laul“? Millal sündis see laul?
Vastus: Virumaa laul lõpeb refrääni sõnadega “killukene Eestimaad ära teda jäta Sa!”  Laulu autoriks on Rakvere õpetaja Tiina Kippel. Mõned viisijupid olid olemas juba 1986.a suvel. 1987.a. esineti malevaseltskonnaga poliitlaulude konkursil, fosforiidisõja aegu muutus laul selle ürituse tunnusmeloodiaks. Tuntuks sai 1988.a muusikaüritusel „Haapsalu kevad“ Rekontra esituses.